Skip to main content

TEXT 12

TEXT 12

Devanagari

Devanagari

न त्वेवाहं जातु नासं न त्वं नेमे जनाधिपाः ।
न चैव नभविष्यामः सर्वे वयमतः परम् ॥ १२ ॥

Text

Tekst

na tv evāhaṁ jātu nāsaṁ
na tvaṁ neme janādhipāḥ
na caiva na bhaviṣyāmaḥ
sarve vayam ataḥ param
na tv evāhaṁ jātu nāsaṁ
na tvaṁ neme janādhipāḥ
na caiva na bhaviṣyāmaḥ
sarve vayam ataḥ param

Synonyms

Synonyms

na — never; tu — but; eva — certainly; aham — I; jātu — at any time; na — did not; āsam — exist; na — not; tvam — you; na — not; ime — all these; jana-adhipāḥ — kings; na — never; ca — also; eva — certainly; na — not; bhaviṣyāmaḥ — shall exist; sarve vayam — all of us; ataḥ param — hereafter.

na — mitte kunagi; tu — aga; eva — kindlasti; aham — mina; jātu — kunagi; na — ei; āsam — eksisteerinud; na — ei; tvam — sina; na — ei; ime — kõik need; jana-adhipāḥ — kuningad; na — mitte kunagi; ca — samuti; eva — kindlasti; na — mitte; bhaviṣyāmaḥ — tulevikus eksisteerime; sarve vayam — kõik me; ataḥ param — tulevikus.

Translation

Translation

Never was there a time when I did not exist, nor you, nor all these kings; nor in the future shall any of us cease to be.

Pole kunagi olnud aega, mil poleks eksisteerinud Mind, sind või kõiki neid kuningaid, ning ka tulevikus ei saabu kunagi aega, mil keegi meist lakkaks olemast.

Purport

Purport

In the Vedas – in the Kaṭha Upaniṣad as well as in the Śvetāśvatara Upaniṣad – it is said that the Supreme Personality of Godhead is the maintainer of innumerable living entities, in terms of their different situations according to individual work and reaction of work. That Supreme Personality of Godhead is also, by His plenary portions, alive in the heart of every living entity. Only saintly persons who can see, within and without, the same Supreme Lord can actually attain to perfect and eternal peace.

„Vedades" – „Katḥa Upaniṣadis" ja ka „Śvetāśvatara Upaniṣadis" kinnitatakse, et Jumala Kõrgeim Isiksus on lugematute elusolendite alalhoidja vastavalt igaühe erinevale seisundile, mis tuleneb tema tegevustest ja viimaste järelmõjudest. Jumala Kõrgeim Isiksus asub Oma täieliku ekspansioonina ka iga elusolendi südames. Ainult pühaku omadustega inimesed, kes näevad Kõigekõrgemat Jumalat nii enda sees kui ka väljaspool, suudavad tegelikult jõuda täiusliku ja igavese rahuni.

nityo nityānāṁ cetanaś cetanānām
eko bahūnāṁ yo vidadhāti kāmān
tam ātma-sthaṁ ye ’nupaśyanti dhīrās
teṣāṁ śāntiḥ śāśvatī netareṣām
nityo nityānāṁ cetanaś cetanānām
eko bahūnāṁ yo vidadhāti kāmān
tam ātma-sthaṁ ye ’nupaśyanti dhīrās
teṣāṁ śāntiḥ śāśvatī netareṣām

(Kaṭha Upaniṣad 2.2.13)

(Kaṭha Upaniṣad 2.2.13)

The same Vedic truth given to Arjuna is given to all persons in the world who pose themselves as very learned but factually have but a poor fund of knowledge. The Lord says clearly that He Himself, Arjuna and all the kings who are assembled on the battlefield are eternally individual beings and that the Lord is eternally the maintainer of the individual living entities both in their conditioned and in their liberated situations. The Supreme Personality of Godhead is the supreme individual person, and Arjuna, the Lord’s eternal associate, and all the kings assembled there are individual eternal persons. It is not that they did not exist as individuals in the past, and it is not that they will not remain eternal persons. Their individuality existed in the past, and their individuality will continue in the future without interruption. Therefore, there is no cause for lamentation for anyone.

Sedasama vedalikku tõde, mida õpetati Arjunale, kuulutatakse kõikidele maailma inimestele, kes esitavad end kõrgelt haritud inimestena, omades ometigi väga väikest teadmistepagasit. Jumal lausub selgelt, et nii Tema Ise, Arjuna kui ka kõik lahinguväljale kogunenud kuningad on igavesed individuaalsed elusolendid; ning et Tema on igavesti kõikide elusolendite alalhoidjaks nii nende vabastatud kui ka tingimustest sõltuvas seisundis. Jumala Kõrgeim Isiksus on kõrgeim igavene individuaalne isiksus ning Arjuna, Jumala igavene kaaslane, ning kõik lahinguväljale kogunenud kuningad on Temale alluvad igavesed individuaalsed isiksused. Nad eksisteerisid individuaalselt minevikus ning jäävad samamoodi eksisteerima ka tulevikus. Seepärast pole kellelgi põhjust kurvastada.

The Māyāvādī theory that after liberation the individual soul, separated by the covering of māyā, or illusion, will merge into the impersonal Brahman and lose its individual existence is not supported herein by Lord Kṛṣṇa, the supreme authority. Nor is the theory that we only think of individuality in the conditioned state supported herein. Kṛṣṇa clearly says herein that in the future also the individuality of the Lord and others, as it is confirmed in the Upaniṣads, will continue eternally. This statement of Kṛṣṇa’s is authoritative because Kṛṣṇa cannot be subject to illusion. If individuality were not a fact, then Kṛṣṇa would not have stressed it so much – even for the future. The Māyāvādī may argue that the individuality spoken of by Kṛṣṇa is not spiritual, but material. Even accepting the argument that the individuality is material, then how can one distinguish Kṛṣṇa’s individuality? Kṛṣṇa affirms His individuality in the past and confirms His individuality in the future also. He has confirmed His individuality in many ways, and impersonal Brahman has been declared to be subordinate to Him. Kṛṣṇa has maintained spiritual individuality all along; if He is accepted as an ordinary conditioned soul in individual consciousness, then His Bhagavad-gītā has no value as authoritative scripture. A common man with all the four defects of human frailty is unable to teach that which is worth hearing. The Gītā is above such literature. No mundane book compares with the Bhagavad-gītā. When one accepts Kṛṣṇa as an ordinary man, the Gītā loses all importance. The Māyāvādī argues that the plurality mentioned in this verse is conventional and that it refers to the body. But previous to this verse such a bodily conception is already condemned. After condemning the bodily conception of the living entities, how was it possible for Kṛṣṇa to place a conventional proposition on the body again? Therefore, individuality is maintained on spiritual grounds and is thus confirmed by great ācāryas like Śrī Rāmānuja and others. It is clearly mentioned in many places in the Gītā that this spiritual individuality is understood by those who are devotees of the Lord. Those who are envious of Kṛṣṇa as the Supreme Personality of Godhead have no bona fide access to the great literature. The nondevotee’s approach to the teachings of the Gītā is something like that of a bee licking on a bottle of honey. One cannot have a taste of honey unless one opens the bottle. Similarly, the mysticism of the Bhagavad-gītā can be understood only by devotees, and no one else can taste it, as it is stated in the Fourth Chapter of the book. Nor can the Gītā be touched by persons who envy the very existence of the Lord. Therefore, the Māyāvādī explanation of the Gītā is a most misleading presentation of the whole truth. Lord Caitanya has forbidden us to read commentations made by the Māyāvādīs and warns that one who takes to such an understanding of the Māyāvādī philosophy loses all power to understand the real mystery of the Gītā. If individuality refers to the empirical universe, then there is no need of teaching by the Lord. The plurality of the individual soul and the Lord is an eternal fact, and it is confirmed by the Vedas as above mentioned.

Jumal Kṛṣṇa, kõrgeim autoriteet, ei toeta siin māyāvādīde teooriat, mille kohaselt individuaalne hing pärast vabanemist māyā ehk illusiooni kattest ühineb impersonaalse Brahmaniga ning kaotab seeläbi oma individuaalse eksistentsi. Samuti ei toeta Kṛṣṇa teooriat, mille kohaselt individuaalsus on vaid meie mõtete vili tingimustest sõltuvas seisundis. Nagu ütleb siin Kṛṣṇa ning nagu kinnitatakse ka „Upaniṣadides", ei hävine ei Jumala Enda ega elusolendite individuaalsus kunagi. See Kṛṣṇa väide on autoriteetne, sest Kṛṣṇa ei allu illusioonile. Kui elusolendi igavene individuaalsus poleks fakt, ei rõhutaks Kṛṣṇa seda ega lausuks, et see jääb püsima ka tulevikus. Māyāvādīd võivad väita, et individuaalsus, millest Kṛṣṇa siin kõneleb, on materiaalne, mitte vaimne. Kuid isegi juhul, kui me tunnistaksime väidet, et individuaalsus on materiaalne, ei kao Kṛṣṇa individuaalsus kuhugi. Kṛṣṇa kinnitab, et Ta eksisteeris individuaalselt minevikus ning et nii saab see olema ka tulevikus. Ta on kinnitanud Oma individuaalsust mitmel viisil, ning sedagi, et impersonaalne Brahman allub Talle. Kṛṣṇa on alati säilitanud Oma vaimse individuaalsuse. Kui pidada Teda tavaliseks, individuaalset teadvust omavaks, tingimustest sõltuvaks hingeks, ei omaks Tema jutustatud „Bhagavad-gītā" mitte mingit pühakirjalist autoriteetsust. Tavaline inimene oma nelja puudusega pole võimeline õpetama seda, mis oleks tegelikult teadmist väärt. „Gītā" on kõrgemal tavaliste inimeste loodud kirjandusest. Ühtegi ilmalikku raamatut ei saa võrrelda „Bhagavad-gītāga". Kui suhtuda Kṛṣṇasse kui tavalisse inimesse, kaotab „Gītā" kogu oma tähenduse. Māyāvādīd väidavad, et selles värsis käsitletav mitmekesisus on suhteline ning seotud vaid materiaalse kehaga. Kui aga eelnenud värsis mõistis Kṛṣṇa hukka elusolendite kehalise elukäsitluse, kuidas on siis võimalik, et pärast seda esitab Ta väiteid, mis lähtuvad sellisest kontseptsioonist? Individuaalsus põhineb vaimsel eksistentsil, nagu kinnitavad sellised suured ācāryad nagu Śrī Rāmānuja ja teised. „Gītās" rõhutatakse korduvalt, et oma vaimset individuaalsust suudavad mõista vaid Jumala pühendunud. Need, kes on Kṛṣṇa kui Jumala Kõrgeima Isiksuse peale kadedad, ei omanda autoriteetset juurdepääsu sellele väärtuslikule kirjandusele. Mittepühendunu lähenemine „Gītā" õpetustele on võrreldav mesilasega, kes lakub meepurki väljastpoolt. Kuid mee maitset pole võimalik tunda enne purgi avamist. Samamoodi saavad „Bhagavad-gītā" müstitsismi mõista vaid pühendunud, teised ei saa selle saladust maitsta, nagu kinnitatakse selle raamatu neljandas peatükis. „Gītā" olemust ei suuda tabada ka inimesed, kes kadestavad Jumalat juba üksnes Tema olemasolu pärast. Seepärast on māyāvādīde selgitused „Gītāle" vaid eksiteele viivad tõlgitsused tegelikust tõest. Jumal Caitanya on keelanud meil lugeda māyāvādīde kommentaare ning hoiatanud kõiki, kes võtavad omaks sellised māyāvādīde filosoofiast lähtuvad arusaamad, et nad kaotavad võime mõista vähimalgi määral „Gītā" tegelikku saladust. Kui individuaalsus piirduks vaid selle empiirilise universumiga, poleks Jumala õpetust üldse vaja. Individuaalne hing ja Jumal on erinevad olendid. See on igavene fakt, mida kinnitatakse kõikjal „Vedades", nagu eespool öeldud.