TEXT 21

Devanagari

आदित्यानामहं विष्णुर्ज्योतिषां रविरंश‍ुमान् ।
मरीचिर्मरुतामस्मि नक्षत्राणामहं शशी ॥ २१ ॥

Text

Tekst

ādityānām ahaṁ viṣṇur
jyotiṣāṁ ravir aṁśumān
marīcir marutām asmi
nakṣatrāṇām ahaṁ śaśī

Synonyms

ādityānām — of the Ādityas; aham — I am; viṣṇuḥ — the Supreme Lord; jyotiṣām — of all luminaries; raviḥ — the sun; aṁśu-mān — radiant; marīciḥ — Marīci; marutām — of the Maruts; asmi — I am; nakṣatrāṇām — of the stars; aham — I am; śaśī — the moon.

ādityānām — Ādityatest; aham — Ma olen; viṣṇuḥ — Kõigekõrgem Jumal; jyotiṣām — kõikidest taevakehadest; raviḥ — Päike; aṁśu-mān — kiirgav; marīciḥ — Marīci; marutām — Marutidest; asmi — Ma olen; nakṣatrāṇām — tähtedest; aham — Ma olen; śaśī — Kuu.

Translation

Of the Ādityas I am Viṣṇu, of lights I am the radiant sun, of the Maruts I am Marīci, and among the stars I am the moon.

Ādityatest olen Ma Viṣṇu, valgustajatest olen Ma kiirgav Päike, Marutidest olen Ma Marīci ning tähtede keskel olen Ma Kuu.

Purport

There are twelve Ādityas, of which Kṛṣṇa is the principal. Among all the luminaries shining in the sky, the sun is the chief, and in the Brahma-saṁhitā the sun is accepted as the glowing eye of the Supreme Lord. There are fifty varieties of wind blowing in space, and of these winds the controlling deity, Marīci, represents Kṛṣṇa.

Eksisteerib kaksteist Ādityat, kellest keskne on Kṛṣṇa. Kõikidest taevas siravatest taevakehadest on keskne Päike. „Brahma-saṁhitās" öeldakse, et Päike on Kõigekõrgema Jumala hõõguv silm. Taevas puhub viiskümmend erinevat liiki tuult ning neid tuuli kontrolliv jumalus Marīci esindab Kṛṣṇat.

Among the stars, the moon is the most prominent at night, and thus the moon represents Kṛṣṇa. It appears from this verse that the moon is one of the stars; therefore the stars that twinkle in the sky also reflect the light of the sun. The theory that there are many suns within the universe is not accepted by Vedic literature. The sun is one, and as by the reflection of the sun the moon illuminates, so also do the stars. Since Bhagavad-gītā indicates herein that the moon is one of the stars, the twinkling stars are not suns but are similar to the moon.

Tähtede keskel on öösiti kõige väljapaistvam Kuu ning niiviisi esindab ka Kuu Kṛṣṇat. Sellest värsist selgub, et Kuu on üks tähtedest ning et tähed taevas peegeldavad Päikeselt tulevat valgust. Teooria, et universumis eksisteerib palju Päikesi, tunnistatakse vedakirjanduse poolt ekslikuks. On vaid üks Päike ning samamoodi nagu Kuu, peegeldavad Päikeselt tulevat valgust ka teised tähed. Kuna „Bhagavad-gītā" kinnitab siinkohal, et Kuu on üks tähtedest, ei ole siravad tähed taevalaotusel mitte Päikesed, vaid Kuuga sarnased tähed.