TEXT 20

Devanagari

इति गुह्यतमं शास्त्रमिदमुक्तं मयानघ ।
एतद्‍बुद्ध्वा बुद्धिमान्स्यात्कृतकृत्यश्च भारत ॥ २० ॥

Text

Tekst

iti guhya-tamaṁ śāstram
idam uktaṁ mayānagha
etad buddhvā buddhimān syāt
kṛta-kṛtyaś ca bhārata

Synonyms

iti — thus; guhya-tamam — the most confidential; śāstram — revealed scripture; idam — this; uktam — disclosed; mayā — by Me; anagha — O sinless one; etat — this; buddhvā — understanding; buddhi-mān — intelligent; syāt — one becomes; kṛta-kṛtyaḥ — the most perfect in his endeavors; ca — and; bhārata — O son of Bharata.

iti — sel moel; guhya-tamam — kõige salajasemat; śāstram — ilmutuslike pühakirjade; idam — seda; uktam — avaldatud; mayā — Minu poolt; anagha — oo, patutu; etat — seda; buddhvā — mõistes; buddhi-mān — arukas; syāt — inimesest saab; kṛta-kṛtyaḥ — täiuslikuim oma püüdlustes; ca — ja; bhārata — oo, Bharata poeg.

Translation

This is the most confidential part of the Vedic scriptures, O sinless one, and it is disclosed now by Me. Whoever understands this will become wise, and his endeavors will know perfection.

Oo, patutu, see on vedalike pühakirjade kõige saladuslikum osa, ning nüüd olen Ma avaldanud selle sinule. Igaüks, kes seda mõistab, saab targaks ning jõuab oma püüdlustes täiuslikkuseni.

Purport

The Lord clearly explains here that this is the substance of all revealed scriptures. And one should understand this as it is given by the Supreme Personality of Godhead. Thus one will become intelligent and perfect in transcendental knowledge. In other words, by understanding this philosophy of the Supreme Personality of Godhead and engaging in His transcendental service, everyone can become freed from all contaminations of the modes of material nature. Devotional service is a process of spiritual understanding. Wherever devotional service exists, the material contamination cannot coexist. Devotional service to the Lord and the Lord Himself are one and the same because they are spiritual; devotional service takes place within the internal energy of the Supreme Lord. The Lord is said to be the sun, and ignorance is called darkness. Where the sun is present, there is no question of darkness. Therefore, whenever devotional service is present under the proper guidance of a bona fide spiritual master, there is no question of ignorance.

Jumal ütleb selgelt, et see „Bhagavad-gītā" osa on kõikide pühakirjade tuum, ning seda tuleb mõista nii nagu Jumala Kõrgeim Isiksus seda avaldab. Seeläbi võib inimene saada targaks ning saavutada transtsendentaalsete teadmiste täiuse. Teisisõnu öeldes: mõistes seda filosoofiat Jumala Kõrgeimast Isiksusest ning rakendades end Tema pühendunud teenimisse, võib igaüks vabaneda igasugusest materiaalse looduse guṇade saastast. Pühendunud teenimine on vaimse mõistmise protsess. Kõikjal, kus tegeldakse pühendunud teenimisega, ei ole kohta materiaalsele saastale. Jumala pühendunud teenimine ja Jumal Ise on üks ja seesama, sest nad on vaimsed. Pühendunud teenimine toimub Kõigekõrgema Jumala sisemises energias. Jumalat võrreldakse päikesega ning teadmatust pimedusega. Seal, kus on päike, ei saa olla pimedust. Seepärast ei ole võimalik jääda teadmatusse, praktiseerides pühendunud teenimist autoriteetse vaimse õpetaja juhendusel.

Everyone must take to this consciousness of Kṛṣṇa and engage in devotional service to become intelligent and purified. Unless one comes to this position of understanding Kṛṣṇa and engages in devotional service, however intelligent he may be in the estimation of some common man, he is not perfectly intelligent.

Kṛṣṇa teadvuse arendamisega peaks algust tegema igaüks. Igaüks peaks rakendama end pühendunud teenimisse ning muutuma seeläbi arukaks ja puhtaks. Jõudmata Kṛṣṇa teadvuseni ja rakendamata end pühendunud teenimisse, ei saa ükski inimene, ükskõik kui arukas ta tavaliste inimeste hinnangul ka poleks, täiuslikult arukaks.

The word anagha, by which Arjuna is addressed, is significant. Anagha, “O sinless one,” means that unless one is free from all sinful reactions it is very difficult to understand Kṛṣṇa. One has to become free from all contamination, all sinful activities; then he can understand. But devotional service is so pure and potent that once one is engaged in devotional service he automatically comes to the stage of sinlessness.

Oluline on siinkohal sõna anagha, millega Kṛṣṇa pöördub Arjuna poole. Anagha – „Oo, patutu!" – tähendab, et vabanemata kõikidest patuste tegude järelmõjudest on Kṛṣṇa mõistmine väga raske. Inimene peab vabanema kogu materiaalsest saastast, kõikidest patustest tegevustest – siis suudab ta Kṛṣṇat mõista. Pühendunud teenimine on aga sedavõrd puhas ja mõjuvõimas, et kui inimene seda praktiseerib, muutub ta koheselt patutuks.

While one is performing devotional service in the association of pure devotees in full Kṛṣṇa consciousness, there are certain things which require to be vanquished altogether. The most important thing one has to surmount is weakness of the heart. The first falldown is caused by the desire to lord it over material nature. Thus one gives up the transcendental loving service of the Supreme Lord. The second weakness of the heart is that as one increases the propensity to lord it over material nature, he becomes attached to matter and the possession of matter. The problems of material existence are due to these weaknesses of the heart. In this chapter the first five verses describe the process of freeing oneself from these weaknesses of heart, and the rest of the chapter, from the sixth verse through the end, discusses puruṣottama-yoga.

Kui praktiseerida pühendunud teenimist, suheldes täies Kṛṣṇa teadvuses viibivate puhaste pühendunutega, on vaja mõningad takistused täielikult hävitada. Olulisim on ületada südame nõrkus. Langemise esimeseks põhjuseks on soov valitseda materiaalse looduse üle. Selle soovi tekkides hülgab inimene Kõigekõrgema Jumala transtsendentaalse armastusliku teenimise. Südame teine nõrkus seisneb selles, et kui soov materiaalse looduse üle valitseda tugevneb, kiindub elusolend mateeriasse ning mateeria omamisse. Materiaalse eksistentsi probleemid tulenevad nendest südame nõrkustest. Käesoleva peatüki esimesed viis värssi kirjeldavad nendest südame nõrkustest vabanemise protsessi ning ülejäänud selle peatüki värsid, alates kuuendast kuni lõpuni, arutlevad puruṣottama-jooga teemadel.

Thus end the Bhaktivedanta Purports to the Fifteenth Chapter of the Śrīmad Bhagavad-gītā in the matter of Puruṣottama-yoga, the Yoga of the Supreme Person.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused „Śrīmad Bhagavad-gītā" viieteistkümnendale peatükile, mis käsitlesid puruṣottama-joogat ehk Kõrgeima Isiku joogat.