Skip to main content

TEXT 34

TEXT 34

Devanagari

Devanagari

इन्द्रियस्येन्द्रियस्यार्थे रागद्वेषौ व्यवस्थितौ ।
तयोर्न वशमागच्छेत्तौ ह्यस्य परिपन्थिनौ ॥ ३४ ॥

Text

Tekst

indriyasyendriyasyārthe
rāga-dveṣau vyavasthitau
tayor na vaśam āgacchet
tau hy asya paripanthinau
indriyasyendriyasyārthe
rāga-dveṣau vyavasthitau
tayor na vaśam āgacchet
tau hy asya paripanthinau

Synonyms

Synonyms

indriyasya — of the senses; indriyasya arthe — in the sense objects; rāga — attachment; dveṣau — also detachment; vyavasthitau — put under regulations; tayoḥ — of them; na — never; vaśam — control; āgacchet — one should come; tau — those; hi — certainly; asya — his; paripanthinau — stumbling blocks.

indriyasya — meelte; indriyasya arthe — meelte ihaldusobjektides; rāga — kiindumus; dveṣau — ka kiindumustest lahtiütlemine; vyavasthitau — regulatsioonide alla seatud; tayoḥ — nende; na — mitte kunagi; vaśam — kontroll; āgacchet — inimene peab jõudma; tau — need; hi — kindlasti; asya — tema; paripanthinau — komistuskivid.

Translation

Translation

There are principles to regulate attachment and aversion pertaining to the senses and their objects. One should not come under the control of such attachment and aversion, because they are stumbling blocks on the path of self-realization.

Meelte ja nende ihaldusobjektide kokkupuutel tekkivate kiindumuste ja vastumeelsuste reguleerimiseks eksisteerivad kindlad printsiibid. Inimene ei tohi lasta sellistel kiindumustel ja vastumeelsustel enese üle võimust võtta, sest need on komistuskivideks vaimse eneseteadvustamise teel.

Purport

Purport

Those who are in Kṛṣṇa consciousness are naturally reluctant to engage in material sense gratification. But those who are not in such consciousness should follow the rules and regulations of the revealed scriptures. Unrestricted sense enjoyment is the cause of material encagement, but one who follows the rules and regulations of the revealed scriptures does not become entangled by the sense objects. For example, sex enjoyment is a necessity for the conditioned soul, and sex enjoyment is allowed under the license of marriage ties. According to scriptural injunctions, one is forbidden to engage in sex relationships with any women other than one’s wife. All other women are to be considered as one’s mother. But in spite of such injunctions, a man is still inclined to have sex relationships with other women. These propensities are to be curbed; otherwise they will be stumbling blocks on the path of self-realization. As long as the material body is there, the necessities of the material body are allowed, but under rules and regulations. And yet, we should not rely upon the control of such allowances. One has to follow those rules and regulations, unattached to them, because practice of sense gratification under regulations may also lead one to go astray – as much as there is always the chance of an accident, even on the royal roads. Although they may be very carefully maintained, no one can guarantee that there will be no danger even on the safest road. The sense enjoyment spirit has been current a very long, long time, owing to material association. Therefore, in spite of regulated sense enjoyment, there is every chance of falling down; therefore any attachment for regulated sense enjoyment must also be avoided by all means. But attachment to Kṛṣṇa consciousness, or acting always in the loving service of Kṛṣṇa, detaches one from all kinds of sensory activities. Therefore, no one should try to be detached from Kṛṣṇa consciousness at any stage of life. The whole purpose of detachment from all kinds of sense attachment is ultimately to become situated on the platform of Kṛṣṇa consciousness.

Inimesed, kes viibivad Kṛṣṇa teadvuses, ei soovi loomulikult tegeleda materiaalsete meeleliste naudingutega. Kuid need, kes sellisel teadvuse tasandil veel ei asu, peaksid järgima pühakirjades kirja pandud reegleid. Meeleliste naudingute piiramatus ongi materiaalsete köidikute põhjustajaks, kuid see, kes järgib pühakirjades antud reegleid, ei seo end meelte ihaldusobjektidega. Näiteks seksuaalnauding on tingimusest sõltuva hinge üks vajadusi ning seepärast on seksuaalelu oma abikaasaga lubatud. Pühakirjade juhenduste kohaselt ei ole mehel lubatud astuda seksuaalvahekorda ühegi teise naisega peale tema oma naise. Kõikidesse teistesse naistesse peab ta suhtuma kui oma emasse. Kuid sellistest juhendustest hoolimata on mehel kalduvus seksuaalseteks suheteks teiste naistega. Inimene peab õppima selliseid kalduvusi ohjeldama, sest vastasel juhul saavad need meile komistuskivideks vaimse eneseteadvustamise teel. Seni, kuni me viibime materiaalses kehas, on vastavalt ettekirjutatud reeglitele lubatud rahuldada ka materiaalse keha vajadusi. Ja ometigi ei tohi arvata, et neid ettekirjutusi järgides vabaneme me automaatselt oma ihadest. Neid reegleid tuleb järgida nendesse kiindumata, sest ka piiratud meelelised naudingud võivad juhtida meid eksiteele, samamoodi nagu liiklusõnnetusi võib juhtuda kuninglikelgi teedel. Ehkki neid teid hoitakse väga heas korras, eksisteerib oht ka kõige kindlamal teel. Kokkupuute tõttu mateeriaga on meelelistele naudingutele alistumine olnud elusolendile omane juba väga pikka aega. Seepärast eksisteerib ka meeleliste naudingute reguleerimise korral ikkagi täiesti reaalne oht taas nende ohvriks langeda ning seepärast tuleb kõikide vahenditega hoiduda väikseimastki kiindumusest reguleeritud meelelistesse naudingutesse. Kuid kiindumus Kṛṣṇa teadvusse ja Kṛṣṇa pidev armastuslik teenimine vabastavad inimese kõikvõimalikest meelelistest tegevustest. Seepärast ei tohiks keegi kunagi püüda vältida kiindumist Kṛṣṇa teadvusse. Kõikvõimalikest meelelistest naudingutest lahtiütlemise eesmärgiks ongi jõuda lõpuks Kṛṣṇa teadvuse tasandile.