Skip to main content

TEXT 66

TEXT 66

Devanagari

Devanagari

सर्वधर्मान्परित्यज्य मामेकं शरणं व्रज ।
अहं त्वां सर्वपापेभ्यो मोक्षयिष्यामि मा श‍ुच: ॥ ६६ ॥

Text

Tekst

sarva-dharmān parityajya
mām ekaṁ śaraṇaṁ vraja
ahaṁ tvāṁ sarva-pāpebhyo
mokṣayiṣyāmi mā śucaḥ
sarva-dharmān parityajya
mām ekaṁ śaraṇaṁ vraja
ahaṁ tvāṁ sarva-pāpebhyo
mokṣayiṣyāmi mā śucaḥ

Synonyms

Synonyms

sarva-dharmān — all varieties of religion; parityajya — abandoning; mām — unto Me; ekam — only; śaraṇam — for surrender; vraja — go; aham — I; tvām — you; sarva — all; pāpebhyaḥ — from sinful reactions; mokṣayiṣyāmi — will deliver; — do not; śucaḥ — worry.

sarva-dharmān — kõiki erinevaid religioone; parityajya — hüljates; mām — Mulle; ekam — ainult; śaraṇam — alistumise poole; vraja — mine; aham — Mina; tvām — sind; sarva — kõikidest; pāpebhyaḥ — patuste tegude järelmõjudest; mokṣayiṣyāmi — vabastan; — ära; śucaḥ — muretse.

Translation

Translation

Abandon all varieties of religion and just surrender unto Me. I shall deliver you from all sinful reactions. Do not fear.

Hülga kõik religioonid ning lihtsalt alistu Minule. Mina vabastan sind kõikidest patuste tegude järelmõjudest. Ära karda midagi.

Purport

Purport

The Lord has described various kinds of knowledge and processes of religion – knowledge of the Supreme Brahman, knowledge of the Supersoul, knowledge of the different types of orders and statuses of social life, knowledge of the renounced order of life, knowledge of nonattachment, sense and mind control, meditation, etc. He has described in so many ways different types of religion. Now, in summarizing Bhagavad-gītā, the Lord says that Arjuna should give up all the processes that have been explained to him; he should simply surrender to Kṛṣṇa. That surrender will save him from all kinds of sinful reactions, for the Lord personally promises to protect him.

Jumal on kirjeldanud erinevaid teadmisi ja religioosseid protsesse – teadmisi Kõrgeimast Brahmanist, teadmisi Ülihingest, teadmisi erinevatest ühiskondlikest jaotustest ja klassidest, teadmisi loobumuslikust elukorraldusest, teadmisi kiindumustest vabanemisest, meelte ja mõistuse kontrollimisest, meditatsioonist jne. Ta on kirjeldanud mitmeid erinevaid religioone mitmest küljest. Tehes nüüd kokkuvõtet „Bhagavad-gītā" sõnumist, annab Jumal Arjunale juhenduse hüljata kõik Tema poolt eelnevalt kirjeldatud protsessid ning lihtsalt alistuda Temale. Sedasi toimides vabaneb inimene kõikidest patuste tegude järelmõjudest, sest Jumal Ise lubab teda kaitsta.

In the Seventh Chapter it was said that only one who has become free from all sinful reactions can take to the worship of Lord Kṛṣṇa. Thus one may think that unless he is free from all sinful reactions he cannot take to the surrendering process. To such doubts it is here said that even if one is not free from all sinful reactions, simply by the process of surrendering to Śrī Kṛṣṇa he is automatically freed. There is no need of strenuous effort to free oneself from sinful reactions. One should unhesitatingly accept Kṛṣṇa as the supreme savior of all living entities. With faith and love, one should surrender unto Him.

Kaheksandas peatükis öeldi, et ainult see, kes on vabanenud kõikidest patuste tegude järelmõjudest, saab hakata teenima Jumal Kṛṣṇat. Keegi võib nüüd mõelda, et kuna ta pole veel vabanenud patuste tegude järelmõjudest, ei saa ta ka praktiseerida Jumalale alistumise protsessi. Selliste kahtluste ümberlükkamiseks öeldakse, et isegi kui inimene pole vaba patuste tegude järelmõjudest, vabaneb ta neist kohe, kui ta lihtsalt alistub Śrī Kṛṣṇale. Inimene ei pea kogu jõuga püüdma end patuste tegude järelmõjudest ise vabastada. Ta peaks kõhklemata tunnistama Kṛṣṇat kui kõikide elusolendite kõrgeimat päästjat, ning alistuma Temale usu ja armastusega.

The process of surrender to Kṛṣṇa is described in the Hari-bhakti-vilāsa (11.676):

Kṛṣṇale alistumise protsessi kirjelduse võime leida teosest „Hari-bhakti- vilāsa" (11.676):

ānukūlyasya saṅkalpaḥ
prātikūlyasya varjanam
rakṣiṣyatīti viśvāso
goptṛtve varaṇaṁ tathā
ātma-nikṣepa-kārpaṇye
ṣaḍ-vidhā śaraṇāgatiḥ
ānukūlyasya saṅkalpaḥ
prātikūlyasya varjanam
rakṣiṣyatīti viśvāso
goptṛtve varaṇaṁ tathā
ātma-nikṣepa-kārpaṇye
ṣaḍ-vidhā śaraṇāgatiḥ

According to the devotional process, one should simply accept such religious principles that will lead ultimately to the devotional service of the Lord. One may perform a particular occupational duty according to his position in the social order, but if by executing his duty one does not come to the point of Kṛṣṇa consciousness, all his activities are in vain. Anything that does not lead to the perfectional stage of Kṛṣṇa consciousness should be avoided. One should be confident that in all circumstances Kṛṣṇa will protect him from all difficulties. There is no need of thinking how one should keep the body and soul together. Kṛṣṇa will see to that. One should always think himself helpless and should consider Kṛṣṇa the only basis for his progress in life. As soon as one seriously engages himself in devotional service to the Lord in full Kṛṣṇa consciousness, at once he becomes freed from all contamination of material nature. There are different processes of religion and purificatory processes by cultivation of knowledge, meditation in the mystic yoga system, etc., but one who surrenders unto Kṛṣṇa does not have to execute so many methods. That simple surrender unto Kṛṣṇa will save him from unnecessarily wasting time. One can thus make all progress at once and be freed from all sinful reactions.

Pühendumise protsessi kohaselt peab inimene lihtsalt omaks võtma sellised religioossed printsiibid, mis viivad ta lõpuks välja Jumala pühendunud teenimiseni. Inimene võib olla hõivatud teatud ametikohustuste täitmisega vastavalt oma ühiskondlikule positsioonile, ent kui ta oma kohustuste täitmise läbi ei jõua Kṛṣṇa teadvuse juurde, on kõik tema teod olnud asjatud. Kõike, mis ei aita kaasa Kṛṣṇa teadvuses täiuslikkuseni jõudmisele, tuleb vältida. Pühendunu peab olema veendunud, et Kṛṣṇa kaitseb teda kõikide raskuste eest igas olukorras. Pole vaja muretseda selle üle, kuidas hinge kehas hoida. Selle eest hoolitseb Kṛṣṇa. Ennast tuleb pidada alati abituks ning Kṛṣṇat elus arenemise ainsaks aluseks. Niipea kui inimene asub tõsiselt Jumala pühendunud teenimise ning Kṛṣṇa teadvuse arendamise juurde, vabaneb ta kohe kogu materiaalse looduse saastast. Eksisteerib erinevaid religioosseid meetodeid ja puhastumisprotsesse nagu teadmiste arendamine või müstilise joogasüsteemi kohane meditatsioon jne, ent kui inimene alistub Kṛṣṇale, ei ole tal kõiki neid erinevaid meetodeid vaja praktiseerida. Lihtsalt Kṛṣṇale alistudes päästab ta end asjatust aja raiskamisest. Sedasi võib inimene kiiresti saavutada oma lõppeesmärgi ning vabaneda kõikidest patuste tegude järelmõjudest.

One should be attracted by the beautiful vision of Kṛṣṇa. His name is Kṛṣṇa because He is all-attractive. One who becomes attracted by the beautiful, all-powerful, omnipotent vision of Kṛṣṇa is fortunate. There are different kinds of transcendentalists – some of them are attached to the impersonal Brahman vision, some of them are attracted by the Supersoul feature, etc., but one who is attracted to the personal feature of the Supreme Personality of Godhead, and, above all, one who is attracted by the Supreme Personality of Godhead as Kṛṣṇa Himself, is the most perfect transcendentalist. In other words, devotional service to Kṛṣṇa, in full consciousness, is the most confidential part of knowledge, and this is the essence of the whole Bhagavad-gītā. Karma-yogīs, empiric philosophers, mystics and devotees are all called transcendentalists, but one who is a pure devotee is the best of all. The particular words used here, mā śucaḥ, “Don’t fear, don’t hesitate, don’t worry,” are very significant. One may be perplexed as to how one can give up all kinds of religious forms and simply surrender unto Kṛṣṇa, but such worry is useless.

Inimest peaks kütkestama Kṛṣṇa ilus kuju. Jumala nimi on Kṛṣṇa, kuna Ta on kõikikütkestav. See, kes kiindub ilusasse, täielikku jõudu omavasse ja kõikvõimsasse Kṛṣṇa kujusse, on väga õnnelik. Eksisteerib erinevaid transtsendentaliste. Mõned neist on kiindunud impersonaalsesse Brahmanisse, mõned Jumala Ülihinge aspekti jne, kuid see, kes on kiindunud Jumala Kõrgeima Isiksuse isiksuslikku aspekti, ning üle kõige see, kes on kiindunud Jumala Kõrgeimasse Isiksusse, Kṛṣṇasse Endasse, on kõrgeima täiuslikkuse saavutanud transtsendentalist. Teisisõnu väljendudes on teadmiste kõige salajasem osa Kṛṣṇa pühendunud teenimine täies Kṛṣṇa teadvuses ning selles seisnebki kogu „Bhagavad-gītā" tuum. Karma-joogid, empiirilised filosoofid, müstikud ja pühendunud on kõik transtsendentalistid, kuid Jumala puhas pühendunu asub neist kõigist kõrgeimal tasandil. Selles värsis on äärmiselt tähelepanuväärsed sõnad mā śucaḥ – „Ära karda, ära kõhkle, ära muretse." Inimene võib sattuda segadusse sellest, kuidas kõikidest religioonidest loobumine ning Kṛṣṇale alistumine on võimalik. Selline kartus on aga asjatu.