Skip to main content

TEXT 14

TEXT 14

Devanagari

Devanagari

तत: स विस्मयाविष्टो हृष्टरोमा धनञ्जय: ।
प्रणम्य शिरसा देवं कृताञ्जलिरभाषत ॥ १४ ॥

Text

Tekst

tataḥ sa vismayāviṣṭo
hṛṣṭa-romā dhanañ-jayaḥ
praṇamya śirasā devaṁ
kṛtāñjalir abhāṣata
tataḥ sa vismayāviṣṭo
hṛṣṭa-romā dhanañ-jayaḥ
praṇamya śirasā devaṁ
kṛtāñjalir abhāṣata

Synonyms

Synonyms

tataḥ — thereafter; saḥ — he; vismaya-āviṣṭaḥ — being overwhelmed with wonder; hṛṣṭa-romā — with his bodily hairs standing on end due to his great ecstasy; dhanam-jayaḥ — Arjuna; praṇamya — offering obeisances; śirasā — with the head; devam — to the Supreme Personality of Godhead; kṛta-añjaliḥ — with folded hands; abhāṣata — began to speak.

tataḥ — seejärel; saḥ — tema; vismaya-āviṣṭaḥ — olles haaratud imestusest; hṛṣṭa-romā — ihukarvad seismas püsti suurest ekstaasist; dhanañjayaḥ — Arjuna; praṇamya — avaldades lugupidamist; śirasā — peaga; devam — Jumala Kõrgeimale Isiksusele; kṛta-añjaliḥ — peod kokku surutud; abhāṣata — hakkas kõnelema.

Translation

Translation

Then, bewildered and astonished, his hair standing on end, Arjuna bowed his head to offer obeisances and with folded hands began to pray to the Supreme Lord.

Hämmelduses ja imestuses, ihukarvad suurest ekstaasist püsti seismas, langetas Arjuna pea, avaldamaks lugupidamist Kõigekõrgemale Jumalale, ning surudes peod kokku, hakkas ta palvetama Jumala poole.

Purport

Purport

Once the divine vision is revealed, the relationship between Kṛṣṇa and Arjuna changes immediately. Before, Kṛṣṇa and Arjuna had a relationship based on friendship, but here, after the revelation, Arjuna is offering obeisances with great respect, and with folded hands he is praying to Kṛṣṇa. He is praising the universal form. Thus Arjuna’s relationship becomes one of wonder rather than friendship. Great devotees see Kṛṣṇa as the reservoir of all relationships. In the scriptures there are twelve basic kinds of relationships mentioned, and all of them are present in Kṛṣṇa. It is said that He is the ocean of all the relationships exchanged between two living entities, between the gods, or between the Supreme Lord and His devotees.

Kohe pärast seda, kui Jumal ilmutas End Arjunale kõiksuse kujul, muutusid nendevahelised suhted. Varemalt oli Kṛṣṇa ja Arjuna vahel sõprussuhe, kuid peale sellist ilmutust avaldab Arjuna Kṛṣṇale oma lugupidamist sügava aupaklikkusega, lausudes kokku surutud peopesadega Kṛṣṇale palveid. Ta ülistab Jumala kõiksuse kuju. Seega ei suhtu Arjuna Kṛṣṇasse enam mitte kui lihtsalt oma sõpra, vaid on Tema imelisusest vaimustuses. Suured pühendunud näevad Kṛṣṇat kui kõikvõimalike suhete allikat. Pühakirjades nimetatakse kahtteist põhilist suhete laadi, ning kõik need on esindatud Kṛṣṇas. Öeldakse, et Kṛṣṇa on elusolendite vaheliste kõikvõimalike suhete ookean, olgu nendeks elusolenditeks kaks tavalist elusolendit, jumalad või Kõigekõrgem Jumal ja Tema pühendunud.

Here Arjuna was inspired by the relationship of wonder, and in that wonder, although he was by nature very sober, calm and quiet, he became ecstatic, his hair stood up, and he began to offer his obeisances unto the Supreme Lord with folded hands. He was not, of course, afraid. He was affected by the wonders of the Supreme Lord. The immediate context is wonder; his natural loving friendship was overwhelmed by wonder, and thus he reacted in this way.

Antud hetkel oli Arjuna täis imestust ning, ehkki ta oli loomult väga tagasihoidlik, rahulik ja vaikne, sattus ta niivõrd suurde ekstaasi, et tema ihukarvad tõusid püsti ning ta hakkas kokkusurutud peopesadega avaldama oma lugupidamist Kõigekõrgemale Jumalale. Loomulikult ei tundnud ta hirmu. Ta oli vaimustuses Kõigekõrgema Jumala poolt ilmutatud imedest ning tema suhe Kṛṣṇaga oli sel hetkel kantud sellisest meelestatusest. Arjuna loomulikule sõprussuhtele Kṛṣṇaga lisandus imestus ning ta käitus vastavalt sellele.