TEXT 16

Devanagari

एवं प्रवर्तितं चक्रं नानुवर्तयतीह यः ।
अघायुरिन्द्रियारामो मोघं पार्थ स जीवति ॥ १६ ॥

Text

Tekst

evaṁ pravartitaṁ cakraṁ
nānuvartayatīha yaḥ
aghāyur indriyārāmo
moghaṁ pārtha sa jīvati

Synonyms

evam — thus; pravartitam — established by the Vedas; cakram — cycle; na — does not; anuvartayati — adopt; iha — in this life; yaḥ — one who; agha-āyuḥ — whose life is full of sins; indriya-ārāmaḥ — satisfied in sense gratification; mogham — uselessly; pārtha — O son of Pṛthā (Arjuna); saḥ — he; jīvati — lives.

evam — niiviisi; pravartitam — „Vedades" kehtestatud; cakram — tsüklit; na — ei; anuvartayati — võtab omaks; iha — selles elus; yaḥ — see, kes; agha-āyuḥ — kelle elu on täis patte; indriya-ārāmaḥ — meeleliste naudingutega rahulduv; mogham — kasutult; pārtha — oo, Pṛthā poeg (Arjuna); saḥ — tema; jīvati — elab.

Translation

My dear Arjuna, one who does not follow in human life the cycle of sacrifice thus established by the Vedas certainly leads a life full of sin. Living only for the satisfaction of the senses, such a person lives in vain.

Mu kallis Arjuna! See, kes ei järgi inimelus „Vedade" poolt ette nähtud ohverduste tsüklit, elab kahtlemata elu täis pattu. Elades üksnes meelte rahuldamiseks, elab selline inimene oma elu kasutult.

Purport

The mammonist philosophy of “work very hard and enjoy sense gratification” is condemned herein by the Lord. Therefore, for those who want to enjoy this material world, the above-mentioned cycle of performing yajñas is absolutely necessary. One who does not follow such regulations is living a very risky life, being condemned more and more. By nature’s law, this human form of life is specifically meant for self-realization, in either of the three ways – namely karma-yoga, jñāna-yoga or bhakti-yoga. There is no necessity of rigidly following the performances of the prescribed yajñas for the transcendentalists who are above vice and virtue; but those who are engaged in sense gratification require purification by the above-mentioned cycle of yajña performances. There are different kinds of activities. Those who are not Kṛṣṇa conscious are certainly engaged in sensory consciousness; therefore they need to execute pious work. The yajña system is planned in such a way that sensory conscious persons may satisfy their desires without becoming entangled in the reaction of sense-gratificatory work. The prosperity of the world depends not on our own efforts but on the background arrangement of the Supreme Lord, directly carried out by the demigods. Therefore, the yajñas are directly aimed at the particular demigods mentioned in the Vedas. Indirectly, it is the practice of Kṛṣṇa consciousness, because when one masters the performance of yajñas one is sure to become Kṛṣṇa conscious. But if by performing yajñas one does not become Kṛṣṇa conscious, such principles are counted as only moral codes. One should not, therefore, limit his progress only to the point of moral codes, but should transcend them, to attain Kṛṣṇa consciousness.

Selles värsis mõistab Jumal hukka mammonakorjaja filosoofia „tööta kõvasti ja rahulda meeli". Seepärast on neil, kes soovivad materiaalset maailma nautida, hädavajalik sooritada eespool mainitud yajñade tsüklit. See, kes taolisi regulatsioone ei järgi, elab väga riskantset elu, tõmmates endale kaela üha suuremaid karistusi. Looduse seaduste kohaselt on elu inimkehas mõeldud just nimelt vaimseks eneseteadvustamiseks, kas siis karma-jooga, jñāna-jooga või bhakti-jooga abil. Transtsendentalistid, kes asuvad kõikidest pahedest ja voorustest kõrgemal, ei ole kohustatud rangelt järgima kõikide ettekirjutatud yajñade sooritamist, kuid need, kes on hõivatud enese meelelise rahuldamisega, vajavad puhastumiseks eespool mainitud yajñade tsüklit. Tegevusi on mitmesuguseid. Need, kes ei viibi Kṛṣṇa teadvuse tasandil, viibivad kahtlemata meeleliste naudingute tasandil ning seepärast peavad nad rakendama end jumalakartlikku töösse. Yajña süsteem on loodud nii, et need, kelle teadvus on meeleliste naudingute tasandil, saaksid rahuldada oma soove, sidumata end meelelisele naudingule suunatud töö järelmõjudega. Maailma õitseng ei sõltu mitte meie endi jõupingutustest, vaid Kõigekõrgema Jumala plaanist, mida saadavad täide pooljumalad, kes on Kõigekõrgema Jumalaga otsestes alluvussuhetes. Seepärast on yajñad suunatud otseselt nende konkreetsete pooljumalate rahuldamisele, kellest räägitakse „Vedades". Kaudselt on ka selline tegevus Kṛṣṇa teadvuse praktika, sest kui inimene oskab sooritada yajñasid, jõuab ta kindlasti lõpuks Kṛṣṇa teadvuseni. Kui aga yajñade sooritamise läbi Kṛṣṇa teadvuseni ei jõuta, võib nendes ette nähtud põhimõtete järgimist pidada lihtsalt moraalikoodeksile vastavaks eluks. Seepärast ei tohiks inimene piirduda oma tegevustes üksnes moraalikoodeksi järgimisega, vaid peaks tõusma sellest kõrgemale ja jõudma Kṛṣṇa teadvuse tasandile.