Skip to main content

TEXT 17

TEXT 17

Devanagari

Devanagari

यो न हृष्यति न द्वेष्टि न शोचति न काङ्‍क्षति ।
श‍ुभाश‍ुभपरित्यागी भक्तिमान्य: स मे प्रिय: ॥ १७ ॥

Text

Tekst

yo na hṛṣyati na dveṣṭi
na śocati na kāṅkṣati
śubhāśubha-parityāgī
bhaktimān yaḥ sa me priyaḥ
yo na hṛṣyati na dveṣṭi
na śocati na kāṅkṣati
śubhāśubha-parityāgī
bhaktimān yaḥ sa me priyaḥ

Synonyms

Synonyms

yaḥ — one who; na — never; hṛṣyati — takes pleasure; na — never; dveṣṭi — grieves; na — never; śocati — laments; na — never; kāṅkṣati — desires; śubha — of the auspicious; aśubha — and the inauspicious; parityāgī — renouncer; bhakti-mān — devotee; yaḥ — one who; saḥ — he is; me — to Me; priyaḥ — dear.

yaḥ — see, kes; na — mitte kunagi; hṛṣyati — naudib; na — mitte kunagi; dveṣṭi — kurvastab; na — mitte kunagi; śocati — hädaldab; na — mitte kunagi; kāṅkṣati — ihaldab; śubha — soodsa; aśubha — ja ebasoodsa; parityāgī — loovutaja; bhakti-mān — pühendunu; yaḥ — see, kes; saḥ — tema on; me — Mulle; priyaḥ — kallis.

Translation

Translation

One who neither rejoices nor grieves, who neither laments nor desires, and who renounces both auspicious and inauspicious things – such a devotee is very dear to Me.

Selline pühendunu, kes ei rõõmusta ega kurvasta, kes ei kurda ega ihalda ning kes on loobunud nii soodsatest kui ka ebasoodsatest asjadest, on Mulle väga kallis.

Purport

Purport

A pure devotee is neither happy nor distressed over material gain and loss, nor is he very much anxious to get a son or disciple, nor is he distressed by not getting them. If he loses anything which is very dear to him, he does not lament. Similarly, if he does not get what he desires, he is not distressed. He is transcendental in the face of all kinds of auspicious, inauspicious and sinful activities. He is prepared to accept all kinds of risks for the satisfaction of the Supreme Lord. Nothing is an impediment in the discharge of his devotional service. Such a devotee is very dear to Kṛṣṇa.

Puhas pühendunu ei rõõmusta materiaalse edu üle ega kurvasta samasuguse kaotuse pärast. Ta ei ihalda omada poega või õpilast ega kurvasta ka neid mitte saades. Kui ta ka kaotab midagi sellist, mis oli talle väga kallis, ei hädalda ta selle üle. Kui ta ei saa midagi, mida ta ihaldas, ei lange ta sellepärast masendusse. Ta on transtsendentaalne kõikvõimalike soodsate, ebasoodsate ning patuste tegude suhtes. Kõigekõrgema Jumala rahuldamiseks on ta valmis enda peale võtma kõikvõimalikke riske. Miski ei saa olla talle takistuseks Jumala pühendunud teenimises. Selline pühendunu on Kṛṣṇale väga kallis.