Skip to main content

Chapter Eighteen

KAHEKSATEISTKÜMNES PEATÜKK

Conclusion – The Perfection of Renunciation

Järeldus — loobumuse täiuslikkus

TEXT 1:
Arjuna said: O mighty-armed one, I wish to understand the purpose of renunciation [tyāga] and of the renounced order of life [sannyāsa], O killer of the Keśī demon, master of the senses.
TEXT 1:
Arjuna ütles: Oo, tugevakäeline deemon Keśī tapja, oo, meelte valitseja, ma soovin mõista loobumuse [tyāga] ja loobumusliku elukorralduse [sannyāsa] eesmärki.
TEXT 2:
The Supreme Personality of Godhead said: The giving up of activities that are based on material desire is what great learned men call the renounced order of life [sannyāsa]. And giving up the results of all activities is what the wise call renunciation [tyāga].
TEXT 2:
Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Suured õpetatud isiksused nimetavad loobumuslikuks elukorralduseks [sannyāsaks] loobumist tegevustest, mis lähtuvad materiaalsetest ihadest. Ning kõikide tegevuste tulemustest loobumist nimetavad targad loobumuseks [tyāgaks].
TEXT 3:
Some learned men declare that all kinds of fruitive activities should be given up as faulty, yet other sages maintain that acts of sacrifice, charity and penance should never be abandoned.
TEXT 3:
Mõned õpetatud isiksused kuulutavad, et kõik resultaatidele suunatud tegevused tuleb hüljata kui valed tegevused, samas kui teised targad kinnitavad, et ohverdusi, annetusi ja askeese ei tohi kunagi hüljata.
TEXT 4:
O best of the Bhāratas, now hear My judgment about renunciation. O tiger among men, renunciation is declared in the scriptures to be of three kinds.
TEXT 4:
Oo, parim Bhāratatest, kuula nüüd Minu otsust loobumuse kohta. Oo, sina, kes sa oled kui tiiger inimeste seas, pühakirjades kuulutatakse, et loobumus jaguneb kolme kategooriasse.
TEXT 5:
Acts of sacrifice, charity and penance are not to be given up; they must be performed. Indeed, sacrifice, charity and penance purify even the great souls.
TEXT 5:
Ohverdustest, annetustest ja askeesidest ei tule loobuda. Neid peab jätkama. Tõepoolest, ohverdused, annetused ja askeesid puhastavad isegi suuri hingi.
TEXT 6:
All these activities should be performed without attachment or any expectation of result. They should be performed as a matter of duty, O son of Pṛthā. That is My final opinion.
TEXT 6:
Oo, Pṛthā poeg, kõiki neid tegevusi tuleb sooritada vabana kiindumustest ja ootamata nende tulemusi. Neid tuleb teha kohusetundest. Selline on Minu lõplik seisukoht.
TEXT 7:
Prescribed duties should never be renounced. If one gives up his prescribed duties because of illusion, such renunciation is said to be in the mode of ignorance.
TEXT 7:
Ettekirjutatud kohustustest ei tohi kunagi loobuda. Kui inimene illusiooni tõttu oma ettekirjutatud kohustuste täitmisest loobub, tunnistatakse tema loobumus teadmatuse guṇasse kuuluvaks.
TEXT 8:
Anyone who gives up prescribed duties as troublesome or out of fear of bodily discomfort is said to have renounced in the mode of passion. Such action never leads to the elevation of renunciation.
TEXT 8:
Sellise inimese loobumus, kes hülgab ettekirjutatud kohustuste täitmise hirmust kehaliste ebamugavuste ees või sellepärast, et see on liialt vaevarikas, kuulub kire guṇasse. Sellisel moel toimimine ei aita kunagi kellelgi loobumuses edasi areneda.
TEXT 9:
O Arjuna, when one performs his prescribed duty only because it ought to be done, and renounces all material association and all attachment to the fruit, his renunciation is said to be in the mode of goodness.
TEXT 9:
Oo, Arjuna, kui inimene täidab oma ettekirjutatud kohustusi vaid sellepärast, et ta on kohustatud neid täitma, ning loobub kõikidest materiaalsetest suhetest ega kiindu oma töö viljadesse, tuleb tema loobumust pidada vooruse guṇasse kuuluvaks.
TEXT 10:
The intelligent renouncer situated in the mode of goodness, neither hateful of inauspicious work nor attached to auspicious work, has no doubts about work.
TEXT 10:
Arukas loobuja viibib vooruse guṇas ning ta ei vihka ebasoodsat tööd ega ole ka kiindunud soodsasse töösse. Tal pole töö suhtes mingeid kahtlusi.
TEXT 11:
It is indeed impossible for an embodied being to give up all activities. But he who renounces the fruits of action is called one who has truly renounced.
TEXT 11:
Kõikidest tegevustest loobumine pole kehastunud hingele tõesti mitte võimalik. Kuid seda, kes on loobunud oma töö viljadest, nimetatakse tõeliselt loobunuks.
TEXT 12:
For one who is not renounced, the threefold fruits of action – desirable, undesirable and mixed – accrue after death. But those who are in the renounced order of life have no such result to suffer or enjoy.
TEXT 12:
See, kes pole elanud loobumuslikku elu, on pärast surma sunnitud kogema oma tegude kolme liiki vilju – ihaldatuid, mitteihaldatuid ning nende vahepeale jäävaid. Kuid need, kes on järginud loobumuslikku elukorraldust, on vabad tegude järelmõjudest, mille all kannatada või mida nautida.
TEXT 13:
O mighty-armed Arjuna, according to the Vedānta there are five causes for the accomplishment of all action. Now learn of these from Me.
TEXT 13:
Oo, tugevakäeline Arjuna, vedānta kohaselt eksisteerib tegevuste sooritamiseks viis põhjust. Nüüd Ma selgitan neid sulle.
TEXT 14:
The place of action [the body], the performer, the various senses, the many different kinds of endeavor, and ultimately the Supersoul – these are the five factors of action.
TEXT 14:
Tegevuspaik [keha], tegevuse sooritaja, erinevad meeled, mitmesugused jõupingutused ja lõpuks Ülihing – need on tegevuse viis tegurit.
TEXT 15:
Whatever right or wrong action a man performs by body, mind or speech is caused by these five factors.
TEXT 15:
Iga õige ja vale teo, mida inimene oma keha, mõistuse ja kõnega korda saadab, põhjustajaks on need viis tegurit.
TEXT 16:
Therefore one who thinks himself the only doer, not considering the five factors, is certainly not very intelligent and cannot see things as they are.
TEXT 16:
Seepärast ei ole see, kes peab ennast tegevuste ainsaks sooritajaks, arvestamata nimetatud viit tegurit, kindlasti mitte kuigi arukas ega suuda näha asju sellistena nagu need on.
TEXT 17:
One who is not motivated by false ego, whose intelligence is not entangled, though he kills men in this world, does not kill. Nor is he bound by his actions.
TEXT 17:
Isegi kui inimene tapab kedagi selles maailmas, ei tapa ta tegelikult, kui ta ei tegutse ajendatuna valest egost ega ole lasknud oma arukust aheldada. Samuti ei seo tema tegevused teda kunagi.
TEXT 18:
Knowledge, the object of knowledge, and the knower are the three factors that motivate action; the senses, the work and the doer are the three constituents of action.
TEXT 18:
Teadmised, teadmiste objekt ja teadja on kolm tegevuse ajendeiks olevat tegurit; meeled, töö ja tegija on kolm tegevuse koostisosa.
TEXT 19:
According to the three different modes of material nature, there are three kinds of knowledge, action and performer of action. Now hear of them from Me.
TEXT 19:
Vastavalt materiaalse looduse kolmele guṇale eksisteerib kolme laadi teadmisi, tegevusi ja tegutsejaid. Kuula nüüd nendest Minult.
TEXT 20:
That knowledge by which one undivided spiritual nature is seen in all living entities, though they are divided into innumerable forms, you should understand to be in the mode of goodness.
TEXT 20:
Tea, et sellised teadmised, mille abil inimene võib näha ühesugust jagamatut vaimset loodust kõikides lugematuteks vormideks jagunenud elusolendites, kuuluvad vooruse guṇasse.
TEXT 21:
That knowledge by which one sees that in every different body there is a different type of living entity you should understand to be in the mode of passion.
TEXT 21:
Neid teadmisi, mille mõjul inimene arvab, et igas erinevas kehas on erinevat liiki elusolend, tuleb pidada kire guṇasse kuuluvaiks.
TEXT 22:
And that knowledge by which one is attached to one kind of work as the all in all, without knowledge of the truth, and which is very meager, is said to be in the mode of darkness.
TEXT 22:
Ning need teadmised, mis ei sisalda tõde, mis annavad väga vähest informatsiooni ning mille läbi inimene on kiindunud ühesugusesse töösse, pidades seda kõigeks kõiges, kuuluvad pimeduse guṇasse.
TEXT 23:
That action which is regulated and which is performed without attachment, without love or hatred, and without desire for fruitive results is said to be in the mode of goodness.
TEXT 23:
Tegevus, mis on reguleeritud ning mida sooritatakse kiindumuse, armastuse või vihata, ihaldamata nautida selle tegevuse vilju, kuulub vooruse guṇasse.
TEXT 24:
But action performed with great effort by one seeking to gratify his desires, and enacted from a sense of false ego, is called action in the mode of passion.
TEXT 24:
Kuid suurte jõupingutustega oma soovide rahuldamiseks sooritatud tegevust, mille ajendiks on vale ego, nimetatakse tegevuseks kire guṇas.
TEXT 25:
That action performed in illusion, in disregard of scriptural injunctions, and without concern for future bondage or for violence or distress caused to others is said to be in the mode of ignorance.
TEXT 25:
Tegevust, mida sooritatakse illusioonis, hoolimata pühakirjade korraldustest ning mõtlemata ei sellele, milliseid ahelaid see tegu tulevikus seab, ega sellele, milliseid kannatusi või vägivalda see teistele põhjustab, nimetatakse tegevuseks teadmatuse guṇas.
TEXT 26:
One who performs his duty without association with the modes of material nature, without false ego, with great determination and enthusiasm, and without wavering in success or failure is said to be a worker in the mode of goodness.
TEXT 26:
Inimene, kes täidab oma kohuseid suure sihikindluse ja entusiasmiga, puutumata kokku materiaalse looduse guṇadega, vabana valest egost ning laskmata end häirida nii edust kui ka ebaõnnestumisest, tegutseb vooruse guṇas.
TEXT 27:
The worker who is attached to work and the fruits of work, desiring to enjoy those fruits, and who is greedy, always envious, impure, and moved by joy and sorrow, is said to be in the mode of passion.
TEXT 27:
Inimene, kes on kiindunud oma töösse ja töö viljadesse, ihaldades neid nautida, kes on ahne, ebapuhas, alati kade ning mõjutatav rõõmust ja kurbusest, viibib kire guṇas.
TEXT 28:
The worker who is always engaged in work against the injunctions of the scripture, who is materialistic, obstinate, cheating and expert in insulting others, and who is lazy, always morose and procrastinating is said to be a worker in the mode of ignorance.
TEXT 28:
Inimene, kes tegutseb alati pühakirjade juhenduste vastaselt, kes on materialistlik, kangekaelne, valelik ja osav teisi solvama, ning kes on laisk, alati pahur ja armastab töid edasi lükata, tegutseb teadmatuse guṇas.
TEXT 29:
O winner of wealth, now please listen as I tell you in detail of the different kinds of understanding and determination, according to the three modes of material nature.
TEXT 29:
Oo, rikkuste võitja, palun kuula nüüd, kui Ma räägin sulle üksikasjalikult looduse kolme erineva guṇaga seotud erinevatest arusaamadest ja sihikindlusest.
TEXT 30:
O son of Pṛthā, that understanding by which one knows what ought to be done and what ought not to be done, what is to be feared and what is not to be feared, what is binding and what is liberating, is in the mode of goodness.
TEXT 30:
Oo, Pṛthā poeg, vooruse guṇa valitseb arusaama, mille läbi inimene teab, mida teha ja mida mitte, mida karta ja mida mitte karta, mis aheldab ning mis vabastab.
TEXT 31:
O son of Pṛthā, that understanding which cannot distinguish between religion and irreligion, between action that should be done and action that should not be done, is in the mode of passion.
TEXT 31:
Oo, Pṛthā poeg, sellist arusaama, mis ei aita inimesel eristada usku uskmatusest ega tegevusi, mida peaks tegema, tegevustest, mida ei tohiks teha, valitseb kire guṇa.
TEXT 32:
That understanding which considers irreligion to be religion and religion to be irreligion, under the spell of illusion and darkness, and strives always in the wrong direction, O Pārtha, is in the mode of ignorance.
TEXT 32:
Oo, Pārtha, selline arusaam, mille läbi inimene, olles illusiooni ja pimeduse lummuses, hakkab pidama uskmatust usuks ja usku uskmatuseks, ning mis paneb ta püüdlema alati vales suunas, on teadmatuse guṇas.
TEXT 33:
O son of Pṛthā, that determination which is unbreakable, which is sustained with steadfastness by yoga practice, and which thus controls the activities of the mind, life and senses is determination in the mode of goodness.
TEXT 33:
Oo, Pṛthā poeg, murdmatu sihikindlus, mis tugineb vankumatule jooga praktiseerimisele ning mis kontrollib mõistuse, eluõhu ja meelte tegevusi, on sihikindlus vooruse guṇas.
TEXT 34:
But that determination by which one holds fast to fruitive results in religion, economic development and sense gratification is of the nature of passion, O Arjuna.
TEXT 34:
Kuid sellist sihikindlust, oo, Arjuna, mille läbi inimene kiindub tugevalt resultaatidele suunatud religioossetesse tegevustesse, majanduslikku arengusse ning meelte rahuldamisse, valitseb kire guṇa.
TEXT 35:
And that determination which cannot go beyond dreaming, fearfulness, lamentation, moroseness and illusion – such unintelligent determination, O son of Pṛthā, is in the mode of darkness.
TEXT 35:
Ning selline arutu sihikindlus, oo, Pṛthā poeg, mis ei tõuse kõrgemale unistamisest, kartlikkusest, hädaldamisest, tusasusest ja illusioonist, on pimeduse guṇa mõjuvallas.
TEXT 36:
O best of the Bhāratas, now please hear from Me about the three kinds of happiness by which the conditioned soul enjoys, and by which he sometimes comes to the end of all distress.
TEXT 36:
Oo, parim Bhāratate hulgas, palun kuula nüüd Minult kolme laadi õnnest, mille läbi tingimustest sõltuv hing naudib ning mille läbi ta vahel vabaneb kõikidest kannatustest.
TEXT 37:
That which in the beginning may be just like poison but at the end is just like nectar and which awakens one to self-realization is said to be happiness in the mode of goodness.
TEXT 37:
Seda, mis on algul kui mürk, kuid lõpuks kui nektar ning mis äratab inimese eneseteadvustamisele, nimetatakse õnneks vooruse guṇas.
TEXT 38:
That happiness which is derived from contact of the senses with their objects and which appears like nectar at first but poison at the end is said to be of the nature of passion.
TEXT 38:
See õnn, mida inimene kogeb meelte kokku puutudes meelte ihaldusobjektidega ning mis algul tundub nektarina, lõpuks aga mürgina, kuulub kire guṇasse.
TEXT 39:
And that happiness which is blind to self-realization, which is delusion from beginning to end and which arises from sleep, laziness and illusion is said to be of the nature of ignorance.
TEXT 39:
Ning see õnn, mis teeb pimedaks eneseteadvustamise suhtes, mis on algusest lõpuni vaid pettekujutelm ning mis tekib unest, laiskusest ja illusioonist, on õnn teadmatuse guṇas.
TEXT 40:
There is no being existing, either here or among the demigods in the higher planetary systems, which is freed from these three modes born of material nature.
TEXT 40:
Pole ühtegi elusolendit, ei sellel planeedil ega pooljumalate hulgas kõrgematel planetaarsüsteemidel, keda need materiaalsest loodusest sündinud kolm guṇat ei mõjutaks.
TEXT 41:
Brāhmaṇas, kṣatriyas, vaiśyas and śūdras are distinguished by the qualities born of their own natures in accordance with the material modes, O chastiser of the enemy.
TEXT 41:
Oo, vaenlaste nuhtleja, brāhmaṇaid, kṣatriyaid, vaiśyaid ja śūdraid eristatakse omaduste põhjal, mis on sündinud igaühe isiklikust loomusest vastavalt materiaalse looduse guṇadele.
TEXT 42:
Peacefulness, self-control, austerity, purity, tolerance, honesty, knowledge, wisdom and religiousness – these are the natural qualities by which the brāhmaṇas work.
TEXT 42:
Rahulikkus, enesekontroll, askeetlikkus, puhtus, sallivus, ausus, teadmised, tarkus ja religioossus – need on brāhmaṇale loomulikud omadused, mille kohaselt ta tegutseb.
TEXT 43:
Heroism, power, determination, resourcefulness, courage in battle, generosity and leadership are the natural qualities of work for the kṣatriyas.
TEXT 43:
Kangelaslikkus, jõud, sihikindlus, leidlikkus, julgus lahingus, heldekäelisus ja juhtimisvõime on kṣatriyale loomulikud omadused, mille kohaselt ta tegutseb.
TEXT 44:
Farming, cow protection and business are the natural work for the vaiśyas, and for the śūdras there are labor and service to others.
TEXT 44:
Maaviljelus, lehmade kaitsmine ning kaubitsemine on vaiśyade loomusele vastav töö; śūdrate kohustuseks on teha füüsilist tööd ning teenida teisi.
TEXT 45:
By following his qualities of work, every man can become perfect. Now please hear from Me how this can be done.
TEXT 45:
Töötades vastavalt oma omadustele, võib iga inimene saavutada täiuslikkuse. Ma räägin sulle nüüd, kuidas see on võimalik.
TEXT 46:
By worship of the Lord, who is the source of all beings and who is all-pervading, a man can attain perfection through performing his own work.
TEXT 46:
Teenides Jumalat, kes on kõikide elusolendite allikas ning kes on kõikeläbiv, võib inimene oma kohustuste täitmise läbi täiuslikkuseni jõuda.
TEXT 47:
It is better to engage in one’s own occupation, even though one may perform it imperfectly, than to accept another’s occupation and perform it perfectly. Duties prescribed according to one’s nature are never affected by sinful reactions.
TEXT 47:
Parem on teha oma tööd ebatäiuslikult, kui võtta omaks kellegi teise tegevused ning sooritada neid täiuslikult. Oma loomusele vastavate kohustuste täitmine ei too kunagi endaga kaasa patuste tegude järelmõjusid.
TEXT 48:
Every endeavor is covered by some fault, just as fire is covered by smoke. Therefore one should not give up the work born of his nature, O son of Kuntī, even if such work is full of fault.
TEXT 48:
Igat üritust varjutavad teatavad puudujäägid, täpselt nagu suits varjutab tuld. Oo, Kuntī poeg, seepärast ei tohiks keegi endale loomupärasest tööst loobuda, isegi kui ta teeb oma töös rohkelt vigu.
TEXT 49:
One who is self-controlled and unattached and who disregards all material enjoyments can obtain, by practice of renunciation, the highest perfect stage of freedom from reaction.
TEXT 49:
Enese üle kontrolli omav, kiindumustest vaba ja kõik materiaalsed naudingud hüljanud inimene võib loobumuslikku elu praktiseerides saavutada kõikidest tegevuste järelmõjudest vabanemise kõrgeima täiuslikkuse.
TEXT 50:
O son of Kuntī, learn from Me how one who has achieved this perfection can attain to the supreme perfectional stage, Brahman, the stage of highest knowledge, by acting in the way I shall now summarize.
TEXT 50:
Oo, Kuntī poeg, Ma räägin sulle nüüd, kuidas sellise täiuslikkuseni jõudnud inimene võib tõusta kõrgeimate teadmiste tasandile ehk jõuda Brahmanini, tegutsedes viisil, mida Ma nüüd sulle lühidalt selgitan.
TEXTS 51-53:
Being purified by his intelligence and controlling the mind with determination, giving up the objects of sense gratification, being freed from attachment and hatred, one who lives in a secluded place, who eats little, who controls his body, mind and power of speech, who is always in trance and who is detached, free from false ego, false strength, false pride, lust, anger, and acceptance of material things, free from false proprietorship, and peaceful – such a person is certainly elevated to the position of self-realization.
TEXTS 51-53:
Eneseteadvustamiseni jõuab kahtlemata see inimene, kes arukuse abil puhastununa kontrollib sihikindlalt oma mõistust, kes hülgab meeleliste naudingute objektid, kes on vaba nii kiindumustest kui ka vastumeelsustest, kes elab üksikus eraldatud paigas, kes sööb vähe, kes kontrollib oma keha, mõistust ja kõnet, kes on alati süvenenud transsi, kes on vaba valest egost, soovist omandada kunstlikku jõudu, võltslikust uhkusest, ihast, vihast, kes ei võta vastu midagi materiaalset, kes on vaba võltslikust omanditundest ning kes on alati rahulik.
TEXT 54:
One who is thus transcendentally situated at once realizes the Supreme Brahman and becomes fully joyful. He never laments or desires to have anything. He is equally disposed toward every living entity. In that state he attains pure devotional service unto Me.
TEXT 54:
Sellise transtsendentaalse positsiooni saavutanud inimene teadvustab kohe Kõrgeimat Brahmanit ning muutub läbinisti rõõmsaks. Ta ei kurda kunagi ega ihalda midagi. Ta suhtub võrdselt kõikidesse elusolenditesse. Sellel tasandil jõuab ta Minu puhta pühendunud teenimiseni.
TEXT 55:
One can understand Me as I am, as the Supreme Personality of Godhead, only by devotional service. And when one is in full consciousness of Me by such devotion, he can enter into the kingdom of God.
TEXT 55:
Minu tõelist olemust Jumala Kõrgeima Isiksusena on võimalik mõista üksnes pühendunud teenimise läbi. Ning kui inimene on Mind sellise pühendunud teenimise läbi täielikult teadvustanud, võib ta siseneda Jumala kuningriiki.
TEXT 56:
Though engaged in all kinds of activities, My pure devotee, under My protection, reaches the eternal and imperishable abode by My grace.
TEXT 56:
Ehkki Minu puhas pühendunu sooritab mitmesuguseid tegevusi, on Ta alati Minu kaitse all ning seetõttu jõuab ta Minu armust igavesse ja hävimatusse elupaika.
TEXT 57:
In all activities just depend upon Me and work always under My protection. In such devotional service, be fully conscious of Me.
TEXT 57:
Looda kõikides oma tegevustes Minule ning tööta alati Minu kaitse all. Sel moel pühendunud teenimist praktiseerides viibi täielikult Minu teadvuses.
TEXT 58:
If you become conscious of Me, you will pass over all the obstacles of conditioned life by My grace. If, however, you do not work in such consciousness but act through false ego, not hearing Me, you will be lost.
TEXT 58:
Kui sa tõused Minu teadvusse, ületad sa Minu armu läbi kõik tingimustest sõltuva elu takistused. Ent kui sa ei tegutse sellises teadvuses, vaid toimid vale ego mõjuvallas ega kuula Mind, siis oled sa teelt eksinud.
TEXT 59:
If you do not act according to My direction and do not fight, then you will be falsely directed. By your nature, you will have to be engaged in warfare.
TEXT 59:
Kui sa ei toimi Minu juhenduste kohaselt ega astu lahingusse, siis oled sa end eksitada lasknud. Sinu loomuse kohane tegevus on sõjas võidelda.
TEXT 60:
Under illusion you are now declining to act according to My direction. But, compelled by the work born of your own nature, you will act all the same, O son of Kuntī.
TEXT 60:
Oo, Kuntī poeg, illusiooni kütkes olles ei taha sa praegu Minu juhenduste kohaselt toimida, kuid omaenese loomusele alludes oled sa ikkagi sunnitud tegutsema just samal moel.
TEXT 61:
The Supreme Lord is situated in everyone’s heart, O Arjuna, and is directing the wanderings of all living entities, who are seated as on a machine, made of the material energy.
TEXT 61:
Oo, Arjuna, Kõigekõrgem Jumal asetseb igaühe südames ning juhib kõikide elusolendite rändamisi, kes justkui viibiksid materiaalsest energiast valmistatud „masinas".
TEXT 62:
O scion of Bharata, surrender unto Him utterly. By His grace you will attain transcendental peace and the supreme and eternal abode.
TEXT 62:
Oo, Bharata järglane, alistu täielikult Temale. Tema armust saavutad sa transtsendentaalse rahu ning jõuad kõrgeimasse ja igavesse elupaika.
TEXT 63:
Thus I have explained to you knowledge still more confidential. Deliberate on this fully, and then do what you wish to do.
TEXT 63:
Nüüd olen Ma sulle selgitanud veelgi salajasemaid teadmisi. Mõtle selle kõige üle järele ning siis toimi, nagu õigeks pead.
TEXT 64:
Because you are My very dear friend, I am speaking to you My supreme instruction, the most confidential knowledge of all. Hear this from Me, for it is for your benefit.
TEXT 64:
Kuna sa oled Minu väga kallis sõber, annan Ma sulle Oma kõrgeima juhenduse, mis on kõikidest teadmistest väärtuslikeim. Kuula nüüd Mind, sest see on sulle kasuks.
TEXT 65:
Always think of Me, become My devotee, worship Me and offer your homage unto Me. Thus you will come to Me without fail. I promise you this because you are My very dear friend.
TEXT 65:
Mõtle alati Minust, saa Minu pühendunuks, teeni Mind ning avalda Mulle austust. Sedasi toimides jõuad sa kindlasti Minuni. Ma luban sulle seda, sest sa oled Minu väga kallis sõber.
TEXT 66:
Abandon all varieties of religion and just surrender unto Me. I shall deliver you from all sinful reactions. Do not fear.
TEXT 66:
Hülga kõik religioonid ning lihtsalt alistu Minule. Mina vabastan sind kõikidest patuste tegude järelmõjudest. Ära karda midagi.
TEXT 67:
This confidential knowledge may never be explained to those who are not austere, or devoted, or engaged in devotional service, nor to one who is envious of Me.
TEXT 67:
Neid salajasi teadmisi ei tohi kunagi selgitada neile, kes ei soorita askeese ega pühendunud teenimist ega ole pühendunud, ega ka mitte neile, kes Mind kadestavad.
TEXT 68:
For one who explains this supreme secret to the devotees, pure devotional service is guaranteed, and at the end he will come back to Me.
TEXT 68:
Inimene, kes selgitab seda kõrgeimat saladust Minu pühendunutele, jõuab kahtlemata puhta pühendunud teenimiseni ning tuleb lõpuks tagasi Minu juurde.
TEXT 69:
There is no servant in this world more dear to Me than he, nor will there ever be one more dear.
TEXT 69:
Ei ole selles maailmas Minu jaoks ühtegi temast kallimat teenijat, ega ei saa ka kunagi olema.
TEXT 70:
And I declare that he who studies this sacred conversation of ours worships Me by his intelligence.
TEXT 70:
Ning Ma kuulutan, et inimene, kes uurib seda meievahelist püha vestlust, teenib Mind arukusega.
TEXT 71:
And one who listens with faith and without envy becomes free from sinful reactions and attains to the auspicious planets where the pious dwell.
TEXT 71:
Ning see, kes kuulab usuga ja kadestamata, vabaneb kõikidest patuste tegude järelmõjudest ning jõuab jumalakartlike isiksuste poolt asustatud headtoovatele planeetidele.
TEXT 72:
O son of Pṛthā, O conqueror of wealth, have you heard this with an attentive mind? And are your ignorance and illusions now dispelled?
TEXT 72:
Oo, Pṛthā poeg, oo, rikkuste vallutaja, oled sa kuulanud kõike tähelepanelikult ja keskendunud mõistusega? On sinu teadmatus ja illusioon nüüd hajutatud?
TEXT 73:
Arjuna said: My dear Kṛṣṇa, O infallible one, my illusion is now gone. I have regained my memory by Your mercy. I am now firm and free from doubt and am prepared to act according to Your instructions.
TEXT 73:
Arjuna ütles: Mu kallis Kṛṣṇa, oo, eksimatu, minu illusioon on nüüd hävitatud. Sinu armust olen ma tagasi saanud oma mälu. Nüüd olen ma vankumatu ja vaba kahtlustest ning valmis tegutsema vastavalt Sinu juhendustele.
TEXT 74:
Sañjaya said: Thus have I heard the conversation of two great souls, Kṛṣṇa and Arjuna. And so wonderful is that message that my hair is standing on end.
TEXT 74:
Sañjaya ütles: Sedasi olen ma kuulnud kahe suure hinge, Kṛṣṇa ja Arjuna vahelist vestlust. Ning selle sõnum on sedavõrd imeline, et mu ihukarvad tõusevad püsti.
TEXT 75:
By the mercy of Vyāsa, I have heard these most confidential talks directly from the master of all mysticism, Kṛṣṇa, who was speaking personally to Arjuna.
TEXT 75:
Vyāsa armust olen ma kuulnud neid kõige salajasemaid õpetusi otse kogu müstitsismi valitsejalt Kṛṣṇalt, kes isiklikult kõneles Arjunaga.
TEXT 76:
O King, as I repeatedly recall this wondrous and holy dialogue between Kṛṣṇa and Arjuna, I take pleasure, being thrilled at every moment.
TEXT 76:
Oo, kuningas, meenutades üha uuesti ja uuesti seda Kṛṣṇa ja Arjuna vahelist imelist ja püha vestlust, kogen ma naudingut, mis paneb mu keha värisema.
TEXT 77:
O King, as I remember the wonderful form of Lord Kṛṣṇa, I am struck with wonder more and more, and I rejoice again and again.
TEXT 77:
Oo, kuningas, kui ma meenutan Jumal Kṛṣṇa imelist kuju, pole mu imestusel piire ning ma rõõmustan ikka ja jälle.
TEXT 78:
Wherever there is Kṛṣṇa, the master of all mystics, and wherever there is Arjuna, the supreme archer, there will also certainly be opulence, victory, extraordinary power, and morality. That is my opinion.
TEXT 78:
Kus iganes viibivad kõikide müstitsismide valitseja Kṛṣṇa ja osavaim vibukütt Arjuna, seal on kindlasti ka küllus, võit, erakordne jõud ja moraalsus. Selline on minu arvamus.