TEXT 57

Devanagari

चेतसा सर्वकर्माणि मयि सन्न्यस्य मत्पर: ।
बुद्धियोगमुपाश्रित्य मच्च‍ित्त: सततं भव ॥ ५७ ॥

Text

Tekst

cetasā sarva-karmāṇi
mayi sannyasya mat-paraḥ
buddhi-yogam upāśritya
mac-cittaḥ satataṁ bhava

Synonyms

cetasā — by intelligence; sarva-karmāṇi — all kinds of activities; mayi — unto Me; sannyasya — giving up; mat-paraḥ — under My protection; buddhi-yogam — devotional activities; upāśritya — taking shelter of; mat-cittaḥ — in consciousness of Me; satatam — twenty-four hours a day; bhava — just become.

cetasā — arukusega; sarva-karmāṇi — kõikvõimalikud tegevused; mayi — Mulle; sannyasya — loobudes; mat-paraḥ — Minu kaitse all; buddhi- yogam — pühendumuslikke tegevusi; upāśritya — leides varjupaiga; mat- cittaḥ — Minu teadvuses; satatam — kakskümmend neli tundi ööpäevas; bhava — lihtsalt saa.

Translation

In all activities just depend upon Me and work always under My protection. In such devotional service, be fully conscious of Me.

Looda kõikides oma tegevustes Minule ning tööta alati Minu kaitse all. Sel moel pühendunud teenimist praktiseerides viibi täielikult Minu teadvuses.

Purport

When one acts in Kṛṣṇa consciousness, he does not act as the master of the world. Just like a servant, one should act fully under the direction of the Supreme Lord. A servant has no individual independence. He acts only on the order of the master. A servant acting on behalf of the supreme master is unaffected by profit and loss. He simply discharges his duty faithfully in terms of the order of the Lord. Now, one may argue that Arjuna was acting under the personal direction of Kṛṣṇa but when Kṛṣṇa is not present how should one act? If one acts according to the direction of Kṛṣṇa in this book, as well as under the guidance of the representative of Kṛṣṇa, then the result will be the same. The Sanskrit word mat-paraḥ is very important in this verse. It indicates that one has no goal in life save and except acting in Kṛṣṇa consciousness just to satisfy Kṛṣṇa. And while working in that way, one should think of Kṛṣṇa only: “I have been appointed to discharge this particular duty by Kṛṣṇa.” While acting in such a way, one naturally has to think of Kṛṣṇa. This is perfect Kṛṣṇa consciousness. One should, however, note that after doing something whimsically he should not offer the result to the Supreme Lord. That sort of duty is not in the devotional service of Kṛṣṇa consciousness. One should act according to the order of Kṛṣṇa. This is a very important point. That order of Kṛṣṇa comes through disciplic succession from the bona fide spiritual master. Therefore the spiritual master’s order should be taken as the prime duty of life. If one gets a bona fide spiritual master and acts according to his direction, then one’s perfection of life in Kṛṣṇa consciousness is guaranteed.

Inimene, kes tegutseb Kṛṣṇa teadvuses, ei pea ennast maailma valitsejaks. Inimene peaks kui teener toetuma oma tegudes üksnes Kõigekõrgema Jumala juhendustele. Teenril pole iseseisvust otsustada, kuidas ta toimib. Ta tegutseb üksnes oma isanda korralduste kohaselt. Kõrgeima isanda korralduste kohaselt toimivat teenrit ei mõjuta tema tegudest tulenevad võidud ja kaotused. Ta lihtsalt täidab ustavuses oma kohuseid Jumala korralduste kohaselt. Kuna Arjuna tegutses Kṛṣṇa isikliku juhendamise all, võib tekkida küsimus, kuidas me peame käituma siis, kui Kṛṣṇat meie juures ei viibi? Kui inimene järgib selles raamatus Kṛṣṇa poolt antud juhendusi ning samuti Kṛṣṇa esindaja juhendusi, saavutab ta sama tulemuse, mis Arjuna. Sõna mat-paraḥ on antud värsis väga oluline, viidates sellele, et inimesel ei saa elus olla muud eesmärki peale Kṛṣṇa teadvuses tegutsemise Kṛṣṇa rahuldamiseks. Ning sedasi toimides peaks inimene mõtlema üksnes Kṛṣṇast: „Kṛṣṇa on andnud mulle sellise ja sellise kohustuse." Sel moel tegutsedes on loomulik mõelda Kṛṣṇast. See on täiuslik Kṛṣṇa teadvus. Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et oma meelevaldsete tegude vilju ei tohiks Kõigekõrgemale Jumalale pakkuda. Sedalaadi kohustuste täitmine ei kuulu Kṛṣṇa teadvuses sooritatava pühendunud teenimise hulka. Tegutseda tuleb Kṛṣṇa juhenduste kohaselt. See on ülimalt oluline. Kṛṣṇa juhendused antakse edasi õpilasjärgnevusahela kaudu tõelise vaimse õpetaja poolt. Seepärast tuleb vaimse õpetaja korraldustesse suhtuda kui oma elu esmatähtsatesse kohustustesse. Kui inimene leiab endale autoriteetse vaimse õpetaja ning hakkab tegutsema tema juhenduste kohaselt, võib ta kindel olla, et jõuab Kṛṣṇa teadvuses elu täiuslikkuseni.