TEXT 34

Devanagari

तद्विद्धि प्रणिपातेन परिप्रश्न‍ेन सेवया ।
उपदेक्ष्यन्ति ते ज्ञानं ज्ञानिनस्तत्त्वदर्शिनः ॥ ३४ ॥

Text

Tekst

tad viddhi praṇipātena
paripraśnena sevayā
upadekṣyanti te jñānaṁ
jñāninas tattva-darśinaḥ

Synonyms

tat — that knowledge of different sacrifices; viddhi — try to understand; praṇipātena — by approaching a spiritual master; paripraśnena — by submissive inquiries; sevayā — by the rendering of service; upadekṣyanti — they will initiate; te — you; jñānam — into knowledge; jñāninaḥ — the self-realized; tattva — of the truth; darśinaḥ — seers.

tat — neid teadmisi erinevatest ohverdustest; viddhi — püüa mõista; praṇipātena — vaimse õpetaja poole pöördumisega; paripraśnena — alandlike küsimustega; sevayā — teenimisega; upadekṣyanti — nad õnnistavad; te — sind; jñānam — teadmistega; jñāninaḥ — eneseteadvustamiseni jõudnud; tattva — tõe; darśinaḥ — nägijad.

Translation

Just try to learn the truth by approaching a spiritual master. Inquire from him submissively and render service unto him. The self-realized souls can impart knowledge unto you because they have seen the truth.

Ürita teada saada tõde, pöördudes vaimse õpetaja poole. Esita talle alandlikult küsimusi ning teeni teda. Eneseteadvustamiseni jõudnud hinged suudavad anda sulle teadmisi, sest nemad on näinud tõde.

Purport

The path of spiritual realization is undoubtedly difficult. The Lord therefore advises us to approach a bona fide spiritual master in the line of disciplic succession from the Lord Himself. No one can be a bona fide spiritual master without following this principle of disciplic succession. The Lord is the original spiritual master, and a person in the disciplic succession can convey the message of the Lord as it is to his disciple. No one can be spiritually realized by manufacturing his own process, as is the fashion of the foolish pretenders. The Bhāgavatam (6.3.19) says, dharmaṁ tu sākṣād bhagavat-praṇītam: the path of religion is directly enunciated by the Lord. Therefore, mental speculation or dry arguments cannot help lead one to the right path. Nor by independent study of books of knowledge can one progress in spiritual life. One has to approach a bona fide spiritual master to receive the knowledge. Such a spiritual master should be accepted in full surrender, and one should serve the spiritual master like a menial servant, without false prestige. Satisfaction of the self-realized spiritual master is the secret of advancement in spiritual life. Inquiries and submission constitute the proper combination for spiritual understanding. Unless there is submission and service, inquiries from the learned spiritual master will not be effective. One must be able to pass the test of the spiritual master, and when he sees the genuine desire of the disciple, he automatically blesses the disciple with genuine spiritual understanding. In this verse, both blind following and absurd inquiries are condemned. Not only should one hear submissively from the spiritual master, but one must also get a clear understanding from him, in submission and service and inquiries. A bona fide spiritual master is by nature very kind toward the disciple. Therefore when the student is submissive and is always ready to render service, the reciprocation of knowledge and inquiries becomes perfect.

Vaimse eneseteadvustamise tee on kahtlemata raske. Seepärast soovitab Jumal meile pöörduda tõelise vaimse õpetaja poole, kes asetseb Jumalast Endast algavas õpilasjärgnevusahelas. Kellelgi ei ole võimalik saada tõeliseks vaimseks õpetajaks, järgimata seda õpilasjärgnevusahela põhimõtet. Algne vaimne õpetaja on Jumal Ise ning õpilasjärgnevusahelasse kuuluv inimene saab oma õpilasele anda Jumala sõnumit edasi sellisena nagu see on. Keegi ei saa jõuda vaimse eneseteadvustamiseni, luues oma süsteemi, nagu see on praegu moes rumalpeadest teesklejate hulgas. „Bhāgavatam" (6.3.19) ütleb: dharmaṁ tu sākṣād bhagavat-praṇītam – religiooni tee on avaldanud otseselt Jumal Ise. Seepärast ei saa mõttespekulatsioonid või kuivad argumendid kedagi õigele teele juhtida. Ka tarkade raamatute iseseisva uurimise läbi ei saa inimene saavutada arengut vaimses elus. Teadmiste saamiseks tuleb pöörduda tõelise vaimse õpetaja poole. Sellisele vaimsele õpetajale tuleb täielikult alistuda ning olla tema tühiseim teener, loobudes igasugusest ekslikust uhkusest. Eneseteadvustamiseni jõudnud vaimse õpetaja rahuldamine on vaimses elus arengu saavutamise saladus. Küsimused ja alandlik suhtumine on sobiv moodus vaimse mõistmiseni jõudmiseks. Alandliku suhtumise ja teenimiseta jäävad haritud vaimselt õpetajalt küsitud küsimused kasutuiks. Õpilasel tuleb läbi teha vaimse õpetaja poolt antav test ning kui vaimne õpetaja näeb õpilase siirast soovi, siis õnnistab ta õpilast kohe tõelise vaimse mõistmisega. Selles värsis mõistetakse hukka nii pime järgimine kui ka absurdsed küsimused. Vaimset õpetajat ei tule mitte üksnes alandlikkuses kuulata, vaid temalt tuleb omandada ka asjade selge mõistmine alistumise, küsimuste ja teenimise läbi. Tõeline vaimne õpetaja on loomult õpilase vastu väga lahke. Seepärast, kui õpilane on alandlik ning alati valmis teda teenima, kasvab teadmiste saamisest ja küsimuste esitamisest välja täiuslik vastastikune suhe.