TEXT 17

Devanagari

यस्य नाहंकृतो भावो बुद्धिर्यस्य न लिप्यते ।
हत्वापि स इमाँल्ल‍ोकान्न हन्ति न निबध्यते ॥ १७ ॥

Text

Tekst

yasya nāhaṅkṛto bhāvo
buddhir yasya na lipyate
hatvāpi sa imāḻ lokān
na hanti na nibadhyate

Synonyms

yasya — one whose; na — never; ahaṅkṛtaḥ — of false ego; bhāvaḥ — nature; buddhiḥ — intelligence; yasya — one whose; na — never; lipyate — is attached; hatvā — killing; api — even; saḥ — he; imān — this; lokān — world; na — never; hanti — kills; na — never; nibadhyate — becomes entangled.

yasya — see, kelle; na — mitte kunagi; ahaṅkṛtaḥ — vale ego; bhāvaḥ — loodus; buddhiḥ — arukus; yasya — see, kelle; na — mitte kunagi; lipyate — on kiindunud; hatvā — tappes; api — isegi; saḥ — tema; imān — seda; lokān — maailma; na — mitte kunagi; hanti — tapab; na — mitte kunagi; nibadhyate — satub köidikuisse.

Translation

One who is not motivated by false ego, whose intelligence is not entangled, though he kills men in this world, does not kill. Nor is he bound by his actions.

Isegi kui inimene tapab kedagi selles maailmas, ei tapa ta tegelikult, kui ta ei tegutse ajendatuna valest egost ega ole lasknud oma arukust aheldada. Samuti ei seo tema tegevused teda kunagi.

Purport

In this verse the Lord informs Arjuna that the desire not to fight arises from false ego. Arjuna thought himself to be the doer of action, but he did not consider the supreme sanction within and without. If one does not know that a supersanction is there, why should he act? But one who knows the instruments of work, himself as the worker, and the Supreme Lord as the supreme sanctioner is perfect in doing everything. Such a person is never in illusion. Personal activity and responsibility arise from false ego and godlessness, or a lack of Kṛṣṇa consciousness. Anyone who is acting in Kṛṣṇa consciousness under the direction of the Supersoul or the Supreme Personality of Godhead, even though killing, does not kill. Nor is he ever affected by the reaction of such killing. When a soldier kills under the command of a superior officer, he is not subject to be judged. But if a soldier kills on his own personal account, then he is certainly judged by a court of law.

Selles värsis teatab Jumal Arjunale, et tema soov võitlemisest loobuda on tekkinud tänu valele egole. Arjuna pidas ennast tegevuste sooritajaks, ega võtnud arvesse Kõigekõrgema luba ei seest ega väljastpoolt. Teadmata, et kõik toimub Kõigekõrgema loal, ei näinud Arjuna mingit põhjust tegutsemiseks. Seevastu inimene, kes on teadlik tegevuse erinevatest faktoritest – tegevuse instrumentidest, endast kui tegevuse sooritajast ja Kõigekõrgemast Jumalast kui kõikide tegevuste kõrgeimast lubajast – on kõikides oma tegudes täiuslik. Selline inimene ei ole kunagi illusiooni kütkes. Isiklikest motiividest sooritatud tegevused ja nendega kaasnev vastutus tulenevad valest egost ja uskmatusest ehk Kṛṣṇa teadvuse puudumisest. Igaüks, kes tegutseb Kṛṣṇa teadvuses Ülihinge ehk Jumala Kõrgeima Isiksuse juhenduste kohaselt, ei tapa ka siis, kui see niimoodi võib näida ning teda ei mõjuta sellise tapmise tagajärjed. Kui sõdur tapab kõrgemalseisva ohvitseri käsul, ei mõisteta teda tapmises süüdi, ent kui ta teeb seda omaenda äranägemise järgi, siis tuuakse ta kindlasti kohtu ette.