TEXT 11

Devanagari

अथैतदप्यशक्तोऽसि कर्तुं मद्योगमाश्रित: ।
सर्वकर्मफलत्यागं तत: कुरु यतात्मवान् ॥ ११ ॥

Text

Tekst

athaitad apy aśakto ’si
kartuṁ mad-yogam āśritaḥ
sarva-karma-phala-tyāgaṁ
tataḥ kuru yatātmavān

Synonyms

atha — even though; etat — this; api — also; aśaktaḥ — unable; asi — you are; kartum — to perform; mat — unto Me; yogam — in devotional service; āśritaḥ — taking refuge; sarva-karma — of all activities; phala — of the results; tyāgam — renunciation; tataḥ — then; kuru — do; yata-ātma-vān — self-situated.

atha — isegi kui; etat — seda; api — samuti; aśaktaḥ — võimetu; asi — sa oled; kartum — täitma; mat — Mulle; yogam — pühendunud teenimises; āśritaḥ — leides varjupaiga; sarva-karma — kõikide tegevuste; phala — resultaatide; tyāgam — loovutamist; tataḥ — siis; kuru — tee; yata-ātma- vān — enese üle valitsev.

Translation

If, however, you are unable to work in this consciousness of Me, then try to act giving up all results of your work and try to be self-situated.

Ent kui sa ei ole suuteline töötama Minu teadvuses, siis püüa tegutseda, loobudes kõikidest oma töö resultaatidest ning püüa enese üle valitseda.

Purport

It may be that one is unable even to sympathize with the activities of Kṛṣṇa consciousness because of social, familial or religious considerations or because of some other impediments. If one attaches himself directly to the activities of Kṛṣṇa consciousness, there may be objections from family members, or so many other difficulties. For one who has such a problem, it is advised that he sacrifice the accumulated result of his activities to some good cause. Such procedures are described in the Vedic rules. There are many descriptions of sacrifices and special functions for the full-moon day, and there is special work in which the result of one’s previous action may be applied. Thus one may gradually become elevated to the state of knowledge. It is also found that when one who is not even interested in the activities of Kṛṣṇa consciousness gives charity to some hospital or some other social institution, he gives up the hard-earned results of his activities. That is also recommended here because by the practice of giving up the fruits of one’s activities one is sure to purify his mind gradually, and in that purified stage of mind one becomes able to understand Kṛṣṇa consciousness. Of course, Kṛṣṇa consciousness is not dependent on any other experience, because Kṛṣṇa consciousness itself can purify one’s mind, but if there are impediments to accepting Kṛṣṇa consciousness, one may try to give up the results of his actions. In that respect, social service, community service, national service, sacrifice for one’s country, etc., may be accepted so that some day one may come to the stage of pure devotional service to the Supreme Lord. In Bhagavad-gītā (18.46) we find it is stated, yataḥ pravṛttir bhūtānām: if one decides to sacrifice for the supreme cause, even if he does not know that the supreme cause is Kṛṣṇa, he will come gradually to understand that Kṛṣṇa is the supreme cause by the sacrificial method.

Võib juhtuda, et sotsiaalsetest, perekondlikest või religioossetest põhjustest tulenevalt või muude takistuste tõttu ei ole inimene võimeline Kṛṣṇa teadvuse liikumisega koostööd tegema. Otsene seotus Kṛṣṇa teadvuse toimingutega võib esile kutsuda teiste pereliikmete pahameele või tekitada teisi probleeme. Sellises olukorras olevale inimesele soovitatakse, et ta ohverdaks oma tegevustega saavutatud resultaadid mõnel heal eesmärgil. Sedasi soovitatakse toimida vedalikes pühakirjades. Vedakirjanduses kirjeldatakse paljusid ohverdusi ning erilisi tegevusi (ehk puṇyat), milles kasutatakse ära inimese eelnevate tegevuste resultaadid. Sel moel on võimalik lõpuks järk-järgult teadmiste tasandile tõusta. Kṛṣṇa teadvuse tegevustest mitte huvitatud inimesed teevad tihtipeale annetusi kas haiglatele või teistele ühiskondlikele asutustele, loobudes sedasi osast oma tööga teenitud resultaatidest. Ka selline tegevus on soovitatav, sest loobudes oma töö viljadest, puhastab inimene järk-järgult oma mõistust, ning olles jõudnud puhastunud mõistuse tasandile, on inimene suuteline Kṛṣṇa teadvust omaks võtma. Loomulikult ei sõltu Kṛṣṇa teadvus ühestki teisest protsessist, sest Kṛṣṇa teadvus ise puhastab inimese mõistust, ent kui miski takistab inimest Kṛṣṇa teadvust omaks võtta, võib ta püüda loobuda oma tegude viljadest. Sellepärast võib aktsepteerida sotsiaaltööd, ühiskondlikku tööd, rahvuse heaks töötamist, end oma maa nimel ohverdamist kui vahendit, mis aitab inimesel aja jooksul jõuda Kõigekõrgema Jumala puhta pühendunud teenimise tasandile. „Bhagavad-gītās" (18.46) öeldakse: yataḥ pravṛttir bhūtānām. „Kui inimene otsustab ohverdada midagi kõrgeima eesmärgi nimel, isegi kui ta ei tea, et kõrgeimaks põhjuseks on Kṛṣṇa, siis jõuab ta ohverdamise kaudu aja jooksul arusaamani, et Kṛṣṇa on kõrgeim põhjus."