TEXT 1

Devanagari

अर्जुन उवाच
सन्न्यासं कर्मणां कृष्ण पुनर्योगं च शंससि ।
यच्छ्रेय एतयोरेकं तन्मे ब्रूहि सुनिश्चितम् ॥ १ ॥

Text

Tekst

arjuna uvāca
sannyāsaṁ karmaṇāṁ kṛṣṇa
punar yogaṁ ca śaṁsasi
yac chreya etayor ekaṁ
tan me brūhi su-niścitam

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna said; sannyāsam — renunciation; karmaṇām — of all activities; kṛṣṇa — O Kṛṣṇa; punaḥ — again; yogam — devotional service; ca — also; śaṁsasi — You are praising; yat — which; śreyaḥ — is more beneficial; etayoḥ — of these two; ekam — one; tat — that; me — unto me; brūhi — please tell; su-niścitam — definitely.

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; sannyāsam — loobumust; karmaṇām — kõikidest tegevustest; kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; punaḥ — taas; yogam — pühendunud teenimist; ca — samuti; śaṁsasi — kiidad; yat — milline; śreyaḥ — on kasulikum; etayoḥ — neist kahest; ekam — üks; tat — seda; me — mulle; brūhi — palun ütle; su-niścitam — lõplikult.

Translation

Arjuna said: O Kṛṣṇa, first of all You ask me to renounce work, and then again You recommend work with devotion. Now will You kindly tell me definitely which of the two is more beneficial?

Arjuna ütles: Oo, Kṛṣṇa, esmalt palud Sa mul tööst loobuda ning nüüd soovitad Sa taas pühendumusega töötada. Kas Sa, palun, ütleksid nüüd lõplikult, milline neist kahest toimimisviisist on kasulikum?

Purport

In this Fifth Chapter of the Bhagavad-gītā, the Lord says that work in devotional service is better than dry mental speculation. Devotional service is easier than the latter because, being transcendental in nature, it frees one from reaction. In the Second Chapter, preliminary knowledge of the soul and its entanglement in the material body were explained. How to get out of this material encagement by buddhi-yoga, or devotional service, was also explained therein. In the Third Chapter, it was explained that a person who is situated on the platform of knowledge no longer has any duties to perform. And in the Fourth Chapter the Lord told Arjuna that all kinds of sacrificial work culminate in knowledge. However, at the end of the Fourth Chapter, the Lord advised Arjuna to wake up and fight, being situated in perfect knowledge. Therefore, by simultaneously stressing the importance of both work in devotion and inaction in knowledge, Kṛṣṇa has perplexed Arjuna and confused his determination. Arjuna understands that renunciation in knowledge involves cessation of all kinds of work performed as sense activities. But if one performs work in devotional service, then how is work stopped? In other words, he thinks that sannyāsa, or renunciation in knowledge, should be altogether free from all kinds of activity, because work and renunciation appear to him to be incompatible. He appears not to have understood that work in full knowledge is nonreactive and is therefore the same as inaction. He inquires, therefore, whether he should cease work altogether or work with full knowledge.

„Bhagavad-gītā" käesolevas, viiendas peatükis lausub Jumal, et pühendunud teenimisena sooritatav töö on parem kui kuiv spekuleerimine mõistuse tasandil. Pühendunud teenimine on seejuures ka lihtsam, sest olles transtsendentaalne, vabastab see elusolendi tema tegude järelmõjudest. Teises peatükis anti sissejuhatavad teadmised hingest ja tema sattumisest materiaalse keha köidikuisse. Sealsamas kirjeldati ka seda, kuidas pääseda välja sellest materiaalse eksistentsi puurist buddhi-jooga ehk pühendunud teenimise abil. Kolmandas peatükis selgitati, et inimene, kes asub teadmiste tasandil, ei pea enam täitma mingeid kohustusi. Neljandas peatükis rääkis Jumal Arjunale, et kõikvõimalikud ohverdused kulmineeruvad teadmistes. Neljanda peatüki lõpus soovitas aga Jumal ometigi Arjunale üles tõusta ja võidelda, omades täiuslikke teadmisi. Sedasi, rõhutades samal ajal nii pühendumusliku töö kui ka teadmistele tugineva tegevusetuse olulisust, on Kṛṣṇa Arjuna segadusse ajanud ning Arjuna ei suuda enam ühest otsust vastu võtta. Arjuna mõistab, et teadmistele tuginev loobumus hõlmab kogu meeleliste tegevustena sooritatava töö lõpetamist. Ent kui pühendunud teenimisena tehakse tööd, kuidas on siis võimalik tööst loobuda? Teisisõnu väljendudes arvab ta, et sannyāsa ehk teadmistele tuginev loobumine tähendab kõikide tegevuste lõpetamist, sest töö ja loobumus näivad talle ühitamatud. Näib, et ta ei ole mõistnud, et täielikel teadmistel tuginev töö ei oma järelmõjusid ning on seepärast samaväärne tegevusetusega. Seepärast küsib Arjuna Kṛṣṇalt, kas ta peaks tööst täielikult loobuma või töötama täielikele teadmistele toetudes.