Skip to main content

TEXT 9

TEXT 9

Devanagari

Devanagari

यज्ञार्थात्कर्मणोऽन्यत्र लोकोऽयं कर्मबन्धनः ।
तदर्थं कर्म कौन्तेय मुक्तसङ्गः समाचर ॥ ९ ॥

Text

Tekst

yajñārthāt karmaṇo ’nyatra
loko ’yaṁ karma-bandhanaḥ
tad-arthaṁ karma kaunteya
mukta-saṅgaḥ samācara
yajñārthāt karmaṇo ’nyatra
loko ’yaṁ karma-bandhanaḥ
tad-arthaṁ karma kaunteya
mukta-saṅgaḥ samācara

Synonyms

Synonyms

yajña-arthāt — done only for the sake of Yajña, or Viṣṇu; karmaṇaḥ — than work; anyatra — otherwise; lokaḥ — world; ayam — this; karma-bandhanaḥ — bondage by work; tat — of Him; artham — for the sake; karma — work; kaunteya — O son of Kuntī; mukta-saṅgaḥ — liberated from association; samācara — do perfectly.

yajña-arthāt — üksnes Yajña, ehk Viṣṇu, heaks sooritatu; karmaṇaḥ — kui töö; anyatra — vastasel juhul; lokaḥ — maailm; ayam — see; karma- bandhanaḥ — töö köidikud; tat — Tema; artham — heaks; karma — töö; kaunteya — oo, Kuntī poeg; mukta-saṅgaḥ — suhetest vabanenud; samācara — täida parimal moel.

Translation

Translation

Work done as a sacrifice for Viṣṇu has to be performed; otherwise work causes bondage in this material world. Therefore, O son of Kuntī, perform your prescribed duties for His satisfaction, and in that way you will always remain free from bondage.

Igat tööd tuleb sooritada ohverdusena Viṣṇule, sest vastasel juhul seob töö elusolendit materiaalse maailmaga. Seepärast, oo, Kuntī poeg, täida oma ettekirjutatud kohustusi Viṣṇu rahuldamiseks, sest sel viisil jääd sa alati vabaks materiaalse maailma köidikuist.

Purport

Purport

Since one has to work even for the simple maintenance of the body, the prescribed duties for a particular social position and quality are so made that that purpose can be fulfilled. Yajña means Lord Viṣṇu, or sacrificial performances. All sacrificial performances also are meant for the satisfaction of Lord Viṣṇu. The Vedas enjoin: yajño vai viṣṇuḥ. In other words, the same purpose is served whether one performs prescribed yajñas or directly serves Lord Viṣṇu. Kṛṣṇa consciousness is therefore performance of yajña as it is prescribed in this verse. The varṇāśrama institution also aims at satisfying Lord Viṣṇu. Varṇāśramācāravatā puruṣeṇa paraḥ pumān/ viṣṇur ārādhyate (Viṣṇu Purāṇa 3.8.8).

Kuna oma keha alalhoiuks tuleb paratamatult mingit tööd teha, on ühiskonna erinevatesse sotsiaalsetesse jaotustesse kuuluvate ja erinevate omadustega inimeste jaoks kõik ettekirjutatud kohustused antud vastavuses selle eesmärgi täitmisega. Sõna yajña tähendab „Jumal Viṣṇu" või „ohverduste sooritamine". Kõik ohverdused on mõeldud Jumal Viṣṇu rahuldamiseks. „Vedades" antakse korraldus: yajño vai viṣṇuḥ. Teisisõnu öeldes teenib nii ettekirjutatud yajñade sooritamine kui ka otsene Jumal Viṣṇu teenimine sama eesmärki. Vastavalt selle värsi ettekirjutustele tähendab Kṛṣṇa teadvus seega yajña sooritamist. Varṇāśrama ühiskonnakorraldus on samuti suunatud Jumal Viṣṇu rahuldamisele. Varṇāśramācāravatā puruṣeṇa paraḥ pumān/ viṣṇur ārādhyate. („Viṣṇu Purāṇa" 3.8.8)

Therefore one has to work for the satisfaction of Viṣṇu. Any other work done in this material world will be a cause of bondage, for both good and evil work have their reactions, and any reaction binds the performer. Therefore, one has to work in Kṛṣṇa consciousness to satisfy Kṛṣṇa (or Viṣṇu); and while performing such activities one is in a liberated stage. This is the great art of doing work, and in the beginning this process requires very expert guidance. One should therefore act very diligently, under the expert guidance of a devotee of Lord Kṛṣṇa, or under the direct instruction of Lord Kṛṣṇa Himself (under whom Arjuna had the opportunity to work). Nothing should be performed for sense gratification, but everything should be done for the satisfaction of Kṛṣṇa. This practice will not only save one from the reaction of work, but also gradually elevate one to transcendental loving service of the Lord, which alone can raise one to the kingdom of God.

Seega peab inimene tegema tööd Viṣṇu rahuldamiseks. Ükskõik, millise teise eesmärgiga töö põhjustab materiaalse maailma köidikuisse sattumist, sest kõik sellised tegevused, nii head kui halvad, omavad järelmõjusid, mis seovad tegevuse sooritajat materiaalse maailmaga. Seepärast peaks inimene töötama Kṛṣṇa teadvuses rahuldamaks Kṛṣṇat (ehk Viṣṇut) ning sellist tööd sooritades viibib ta vabanemise tasandil. Sel viisil töötamine on suur kunst, mille praktiseerimise alguses on vajalik väga täpne juhendamine. Seega tuleb töötada väga hoolikalt Jumal Kṛṣṇa asjatundliku pühendunu juhendamise all või otseselt Jumal Kṛṣṇa Enda juhendusel (nagu see oli võimalik Arjuna jaoks). Mitte midagi ei tohiks sooritada isikliku meelelise naudingu nimel – kõike tuleb teha Kṛṣṇa rahuldamiseks. Selliselt toimides ei pääse inimene mitte üksnes oma töö järelmõjudest, vaid tõuseb järk- järgult Jumala teenimiseni transtsendentaalses armastuses, mis on ainus viis Jumala kuningriiki pääsemiseks.