TEXT 27

Devanagari

सर्वाणीन्द्रियकर्माणि प्राणकर्माणि चापरे ।
आत्मसंयमयोगाग्न‍ौ जुह्वति ज्ञानदीपिते ॥ २७ ॥

Text

Tekst

sarvāṇīndriya-karmāṇi
prāṇa-karmāṇi cāpare
ātma-saṁyama-yogāgnau
juhvati jñāna-dīpite

Synonyms

sarvāṇi — of all; indriya — the senses; karmāṇi — functions; prāṇa-karmāṇi — functions of the life breath; ca — also; apare — others; ātma-saṁyama — of controlling the mind; yoga — the linking process; agnau — in the fire of; juhvati — offer; jñāna-dīpite — because of the urge for self-realization.

sarvāṇi — kõikide; indriya — meelte; karmāṇi — funktsioonid; prāṇa- karmāṇi — eluõhu funktsioonid; ca — samuti; apare — teised; ātma- saṁyama — mõistuse kontrollimise; yoga — ühendusprotsessi; agnau — tules; juhvati — ohverdavad; jñāna-dīpite — eneseteadvustamise soovist ajendatult.

Translation

Others, who are interested in achieving self-realization through control of the mind and senses, offer the functions of all the senses, and of the life breath, as oblations into the fire of the controlled mind.

Teised, kes on huvitatud eneseteadvustamiseni jõudmisest mõistuse ning meelte kontrollimise läbi, ohverdavad kõikide meelte ning eluõhu funktsioonid kontrollile allutatud mõistuse tulle.

Purport

The yoga system conceived by Patañjali is referred to herein. In the Yoga-sūtra of Patañjali, the soul is called pratyag-ātmā and parāg-ātmā. As long as the soul is attached to sense enjoyment it is called parāg-ātmā, but as soon as the same soul becomes detached from such sense enjoyment it is called pratyag-ātmā. The soul is subjected to the functions of ten kinds of air at work within the body, and this is perceived through the breathing system. The Patañjali system of yoga instructs one on how to control the functions of the body’s air in a technical manner so that ultimately all the functions of the air within become favorable for purifying the soul of material attachment. According to this yoga system, pratyag-ātmā is the ultimate goal. This pratyag-ātmā is withdrawn from activities in matter. The senses interact with the sense objects, like the ear for hearing, eyes for seeing, nose for smelling, tongue for tasting, and hand for touching, and all of them are thus engaged in activities outside the self. They are called the functions of the prāṇa-vāyu. The apāna-vāyu goes downwards, vyāna-vāyu acts to shrink and expand, samāna-vāyu adjusts equilibrium, udāna-vāyu goes upwards – and when one is enlightened, one engages all these in searching for self-realization.

Siin viidatakse Patañjali poolt loodud joogasüsteemile. Patañjali „Yoga- sūtras" nimetatakse hinge pratyag-ātmāks ja parāg-ātmāks. Seni, kuni hing on kiindunud meelelistesse naudingutesse, nimetatakse teda parāg-ātmāks, kuid niipea kui seesama hing meelelistest naudingutest lahti ütleb, nimetatakse teda pratyag-ātmāks. Hing sõltub kümne kehas liikuva õhuvoolu talitlustest ning seda on võimalik tajuda hingamisharjutuste abil. Patañjali joogasüsteem õpetab inimest, kuidas tehniliselt kontrollida kehas liikuvate õhuvoolude talitlusi nii, et lõpptulemusena kõik õhu talitlused hakkaksid soodustama hinge puhastumist materiaalsetest kiindumustest. Selle joogasüsteemi kohaselt on lõplikuks eesmärgiks pratyag-ātmāks saamine. Pratyag-ātmā on kõikidest materiaalsetest tegevustest tagasi tõmbunud. Meeled on vastastikustes suhetes meelte ihaldusobjektidega, nagu kõrv kuulmisega, silmad nägemisega, nina lõhnade tundmisega, keel maitsmisega ja käsi puudutamisega, ning kõik nad on sel viisil seotud tegevustega väljaspool tegelikku „mina". Neid nimetatakse prāṇa-vāyu talitlusteks. Apāna- vāyu liikumine on allapoole suunduv, vyāna-vāyu toimib kahandamaks ja suurendamaks, samāna-vāyu juhib tasakaalu ning udāna-vāyu on ülespoole suunduv liikumine. Kui inimene valgustub, rakendab ta kõik need eneseteadvustamise poole püüdlemisse.