Skip to main content

TEXT 45

TEXT 45

Devanagari

Devanagari

त्रैगुण्यविषया वेदा निस्त्रैगुण्यो भवार्जुन ।
निर्द्वन्द्वो नित्यसत्त्वस्थो निर्योगक्षेम आत्मवान् ॥ ४५ ॥

Text

Tekst

trai-guṇya-viṣayā vedā
nistrai-guṇyo bhavārjuna
nirdvandvo nitya-sattva-stho
niryoga-kṣema ātmavān
trai-guṇya-viṣayā vedā
nistrai-guṇyo bhavārjuna
nirdvandvo nitya-sattva-stho
niryoga-kṣema ātmavān

Synonyms

Synonyms

trai-guṇya — pertaining to the three modes of material nature; viṣayāḥ — on the subject matter; vedāḥ — Vedic literatures; nistrai-guṇyaḥ — transcendental to the three modes of material nature; bhava — be; arjuna — O Arjuna; nirdvandvaḥ — without duality; nitya-sattva-sthaḥ — in a pure state of spiritual existence; niryoga-kṣemaḥ — free from ideas of gain and protection; ātma-vān — established in the self.

trai-guṇya — seotud materiaalse looduse kolme guṇaga; viṣayāḥ — teemal; vedāḥ — vedalik kirjandus; nistrai-guṇyaḥ — transtsendentaalne materiaalse looduse kolme guṇa suhtes; bhava — ole; arjuna — oo, Arjuna; nirdvandvaḥ — vaba kahesustest; nitya-sattva-sthaḥ — vaimse eksistentsi puhtas seisundis; niryoga-kṣemaḥ — vaba püüdlustest kasu saada ja olla kaitstud; ātma-vān — keskendunud oma tõelisele „minale".

Translation

Translation

The Vedas deal mainly with the subject of the three modes of material nature. O Arjuna, become transcendental to these three modes. Be free from all dualities and from all anxieties for gain and safety, and be established in the self.

„Vedades" käsitletakse peamiselt materiaalse looduse kolme guṇat. Oo, Arjuna, saa kõigi nende kolme guṇa suhtes transtsendentaalseks ja vabane kõikidest kahesustest ja muredest saavutuste ja kindlustunde pärast. Keskendu oma tõelisele „minale".

Purport

Purport

All material activities involve actions and reactions in the three modes of material nature. They are meant for fruitive results, which cause bondage in the material world. The Vedas deal mostly with fruitive activities to gradually elevate the general public from the field of sense gratification to a position on the transcendental plane. Arjuna, as a student and friend of Lord Kṛṣṇa, is advised to raise himself to the transcendental position of Vedānta philosophy where, in the beginning, there is brahma-jijñāsā, or questions on the supreme transcendence. All the living entities who are in the material world are struggling very hard for existence. For them the Lord, after creation of the material world, gave the Vedic wisdom advising how to live and get rid of the material entanglement. When the activities for sense gratification, namely the karma-kāṇḍa chapter, are finished, then the chance for spiritual realization is offered in the form of the Upaniṣads, which are part of different Vedas, as the Bhagavad-gītā is a part of the fifth Veda, namely the Mahābhārata. The Upaniṣads mark the beginning of transcendental life.

Kõik materiaalsed tegevused on seotud materiaalse looduse kolme guṇa mõju ja tagajärgedega. Need tegevused on suunatud karmalistele resultaatidele, mis seovadki elusolendit materiaalse maailmaga. „Vedades" räägitakse karmalistest tegevustest peamiselt selleks, et aidata inimestel meelte rahuldamise tasandilt järk-järgult transtsendentaalsele tasandile tõusta. Arjunale kui Jumal Kṛṣṇa õpilasele ja sõbrale soovitatakse tõsta end vedānta filosoofia transtsendentaalsele tasandile, mille alguseks on brahma- jijñāsā ehk küsimused kõigekõrgemast transtsendentsusest. Kõik elusolendid materiaalses maailmas võitlevad väga suurte jõupingutustega enese alalhoidmise nimel. Pärast materiaalse maailma loomist andis Jumal neile vedatarkused sellest, kuidas elada ja vabaneda materiaalse looduse köidikuist. Inimestele, kes on loobunud karma-kāṇḍast ehk tegevustest omaenese meeleliseks rahuldamiseks, antakse võimalus vaimseks eneseteadvustamiseks „Upaniṣadide" näol, mis on osa „Vedadest", samamoodi nagu „Bhagavad-gītā" on osa viiendast „Vedast", täpsemalt öeldes „Mahābhāratast". „Upaniṣadid" tähistavad transtsendentaalse elu algust.

As long as the material body exists, there are actions and reactions in the material modes. One has to learn tolerance in the face of dualities such as happiness and distress, or cold and warmth, and by tolerating such dualities become free from anxieties regarding gain and loss. This transcendental position is achieved in full Kṛṣṇa consciousness when one is fully dependent on the good will of Kṛṣṇa.

Nii kaua kui eksisteerib materiaalne keha, eksisteerivad ka tegevused ja nende järelmõjud materiaalse looduse guṇades. Inimene peab õppima taluma selliseid kahesusi nagu õnn ja ahastus, soojus ja külmus, ning, muutudes ükskõikseks nende kahesuste suhtes, tuleb tal vabaneda muredest saavutuste ja kaotuste pärast. Sellise transtsendentaalse tasandini jõuab see, kes on saavutanud täieliku Kṛṣṇa teadvuse ning alistunud Kṛṣṇa tahtele.