Skip to main content

TEXTS 13-14

TEXTS 13-14

Text

Tekst

samaṁ kāya-śiro-grīvaṁ
dhārayann acalaṁ sthiraḥ
samprekṣya nāsikāgraṁ svaṁ
diśaś cānavalokayan
samaṁ kāya-śiro-grīvaṁ
dhārayann acalaṁ sthiraḥ
samprekṣya nāsikāgraṁ svaṁ
diśaś cānavalokayan
praśāntātmā vigata-bhīr
brahmacāri-vrate sthitaḥ
manaḥ saṁyamya mac-citto
yukta āsīta mat-paraḥ
praśāntātmā vigata-bhīr
brahmacāri-vrate sthitaḥ
manaḥ saṁyamya mac-citto
yukta āsīta mat-paraḥ

Synonyms

Synonyms

samam — gerade; kāya — Körper; śiraḥ — Kopf; grīvam — und Hals; dhārayan — haltend; acalam — unbewegt; sthiraḥ — ruhig; samprekṣya — blickend; nāsikā — der Nase; agram — auf die Spitze; svam — eigene; diśaḥ — an allen Seiten; ca — auch; anavalokayan — nicht blickend; praśānta — ungestört; ātmā — Geist; vigata-bhīḥ — frei von Furcht; brahmacāri-vrate — im Gelübde des Zölibats; sthitaḥ — verankert; manaḥ — Geist; saṁyamya — völlig bezwingend; mat — auf Mich (Kṛṣṇa); cittaḥ — den Geist konzentrierend; yuktaḥ — der wahre yogī; āsīta — sollte sitzen; mat — Mich; paraḥ — das endgültige Ziel.

samam — sirgelt; kāya — keha; śiraḥ — pead; grīvam — ning kaela; dhārayan — hoides; acalam — liikumatu; sthiraḥ — paigal; samprekṣya — vaadates; nāsikā — nina; agram — otsale; svam — oma; diśaḥ — kõikidel külgedel; ca — samuti; anavalokayan — vaatamata; praśānta — häirimatu; ātmā — mõistus; vigata-bhīḥ — vaba hirmust; brahmacāri-vrate — tsölibaadi vande all; sthitaḥ — asetsev; manaḥ — mõistus; saṁyamya — täielikult allutades; mat — Minule (Kṛṣṇale); cittaḥ — keskendades mõistuse; yuktaḥ — tõeline joogi; āsīta — peab istuma; mat — Minust; paraḥ — lõplik eesmärk.

Translation

Translation

Man sollte Körper, Hals und Kopf aufrecht in einer geraden Linie halten und fortwährend auf die Nasenspitze starren. Auf diese Weise sollte man mit ungestörtem, beherrschtem Geist, ohne Furcht und völlig frei von sexuellem Verlangen über Mich im Herzen meditieren und Mich zum endgültigen Ziel des Lebens machen.

Joogi peab hoidma keha, pea ja kaela sirgelt, suunates oma pilgu järjekindlalt ninaotsale. Sel viisil kontrollile allutatud, häirimatu mõistusega, täielikult vabana hirmudest ning seksuaalelust, peab ta keskenduma Minule oma südames ning tegema Minust oma elu lõpliku eesmärgi.

Purport

Purport

ERLÄUTERUNG: Das Ziel des Lebens besteht darin, Kṛṣṇa zu erkennen, der Sich als Paramātmā, die vierhändige Viṣṇu-Form, im Herzen eines jeden Lebewesens befindet. Der yoga-Vorgang wird praktiziert, um diese lokalisierte Form Viṣṇus zu entdecken und zu sehen, und für keinen anderen Zweck. Die lokalisierte viṣṇu-mūrti ist die vollständige Repräsentation Kṛṣṇas, die im Herzen eines jeden gegenwärtig ist. Wer nicht die Absicht hat, diese viṣṇu-mūrti zu erkennen, ist nur mit nutzlosem Schein-yoga beschäftigt und verschwendet seine Zeit. Kṛṣṇa ist das endgültige Ziel des Lebens, und die viṣṇu-mūrti im Herzen zu erkennen ist das Ziel des yoga-Vorganges. Um dies zu erreichen, muß man sich jeglichen geschlechtlichen Kontaktes enthalten; daher muß man sein Heim verlassen und allein an einem einsamen Ort leben, indem man in der oben beschriebenen Sitzstellung verharrt. Man kann nicht täglich zu Hause oder anderswo dem Geschlechtsleben frönen, dann an einem sogenannten yoga-Kursus teilnehmen und so zu einem yogī werden. Man muß sich darin üben, den Geist zu beherrschen und alle Arten von Sinnenbefriedigung zu vermeiden, von denen Sexualität an erster Stelle steht. In den Regeln des Zölibats, die von dem großen Weisen Yājñavalkya niedergeschrieben wurden, heißt es:

Elu eesmärgiks on õppida tundma Kṛṣṇat, kes asetseb Paramātmāna, neljakäelise Viṣṇu kujul iga elusolendi südames. Joogat praktiseeritakse ainsa eesmärgiga avastada ja näha seda igaühe südames asetsevat Viṣṇu kuju. See paikne viṣṇu-mūrti on elusolendi südames asetsev täieõiguslik Kṛṣṇa esindaja. See, kelle eesmärgiks ei ole viṣṇu-mūrti teadvustamine, tegeleb jooga praktiseerimise kasutu jäljendamisega ning raiskab vaid oma aega. Kṛṣṇa on elu lõplik eesmärk ning südames asetsev viṣṇu-mūrti on jooga praktiseerimise objekt. Et teadvustada seda viṣṇu-mūrtit enese südames, peab inimene täielikult loobuma seksuaalelust, ning seetõttu peab ta lahkuma kodust ning elama üksinda eraldatud paigas, istudes niisuguses asendis nagu eespool kirjeldatud. Pole võimalik saada joogiks, külastades niinimetatud joogatunde ja nautides samal ajal päevast päeva kodus või kuskil mujal seksuaalelu. Joogiks saamiseks peab inimene praktiseerima mõistuse kontrollimist ja vältima kõikvõimalikke meelelisi naudinguid, millest keskne on seksuaalelu. Suure targa Yājñavalkya poolt kirjutatud tsölibaadi reeglistikus öeldakse:

karmaṇā manasā vācā
sarvāvasthāsu sarvadā
sarvatra maithuna-tyāgo
brahmacaryaṁ pracakṣate
karmaṇā manasā vācā
sarvāvasthāsu sarvadā
sarvatra maithuna-tyāgo
brahmacaryaṁ pracakṣate

„Das Gelübde des brahmacarya soll einem helfen, sich in Taten, Worten und Gedanken – zu allen Zeiten, unter allen Umständen und an allen Orten – der Sexualität vollständig zu enthalten.“

Es ist nicht möglich, richtigen yoga zu praktizieren, wenn man seinem Geschlechtstrieb nachgibt. Brahmacarya wird deshalb von Kindheit an gelehrt, wenn man noch nichts von Sexualität weiß. Im Alter von fünf Jahren werden die Kinder zur guru-kula geschickt, dem Ort, an dem der spirituelle Meister lebt, und der Meister erzieht die Knaben in der strikten Disziplin, brahmacārīs zu werden. Ohne diese Grundlage kann man in keinem yoga Fortschritte machen, weder in dhyāna, jñāna noch in bhakti. Als brahmacārī wird aber auch derjenige bezeichnet, der den Regeln und Vorschriften des verheirateten Lebens folgt und nur mit seiner Frau eine sexuelle Beziehung unterhält (und auch das nur unter Regulierungen). Ein solcher enthaltsamer Haushälter-brahmacārī wird von der bhakti-Schule akzeptiert, doch die jñāna- und die dhyāna-Schule erkennen nicht einmal einen Haushälter-brahmacārī an. Sie fordern kompromißlos völlige Enthaltsamkeit. In der bhakti-Schule ist einem Haushälter-brahmacārī ein beherrschtes Geschlechtsleben erlaubt, denn der Vorgang des bhakti-yoga ist so mächtig, daß man auf natürliche Weise die Anziehung zur Sexualität verliert, weil man die höhere Freude des Dienstes zum Herrn erfährt. In der Bhagavad-gītā (2.59) heißt es:

Brahmacarya tõotuse eesmärgiks on aidata inimesel püsida täielikult vabana seksuaaltegevusest nii tegudes, sõnades kui ka mõistuses, ning seda alati, kõikjal ja kõikides tingimustes."

Pole võimalik tõeliselt praktiseerida joogat, elades samal ajal suguelu. Seepärast õpetatakse brahmacaryat juba lastele, kes ei tea veel seksuaalelust midagi. Viie aasta vanuses saadetakse poisid guru-kulasse ehk vaimse õpetaja juurde ning vaimne õpetaja õpetab neile brahmacārīks saamise rangeid põhimõtteid. Sellise praktikata ei saa keegi joogas areneda, olgu see siis dhyāna-, jñāna- või bhakti-jooga. Brahmacārīks võib aga kutsuda ka inimest, kes järgib abielu reegleid, astudes seksuaalsuhetesse ainult oma naisega (ning sedagi reguleeritult). Selline perekondlik brahmacārī võidakse samuti vastu võtta bhakti koolkonda, kuid jñāna ja dhyāna koolkonnad seda ei tee. Jñāna ja dhyāna koolkonnad nõuavad oma õpilastelt täielikku loobumust ilma igasuguste kompromissideta. Bhakti koolkonnas lubatakse perekondlikul brahmacārīl elada reguleeritud seksuaalelu, sest bhakti-jooga on niivõrd mõjuvõimas, et seda praktiseerides kaotab inimene automaatselt seksuaalsed huvid, olles hõivatud kõrgeima, Jumala teenimisega. „Bhagavad-gītās" (2.59) öeldakse:

viṣayā vinivartante
nirāhārasya dehinaḥ
rasa-varjaṁ raso ’py asya
paraṁ dṛṣṭvā nivartate
viṣayā vinivartante
nirāhārasya dehinaḥ
rasa-varjaṁ raso ’py asya
paraṁ dṛṣṭvā nivartate

Während andere sich zwingen müssen, sich von Sinnenbefriedigung zurückzuhalten, verzichtet ein Geweihter des Herrn von selbst darauf, da er einen höheren Geschmack erfährt. Außer den Gottgeweihten kennt niemand diesen höheren Geschmack.

Samal ajal kui teisi inimesi tuleb sundida meelelistest naudingutest lahti ütlema, loobub Jumala pühendunu neist automaatselt, olles kogenud kõrgemat maitset. Mitte keegi peale Kṛṣṇa pühendunu ei oma teavet kõrgemast maitsest.

Vigata-bhīḥ. Man kann nicht furchtlos sein, solange man nicht völlig Kṛṣṇa-bewußt ist. Eine bedingte Seele ist ständig voller Furcht, weil ihr Gedächtnis verkümmert ist, das heißt, weil sie ihre ewige Beziehung zu Kṛṣṇa vergessen hat. Im Bhāgavatam (11.2.37) heißt es: bhayaṁ dvitīyābhiniveśataḥ syād īśād apetasya viparyayo ’smṛtiḥ. Kṛṣṇa-Bewußtsein ist die einzige Grundlage für Furchtlosigkeit; deshalb ist es nur einem Kṛṣṇa-bewußten Menschen möglich, yoga in Vollkommenheit zu praktizieren. Und weil er bereits das endgültige Ziel des yoga erreicht hat, nämlich den Herrn im Innern zu sehen, ist er der beste aller yogīs. Dies sind die Prinzipien des yoga-Systems, und sie unterscheiden sich sehr von denen der populären sogenannten yoga-Gesellschaften.

Vigata-bhīḥ. Inimene ei saa olla hirmudest vaba, viibimata Kṛṣṇa teadvuses. Tingimustest sõltuv hing tunneb hirmu, kuna ta mälu on väärastunud ning ta on unustanud oma igavesed suhted Kṛṣṇaga. „Bhāgavatamis" (11.2.37) öeldakse bhayaṁ dvitīyābhiniveśataḥ syād īśād apetasya viparyayo 'smṛtiḥ – Kṛṣṇa teadvus on ainus aluspõhi hirmudest vabanemiseks. Seepärast on jooga täiuslik praktiseerimine võimalik ainult Kṛṣṇa teadvuses viibivale inimesele. Ning kuna jooga praktiseerimise lõplik eesmärk on näha Jumalat enese südames, on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene parim kõikidest joogidest. Siin mainitud joogasüsteemi põhimõtted erinevad põhimõtetest, mis on levinud populaarsetes niinimetatud joogaühingutes.