Skip to main content

TEXT 2

TEXT 2

Devanagari

Devanagari

व्यामिश्रेणेव वाक्येन बुद्धिं मोहयसीव मे ।
तदेकं वद निश्चित्य येन श्रेयोऽहमाप्‍नुयाम् ॥ २ ॥

Text

Tekst

vyāmiśreṇeva vākyena
buddhiṁ mohayasīva me
tad ekaṁ vada niścitya
yena śreyo ’ham āpnuyām
vyāmiśreṇeva vākyena
buddhiṁ mohayasīva me
tad ekaṁ vada niścitya
yena śreyo ’ham āpnuyām

Synonyms

Synonyms

vyāmiśreṇa — by equivocal; iva — certainly; vākyena — words; buddhim — intelligence; mohayasi — You are bewildering; iva — certainly; me — my; tat — therefore; ekam — only one; vada — please tell; niścitya — ascertaining; yena — by which; śreyaḥ — real benefit; aham — I; āpnuyām — may have.

vyamiśreṇa — kahemõttelistega; iva — kindlasti; vākyena — sõnadega; buddhim — arukust; mohayasi — Sa ajad segadusse; iva — kindlasti; me — minu; tat — seepärast; ekam — ainult ühte; vada — palun räägi; niścitya — kindlaks tehes; yena — mille läbi; śreyaḥ — tegelik kasu; aham — mina; āpnuyām — võin saada.

Translation

Translation

My intelligence is bewildered by Your equivocal instructions. Therefore, please tell me decisively which will be most beneficial for me.

Mu arukus on segaduses Sinu kahemõttelistest juhendustest. Seepärast, palun, ütle mulle selgelt, milline toimimisviis on mulle kõige kasulikum.

Purport

Purport

In the previous chapter, as a prelude to the Bhagavad-gītā, many different paths were explained, such as sāṅkhya-yoga, buddhi-yoga, control of the senses by intelligence, work without fruitive desire, and the position of the neophyte. This was all presented unsystematically. A more organized outline of the path would be necessary for action and understanding. Arjuna, therefore, wanted to clear up these apparently confusing matters so that any common man could accept them without misinterpretation. Although Kṛṣṇa had no intention of confusing Arjuna by any jugglery of words, Arjuna could not follow the process of Kṛṣṇa consciousness – either by inertia or by active service. In other words, by his questions he is clearing the path of Kṛṣṇa consciousness for all students who seriously want to understand the mystery of the Bhagavad-gītā.

Eelmises peatükis selgitati otsekui sissejuhatusena „Bhagavad-gītāsse" mitmeid erinevaid teid, nagu sāṅkhya-jooga, buddhi-jooga, arukuse abil oma meelte kontrollimine, resultaatide ihaldamisest vaba töö, ning samuti algaja pühendunu positsiooni. Seda kõike esitati seal süsteemitult. Toimimiseks ja mõistmiseks on vajalik täpsem selgitus ning seepärast palubki Arjuna Kṛṣṇat, et Ta selgitaks käsitletut lähemalt, nii, et ka iga lihtinimene võiks need teadmised vastu võtta sellistena nagu need on. Ehkki Kṛṣṇal polnud mingit kavatsust Arjunat sõnademänguga segadusse ajada, ei olnud Arjuna veel mõistnud, kuidas Kṛṣṇa teadvust arendada – kas tegevusetuse või aktiivse teenimise läbi. Teisisõnu selgitab ta oma küsimustega Kṛṣṇa teadvuse teed igale õpilasele, kes omab tõsist tahet mõista „Bhagavad-gītā" saladust.