TEXT 23

Devanagari

ॐ तत्सदिति निर्देशो ब्रह्मणस्त्रिविध: स्मृत: ।
ब्राह्मणास्तेन वेदाश्च यज्ञाश्च विहिता: पुरा ॥ २३ ॥

Text

Tekst

oṁ tat sad iti nirdeśo
brahmaṇas tri-vidhaḥ smṛtaḥ
brāhmaṇās tena vedāś ca
yajñāś ca vihitāḥ purā

Synonyms

oṁ — indication of the Supreme; tat — that; sat — eternal; iti — thus; nirdeśaḥ — indication; brahmaṇaḥ — of the Supreme; tri-vidhaḥ — threefold; smṛtaḥ — is considered; brāhmaṇāḥ — the brāhmaṇas; tena — with that; vedāḥ — the Vedic literature; ca — also; yajñāḥ — sacrifice; ca — also; vihitāḥ — used; purā — formerly.

oṁ — Kõigekõrgema tähistus; tat — see; sat — igavene; iti — sel moel; nirdeśaḥ — tähistus; brahmanaḥ — Kõigekõrgema; tri-vidhaḥ — kolme liiki; smṛtaḥ — peetakse; brāhmaṇāḥ — brāhmaṇad; tena — sellega; vedāḥ — vedakirjandus; ca — samuti; yajñāḥ — ohverdus; ca — samuti; vihitāḥ — kasutatud; purā — varasematel aegadel.

Translation

From the beginning of creation, the three words oṁ tat sat were used to indicate the Supreme Absolute Truth. These three symbolic representations were used by brāhmaṇas while chanting the hymns of the Vedas and during sacrifices for the satisfaction of the Supreme.

Loome algusest alates on Kõrgeima Absoluutse Tõe tähistamiseks kasutatud kolme sõna: oṁ tat sat. Neid kolme sümboolset sõna kasutasid brāhmaṇad vedalikke hümne lauldes ning Kõigekõrgema rahuldamiseks sooritatud ohverduste ajal.

Purport

It has been explained that penance, sacrifice, charity and foods are divided into three categories: the modes of goodness, passion and ignorance. But whether first class, second class or third class, they are all conditioned, contaminated by the material modes of nature. When they are aimed at the Supreme – oṁ tat sat, the Supreme Personality of Godhead, the eternal – they become means for spiritual elevation. In the scriptural injunctions such an objective is indicated. These three words, oṁ tat sat, particularly indicate the Absolute Truth, the Supreme Personality of Godhead. In the Vedic hymns, the word oṁ is always found.

Eelnevates värssides selgitati, et askeesid, ohverdused, annetused ja toidud jagunevad kõik kolme kategooriasse: vooruse, kire ja teadmatuse guṇasse kuuluvaiks. Kuid ükskõik, millisesse nendest kategooriatest tegevus ka kuuluks – olles saastatud materiaalse looduse guṇadest, on see ikkagi tingimustest sõltuv. Vaimse arenemise vahendiks muutuvad nad alles siis, kui nad on suunatud Kõigekõrgema, oṁ tat sat, Jumala Kõrgeima Isiksuse rahuldamisele. Seda kinnitavad meile pühakirjad. Need kolm sõna oṁ tat sat viitavad otseselt Absoluutsele Tõele, Jumala Kõrgeimale Isiksusele. Sõna oṁ esineb vedalikes hümnides kõikjal.

One who acts without following the regulations of the scriptures will not attain the Absolute Truth. He will get some temporary result, but not the ultimate end of life. The conclusion is that the performance of charity, sacrifice and penance must be done in the mode of goodness. Performed in the mode of passion or ignorance, they are certainly inferior in quality. The three words oṁ tat sat are uttered in conjunction with the holy name of the Supreme Lord, e.g., oṁ tad viṣṇoḥ. Whenever a Vedic hymn or the holy name of the Supreme Lord is uttered, oṁ is added. This is the indication of Vedic literature. These three words are taken from Vedic hymns. Oṁ ity etad brahmaṇo nediṣṭhaṁ nāma indicates the first goal. Then tat tvam asi (Chāndogya Upaniṣad 6.8.7) indicates the second goal. And sad eva saumya (Chāndogya Upaniṣad 6.2.1) indicates the third goal. Combined they become oṁ tat sat. Formerly when Brahmā, the first created living entity, performed sacrifices, he indicated by these three words the Supreme Personality of Godhead. Therefore the same principle has always been followed by disciplic succession. So this hymn has great significance. Bhagavad-gītā recommends, therefore, that any work done should be done for oṁ tat sat, or for the Supreme Personality of Godhead. When one performs penance, charity and sacrifice with these three words, he is acting in Kṛṣṇa consciousness. Kṛṣṇa consciousness is a scientific execution of transcendental activities which enables one to return home, back to Godhead. There is no loss of energy in acting in such a transcendental way.

Inimene, kes tegutseb pühakirjade regulatsioone järgimata, ei jõua Absoluutse Tõeni. Ta võib saavutada mõne ajaliku tulemuse, kuid mitte elu lõppeesmärki. Sellest võib teha järelduse, et nii annetusi, ohverdusi kui ka askeese tuleb sooritada vooruse guṇas. Kui neid sooritatakse kire või teadmatuse guṇas, on nad kindlasti madalamate omadustega. Kolme sõna oṁ tat sat kasutatakse koos Kõigekõrgema Jumala püha nimega, näiteks oṁ tad viṣṇoḥ. Kui lauldakse vedalikke hümne või Kõigekõrgema Jumala pühasid nimesid, lisatakse sinna alati oṁ. Selline juhendus on antud vedakirjanduses. Need kolm sõna on võetud vedalikest hümnidest. Oṁ ity etad brahmaṇo nediṣṭhaṁ nāma („Ṛg Veda") viitab esimesele eesmärgile, tat tvam asi („Chāndogya Upaniṣad" 6.8.7) teisele eesmärgile ning sad eva saumya („Chāndogya Upaniṣad" 6.2.1) kolmandale eesmärgile. Kokku pannes saab neist oṁ tat sat. Kui Brahmā, esimene loodud elusolend, sooritas iidsetel aegadel ohverdusi, viitas ta nende kolme sõnaga Jumala Kõrgeima Isiksusele. Seepärast on sedasama põhimõtet järginud kõik Brahmāst algavasse õpilasjärgnevusahelasse kuuluvad isiksused. Seega on nimetatud hümnil väga suur tähendus. „Bhagavad-gītā" soovitab, et igat tööd tuleks teha Jumala Kõrgeima Isiksuse (oṁ tat sat) jaoks. Kui inimene sooritab askeese, annetab või ohverdab, lausudes neid kolme sõna, tegutseb ta Kṛṣṇa teadvuses. Kṛṣṇa teadvus on transtsendentaalsete tegevuste teaduslik praktika, mis võimaldab elusolendil pöörduda tagasi koju, Jumala juurde. Sellisel transtsendentaalsel viisil tegutsedes ei lähe inimese energia asjatult kaotsi.