Skip to main content

TEXT 17

TEXT 17

Text

Tekst

yuktāhāra-vihārasya
yukta-ceṣṭasya karmasu
yukta-svapnāvabodhasya
yogo bhavati duḥkha-hā
yuktāhāra-vihārasya
yukta-ceṣṭasya karmasu
yukta-svapnāvabodhasya
yogo bhavati duḥkha-hā

Synonyms

Synonyms

yukta — geregelt; āhāra — Essen; vihārasya — Erholung; yukta — geregelt; ceṣṭasya — von jemandem, der für seinen Unterhalt arbeitet; karmasu — bei der Erfüllung der Pflichten; yukta — geregelt; svapna-avabodhasya — Schlaf und Wachsein; yogaḥ — Ausübung von yoga; bhavati — wird; duḥkha- — Leiden vermindern.

yukta — reguleeritud; āhāra — söömine; vihārasya — puhkus; yukta — reguleeritud; ceṣṭasya — selle, kes töötab enese ülalpidamiseks; karmasu — kohustuste täitmises; yukta — reguleeritud; svapna-avabodhasya — uni ja ärkvelolek; yogaḥ — jooga praktiseerimine; bhavati — muutub; duḥkha- hā — valusid vähendav.

Translation

Translation

Wer in seinen Gewohnheiten des Essens, Schlafens, Entspannens und Arbeitens maßvoll ist, kann alle materiellen Leiden lindern, indem er das yoga-System praktiziert.

See, kes on reguleerinud oma söömis-, magamis- ja töötamisharjumusi ning jõudeolekut, võib vähendada kõiki materiaalseid vaevu jooga praktiseerimise läbi.

Purport

Purport

ERLÄUTERUNG: Ein Übermaß an Essen, Schlaf, Verteidigung und Geschlechtsverkehr – was Bedürfnisse des Körpers sind – kann den Fortschritt auf dem Pfad des yoga behindern. Was das Essen betrifft, so kann es nur reguliert sein, wenn man es gewohnt ist, prasādam, geheiligte Nahrung, zu sich zu nehmen. Wie in der Bhagavad-gītā (9.26) beschrieben wird, kann man Śrī Kṛṣṇa Gemüse, Blumen, Früchte, Getreide, Milch usw. opfern. Auf diese Weise wird ein Mensch im Kṛṣṇa-Bewußtsein automatisch geschult, nichts zu sich zu nehmen, was nicht für die Ernährung des Menschen bestimmt ist und sich nicht in der Kategorie der Tugend befindet. Was das Schlafen betrifft, so ist ein Gottgeweihter immer sehr begierig, seine Pflichten im Kṛṣṇa-Bewußtsein zu erfüllen, und deshalb sieht er jede unnötig verschlafene Zeit als großen Verlust an. Für einen Kṛṣṇa-bewußten Menschen ist es unerträglich, auch nur eine Minute seines Lebens verstreichen zu lassen, ohne im Dienste Kṛṣṇas beschäftigt zu sein (avyartha-kālātvam). Deshalb beschränkt er seinen Schlaf auf ein Mindestmaß. Sein Vorbild in dieser Hinsicht ist Śrīla Rūpa Gosvāmī, der ständig im Dienste Kṛṣṇas beschäftigt war und nicht länger als zwei Stunden täglich schlafen konnte, und manchmal nicht einmal das. Und Ṭhākura Haridāsa dachte nicht daran, prasādam zu sich zu nehmen oder auch nur für einen Augenblick zu schlafen, bevor er nicht täglich auf seiner Gebetskette dreihunderttausendmal den Heiligen Namen gechantet hatte. Was Arbeit betrifft, so tut ein Kṛṣṇa- bewußter Mensch nichts, was nicht mit dem Interesse Kṛṣṇas verbunden ist, und daher sind seine Tätigkeiten immer reguliert und unberührt von Sinnenbefriedigung. Da jemand, der Kṛṣṇa-bewußt ist, kein Interesse an Sinnenbefriedigung hat, gibt es für ihn auch keinen materiellen Müßiggang. Und da er in seinem Handeln, Sprechen, Schlafen, Wachsein und allen anderen körperlichen Tätigkeiten reguliert ist, gibt es für ihn kein materielles Leid.

Oskamatus kehaliste vajaduste, nagu söömine, magamine, kaitsmine ja paaritumine, rahuldamisel piiri pidada, võib takistada arengut jooga praktiseerimises. Mis puutub söömisse, siis saab seda reguleerida, süües ainult prasādamit, pühitsetud toitu. Jumal Kṛṣṇale võib „Bhagavad-gītā" (9.26) kinnituste kohaselt pakkuda aedvilju, õisi, puuvilju, teravilju, piima jms. Sel viisil hoidub Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene automaatselt enese rahuldamiseks valmistatud ning kire ja teadmatuse guṇasse kuuluvast toidust. Mis puutub magamisse, siis on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene alati valmis täitma oma kohustusi Kṛṣṇa teadvuses, ning seetõttu peetakse igat üleliigset magamisele kulutatud hetke suureks kaotuseks. Avyartha-kālatvam – Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei suuda elada ühtegi minutit Jumalat teenimata. Seepärast piirdub ta minimaalse unega. Eeskujuks selles suhtes on Śrīla Rūpa Gosvāmī, kes oli alati hõivatud Kṛṣṇa teenimisega, ning kes ei maganud kunagi üle kahe tunni, vahel aga veelgi vähem. Ṭhākura Haridāsa ei söönud isegi mitte prasādamit ega maganud hetkegi enne, kui ta oli korranud palvehelmestel Jumala nimesid kolmsada tuhat korda, mis oli tema igapäevane norm. Mis puutub töösse, siis ei tee Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene midagi, mis ei teeniks Kṛṣṇa huve, ning seeläbi on töö alati allutatud regulatsioonile ning puhas meelte rahuldamisest. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei luba enesele mitte mingeid meelelisi naudinguid ning seega ei luba ta endale ka materiaalset jõudeaega. Ning kuna tema töö, kõne, uni, ärkvelolek ja kõik teised kehalised tegevused on allutatud regulatsioonile, ei saa ta ka kogeda materiaalseid kannatusi.