Skip to main content

TEXT 11

TEXT 11

Devanagari

Devanagari

ये यथा मां प्रपद्यन्ते तांस्तथैव भजाम्यहम् ।
मम वर्त्मानुवर्तन्ते मनुष्याः पार्थ सर्वशः ॥ ११ ॥

Text

Tekst

ye yathā māṁ prapadyante
tāṁs tathaiva bhajāmy aham
mama vartmānuvartante
manuṣyāḥ pārtha sarvaśaḥ
ye yathā māṁ prapadyante
tāṁs tathaiva bhajāmy aham
mama vartmānuvartante
manuṣyāḥ pārtha sarvaśaḥ

Synonyms

Synonyms

ye — all who; yathā — as; mām — unto Me; prapadyante — surrender; tān — them; tathā — so; eva — certainly; bhajāmi — reward; aham — I; mama — My; vartma — path; anuvartante — follow; manuṣyāḥ — all men; pārtha — O son of Pṛthā; sarvaśaḥ — in all respects.

ye — kõik, kes; yathā — nagu; mām — Mulle; prapadyante — alistuvad; tān — neid; tathā — nii; eva — kindlasti; bhajāmi — tasun; aham — Mina; mama — Minu; vartma — teed; anuvartante — käivad; manuṣyāḥ — kõik inimesed; pārtha — oo, Pṛthā poeg; sarvaśaḥ — igas suhtes.

Translation

Translation

As all surrender unto Me, I reward them accordingly. Everyone follows My path in all respects, O son of Pṛthā.

Ma tasun igaühele just niivõrd, kuivõrd ta Mulle alistub. Oo, Pṛthā poeg, kõik kulgevad Minu teed mööda.

Purport

Purport

Everyone is searching for Kṛṣṇa in the different aspects of His manifestations. Kṛṣṇa, the Supreme Personality of Godhead, is partially realized in His impersonal brahma-jyotir effulgence and as the all-pervading Supersoul dwelling within everything, including the particles of atoms. But Kṛṣṇa is fully realized only by His pure devotees. Consequently, Kṛṣṇa is the object of everyone’s realization, and thus anyone and everyone is satisfied according to one’s desire to have Him. In the transcendental world also, Kṛṣṇa reciprocates with His pure devotees in the transcendental attitude, just as the devotee wants Him. One devotee may want Kṛṣṇa as supreme master, another as his personal friend, another as his son and still another as his lover. Kṛṣṇa rewards all the devotees equally, according to their different intensities of love for Him. In the material world, the same reciprocations of feelings are there, and they are equally exchanged by the Lord with the different types of worshipers. The pure devotees both here and in the transcendental abode associate with Him in person and are able to render personal service to the Lord and thus derive transcendental bliss in His loving service. As for those who are impersonalists and who want to commit spiritual suicide by annihilating the individual existence of the living entity, Kṛṣṇa helps also by absorbing them into His effulgence. Such impersonalists do not agree to accept the eternal, blissful Personality of Godhead; consequently they cannot relish the bliss of transcendental personal service to the Lord, having extinguished their individuality. Some of them, who are not firmly situated even in the impersonal existence, return to this material field to exhibit their dormant desires for activities. They are not admitted into the spiritual planets, but they are again given a chance to act on the material planets. For those who are fruitive workers, the Lord awards the desired results of their prescribed duties, as the yajñeśvara; and those who are yogīs seeking mystic powers are awarded such powers. In other words, everyone is dependent for success upon His mercy alone, and all kinds of spiritual processes are but different degrees of success on the same path. Unless, therefore, one comes to the highest perfection of Kṛṣṇa consciousness, all attempts remain imperfect, as is stated in the Śrīmad-Bhāgavatam (2.3.10):

Igaüks otsib Kṛṣṇat Tema avaldumiste erinevates aspektides. Śrī Kṛṣṇat, Jumala Kõrgeimat Isiksust, on võimalik osaliselt teadvustada Tema impersonaalses brahmajyoti säras või kõikeläbiva Ülihingena, kes viibib kõiges olemasolevas, ka aatomi osakestes, kuid täielikult saavad Kṛṣṇat teadvustada ainult Tema puhtad pühendunud. Tegelikult püüavad Kṛṣṇat teadvustada kõik elusolendid ning Jumal rahuldab neist igaüht vastavalt nende soovile. Ka transtsendentaalses maailmas on Kṛṣṇa Oma puhaste pühendunutega just sellistes transtsendentaalsetes suhetes, mida pühendunu soovib. Üks pühendunu võib soovida suhelda Kṛṣṇaga kui kõrgeima õpetajaga, teine kui lähedase sõbraga, kolmas kui oma poja või armsamaga. Kṛṣṇa tasub kõikidele pühendunutele võrdselt selle armastusega, mida nemad Tema vastu tunnevad. Samasugused vastastikused tunded eksisteerivad ka materiaalses maailmas, ning Jumal vastab Oma erinevatele kummardajatele võrdselt nende tunnetega. Puhtad pühendunud suhtlevad Temaga nii siin kui ka transtsendentaalses maailmas isiklikult, teenides Teda isiklikult, saades Jumalat armastusega teenides osa transtsendentaalsest õndsusest. Mis puudutab impersonaliste, kes soovivad sooritada vaimset enesetappu, hävitades enese kui elusolendi individuaalse eksistentsi, siis Kṛṣṇa aitab ka neid, liites nad Oma impersonaalsesse särasse. Sellised impersonalistid ei tunnista igavest õndsust täis Jumala Isiksust, mistõttu, olles hävitanud oma isiksuslikkuse, ei saa nad ka nautida Jumala transtsendentaalse isikliku teenimise õndsuse maitset. Mõned neist, kes ei asu kindlalt ka impersonaalse eksistentsi tasandil, pöörduvad tagasi siia materiaalsesse maailma, et väljuda sellest tegevusetuse seisundist. Neid ei võeta vastu vaimsetele planeetidele, kuid neile antakse võimalus tegutseda uuesti materiaalsetel planeetidel. Neile, kelle tegevuse eesmärgiks on oma töö viljade nautimine, annab Jumal yajñeśvarana nende ettekirjutatud kohustuste täitmise viljad ning joogidele, kes ihaldavad omandada müstilisi jõude, antakse need. Teisisõnu öeldes sõltub igaühe tegevuse edukus üksnes Jumala armulikkusest ning kõik erinevad vaimse arengu protsessid on vaid ühe ja sama tee erinevad astmed. „Śrīmad-Bhāgavatamis" (2.3.10) kinnitatakse, et kuni me ei jõua kõrgeima täiuslikkuseni, Kṛṣṇa teadvuseni, jäävad kõik meie üritused poolikuteks.

akāmaḥ sarva-kāmo vā
mokṣa-kāma udāra-dhīḥ
tīvreṇa bhakti-yogena
yajeta puruṣaṁ param
akāmaḥ sarva-kāmo vā
mokṣa-kāma udāra-dhīḥ
tīvreṇa bhakti-yogena
yajeta puruṣaṁ param

“Whether one is without desire [the condition of the devotees], or is desirous of all fruitive results or is after liberation, one should with all efforts try to worship the Supreme Personality of Godhead for complete perfection, culminating in Kṛṣṇa consciousness.”

„Olenemata sellest, kas inimene on soovidest vaba [s.o. pühendunute seisund], kas ta ihaldab nautida oma tegevuse vilju või ta soovib vabanemist, peaks ta kõik oma jõupingutused suunama Jumala Kõrgeima Isiksuse teenimisele, et jõuda seeläbi lõpliku täiuslikkuseni, mis kulmineerub Kṛṣṇa teadvuses."