Skip to main content

TEXT 21

TEXT 21

Devanagari

Devanagari

निराशीर्यतचित्तात्मा त्यक्तसर्वपरिग्रहः ।
शारीरं केवलं कर्म कुर्वन्नाप्‍नोति किल्बिषम् ॥ २१ ॥

Text

Tekst

nirāśīr yata-cittātmā
tyakta-sarva-parigrahaḥ
śārīraṁ kevalaṁ karma
kurvan nāpnoti kilbiṣam
nirāśīr yata-cittātmā
tyakta-sarva-parigrahaḥ
śārīraṁ kevalaṁ karma
kurvan nāpnoti kilbiṣam

Synonyms

Synonyms

nirāśīḥ — without desire for the result; yata — controlled; citta-ātmā — mind and intelligence; tyakta — giving up; sarva — all; parigrahaḥ — sense of proprietorship over possessions; śārīram — in keeping body and soul together; kevalam — only; karma — work; kurvan — doing; na — never; āpnoti — does acquire; kilbiṣam — sinful reactions.

nirāśīḥ — tulemusi ihaldamata; yata — kontrolli all hoitud; citta-ātmā — mõistus ja arukus; tyakta — loobudes; sarva — kõik; parigrahaḥ — omatava enese omandiks pidamine; śārīram — hinge kehas hoidmises; kevalam — ainult; karma — töö; kurvan — tehes; na — mitte kunagi; āpnoti — omandab; kilbiṣam — pattude tagajärjed.

Translation

Translation

Such a man of understanding acts with mind and intelligence perfectly controlled, gives up all sense of proprietorship over his possessions and acts only for the bare necessities of life. Thus working, he is not affected by sinful reactions.

Selline arukas inimene tegutseb mõistust ja arukust täielikult kontrollides, öeldes lahti omanditundest enda vara suhtes ning tegutsedes ainult eluks hädavajaliku pärast. Sedasi toimides ei satu ta patuste tegude tagajärgede mõju alla.

Purport

Purport

A Kṛṣṇa conscious person does not expect good or bad results in his activities. His mind and intelligence are fully controlled. He knows that because he is part and parcel of the Supreme, the part played by him, as a part and parcel of the whole, is not his own activity but is only being done through him by the Supreme. When the hand moves, it does not move out of its own accord, but by the endeavor of the whole body. A Kṛṣṇa conscious person is always dovetailed with the supreme desire, for he has no desire for personal sense gratification. He moves exactly like a part of a machine. As a machine part requires oiling and cleaning for maintenance, so a Kṛṣṇa conscious man maintains himself by his work just to remain fit for action in the transcendental loving service of the Lord. He is therefore immune to all the reactions of his endeavors. Like an animal, he has no proprietorship even over his own body. A cruel proprietor of an animal sometimes kills the animal in his possession, yet the animal does not protest. Nor does it have any real independence. A Kṛṣṇa conscious person, fully engaged in self-realization, has very little time to falsely possess any material object. For maintaining body and soul, he does not require unfair means of accumulating money. He does not, therefore, become contaminated by such material sins. He is free from all reactions to his actions.

Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei oota oma tööst ei häid ega halbu tulemusi. Selline inimene kontrollib oma mõistust ja arukust täielikult. Ta teab, et kuna ta on Kõigekõrgema Jumala lahutamatu osake, siis rolli, mida ta terviku osana mängib, ei ole ta endale ise määranud, vaid läbi tema tegutseb Kõigekõrgem. Kui käsi end liigutab, siis ei liiguta see end omaenese tahtest, vaid kogu keha tahte kohaselt. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene toimib alati vastavalt Kõrgeima soovidele, sest ta ei ihalda isiklikke meelelisi naudinguid. Ta toimib vaid masinaosana. Ja nii nagu masinaosa vajab töökorras olemiseks puhastamist ja õlitamist, peab ka Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene töötama, omandamaks enese alalhoiuks vajalikku, et olla võimeline teenima Jumalat transtsendentaalses armastuses. Sellist inimest ei mõjuta tema püüdluste tulemused, ükskõik, millised need ka oleksid. Sarnaselt loomale ei ole tal omanditunnet isegi oma keha suhtes. Loomade julmad omanikud tapavad tihtipeale neile kuuluvaid loomi ja loomad ei hakka neile vastu. Loomadel pole tegelikku sõltumatust. Kṛṣṇa teadvuses viibivale inimesele, kes on pidevalt hõivatud vaimse eneseteadvustamisega, ei jäägi aega end ekslikult mõne materiaalse objekti omanikuks tunnistada. Enese alalhoidmiseks pole tal vaja ebaausal viisil raha kokku ajada. Ning seetõttu ei saastu ta ka sellistest materiaalsetest pattudest. Ta on vaba oma kõikide tegude kõikidest järelmõjudest.