TEXT 38

Devanagari

सुखदुःखे समे कृत्वा लाभालाभौ जयाजयौ ।
ततो युद्धाय युज्यस्व नैवं पापमवाप्स्यसि ॥ ३८ ॥

Text

Tekst

sukha-duḥkhe same kṛtvā
lābhālābhau jayājayau
tato yuddhāya yujyasva
naivaṁ pāpam avāpsyasi

Synonyms

sukha — happiness; duḥkhe — and distress; same — in equanimity; kṛtvā — doing so; lābha-alābhau — both profit and loss; jaya-ajayau — both victory and defeat; tataḥ — thereafter; yuddhāya — for the sake of fighting; yujyasva — engage (fight); na — never; evam — in this way; pāpam — sinful reaction; avāpsyasi — you will gain.

sukha — õnne; duḥkhe — ja kannatust; same — rahulikkuses; kṛtvā — sedasi toimides; lābha-alābhau — nii kasu kui kahju; jaya-ajayau — nii võitu kui kaotust; tataḥ — seejärel; yuddhāya — võitlemise pärast; yujyasva — tegutse (võitle); na — mitte kunagi; evam — sel viisil; pāpam — pattude järelmõjusid; avāpsyasi — sa saavutad.

Translation

Do thou fight for the sake of fighting, without considering happiness or distress, loss or gain, victory or defeat – and by so doing you shall never incur sin.

Sa võitle vaid võitlemise pärast, mõtlemata õnnele või kannatustele, kasule või kahjule, võidule või kaotusele – sedasi ei lange sa kunagi pattu.

Purport

Lord Kṛṣṇa now directly says that Arjuna should fight for the sake of fighting because He desires the battle. There is no consideration of happiness or distress, profit or loss, victory or defeat in the activities of Kṛṣṇa consciousness. That everything should be performed for the sake of Kṛṣṇa is transcendental consciousness; so there is no reaction to material activities. He who acts for his own sense gratification, either in goodness or in passion, is subject to the reaction, good or bad. But he who has completely surrendered himself in the activities of Kṛṣṇa consciousness is no longer obliged to anyone, nor is he a debtor to anyone, as one is in the ordinary course of activities. It is said:

Jumal Kṛṣṇa ütleb nüüd Arjunale otse välja, et viimane peab võitlema võitlemise pärast, sest Kṛṣṇa soovib lahingut. Kṛṣṇa teadvuses toimides ei mõelda õnnele või kannatustele, kasule või kahjule, võidule või kaotusele. Transtsendentaalne teadvus tähendab kõikide tegevuste sooritamist Kṛṣṇa heaks; sellistel tegudel puuduvad materiaalsete tegude järelmõjud. See, kes toimib omaenese meelelise rahuldamise nimel, ükskõik kas voorusest või kirest juhituna, peab vastu võtma ka tegude järelmõjud, olgu need siis head või halvad. Kuid see, kes andub täielikult tegevustele Kṛṣṇa teadvuses, ei oma enam kohustusi kellegi teise ees, samuti pole ta enam kellelegi midagi võlgu, nagu ta oleks tegevusi tavapärasel moel sooritades. „Śrīmad-Bhāgavatamis" (11.5.41) öeldakse:

devarṣi-bhūtāpta-nṛṇāṁ pitṝṇāṁ
na kiṅkaro nāyam ṛṇī ca rājan
sarvātmanā yaḥ śaraṇaṁ śaraṇyaṁ
gato mukundaṁ parihṛtya kartam

“Anyone who has completely surrendered unto Kṛṣṇa, Mukunda, giving up all other duties, is no longer a debtor, nor is he obliged to anyone – not the demigods, nor the sages, nor the people in general, nor kinsmen, nor humanity, nor forefathers.” (Bhāg. 11.5.41) That is the indirect hint given by Kṛṣṇa to Arjuna in this verse, and the matter will be more clearly explained in the following verses.

„Igaüks, kes on täielikult alistunud Kṛṣṇale, Mukundale, loobununa kõikidest teistest kohustustest, pole enam kellelegi midagi võlgu ega oma enam mingeid kohustusi ei pooljumalate, tarkade, ühiskonna, sugulaste, inimkonna ega esivanemate ees." See on varjatud vihje, mille Kṛṣṇa selles värsis Arjunale annab ning selle olemust selgitatakse täpsemalt järgmistes värssides.