Skip to main content

TEXT 1

TEXT 1

Devanagari

Devanagari

अर्जुन उवाच
ज्यायसी चेत्कर्मणस्ते मता बुद्धिर्जनार्दन ।
तत्किं कर्मणि घोरे मां नियोजयसि केशव ॥ १ ॥

Text

Tekst

arjuna uvāca
jyāyasī cet karmaṇas te
matā buddhir janārdana
tat kiṁ karmaṇi ghore māṁ
niyojayasi keśava
arjuna uvāca
jyāyasī cet karmaṇas te
matā buddhir janārdana
tat kiṁ karmaṇi ghore māṁ
niyojayasi keśava

Synonyms

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna said; jyāyasī — better; cet — if; karmaṇaḥ — than fruitive action; te — by You; matā — is considered; buddhiḥ — intelligence; janārdana — O Kṛṣṇa; tat — therefore; kim — why; karmaṇi — in action; ghore — ghastly; mām — me; niyojayasi — You are engaging; keśava — O Kṛṣṇa.

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; jyāyasī — paremaks; cet — kui; karmaṇaḥ — kui karmalised tegevused; te — Sinu poolt; matā — peetakse; buddhiḥ — arukus; janārdana — oo, Kṛṣṇa; tat — seepärast; kim — miks; karmaṇi — tegevuses; ghore — koletus; mām — mind; niyojayasi — Sa rakendad; keśava — oo, Kṛṣṇa.

Translation

Translation

Arjuna said: O Janārdana, O Keśava, why do You want to engage me in this ghastly warfare, if You think that intelligence is better than fruitive work?

Arjuna küsis: Oo, Janārdana, oo, Keśava, kui Sa väidad, et arukuse arendamine on parem karmalistest tegevustest, miks tahad Sa siis, et ma astuksin sellesse koletusse sõtta?

Purport

Purport

The Supreme Personality of Godhead Śrī Kṛṣṇa has very elaborately described the constitution of the soul in the previous chapter, with a view to delivering His intimate friend Arjuna from the ocean of material grief. And the path of realization has been recommended: buddhi-yoga, or Kṛṣṇa consciousness. Sometimes Kṛṣṇa consciousness is misunderstood to be inertia, and one with such a misunderstanding often withdraws to a secluded place to become fully Kṛṣṇa conscious by chanting the holy name of Lord Kṛṣṇa. But without being trained in the philosophy of Kṛṣṇa consciousness, it is not advisable to chant the holy name of Kṛṣṇa in a secluded place, where one may acquire only cheap adoration from the innocent public. Arjuna also thought of Kṛṣṇa consciousness or buddhi-yoga, or intelligence in spiritual advancement of knowledge, as something like retirement from active life and the practice of penance and austerity at a secluded place. In other words, he wanted to skillfully avoid the fighting by using Kṛṣṇa consciousness as an excuse. But as a sincere student, he placed the matter before his master and questioned Kṛṣṇa as to his best course of action. In answer, Lord Kṛṣṇa elaborately explained karma-yoga, or work in Kṛṣṇa consciousness, in this Third Chapter.

Eelmises peatükis kirjeldas Jumala Kõrgeim Isiksus Śrī Kṛṣṇa väga üksikasjalikult hinge algset olemust, püüdes seeläbi päästa Oma lähedast sõpra Arjunat materiaalse kurbuse ookeanist. Ning meetod, mida Ta selleks soovitas, oli buddhi-jooga ehk Kṛṣṇa teadvus. Mõnikord peetakse Kṛṣṇa teadvust ekslikult tegevusetuseks ning Kṛṣṇa teadvust sedasi mõistvad inimesed eralduvad tihtipeale mõnda üksikusse paika, et seal Jumal Kṛṣṇa püha nime korrates saavutada täielik Kṛṣṇa teadvus. Kuid enne, kui inimene ei tunne põhjalikult Kṛṣṇa teadvuse filosoofiat, ei soovitata tal Kṛṣṇa püha nime kordamiseks üksikusse paika eralduda. Sel moel võidakse saavutada üksnes odavat, teadmatute pealtnägijate imetlust. Ka Arjuna pidas Kṛṣṇa teadvust ehk buddhi-joogat või arukuse abil vaimses teadmises arenemist millekski aktiivsest elust eemaldumise laadseks, mis seisneks pattude kahetsemises ning askeetlikus elus üksildases paigas. Teisisõnu tahtis ta lahingusse astumisest osavalt kõrvale põigelda, kasutades Kṛṣṇa teadvust kui ettekäänet. Kuid siira õpilasena asetas ta selle probleemi oma õpetaja ette, küsides Kṛṣṇalt, milline oleks õigeim toimimisviis. Vastusena selgitas Jumal Kṛṣṇa Arjunale üksikasjalikult karma-jooga ehk Kṛṣṇa teadvuses töötamise olemust käesolevas, kolmandas peatükis.