Skip to main content

TEXT 1

TEXT 1

Text

Tekst

arjuna uvāca
jyāyasī cet karmaṇas te
matā buddhir janārdana
tat kiṁ karmaṇi ghore māṁ
niyojayasi keśava
arjuna uvāca
jyāyasī cet karmaṇas te
matā buddhir janārdana
tat kiṁ karmaṇi ghore māṁ
niyojayasi keśava

Synonyms

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna sprach; jyāyasī — besser; cet — wenn; karmaṇaḥ — als fruchtbringende Tätigkeit; te — von Dir; matā — wird gehalten für; buddhiḥ — Intelligenz; janārdana — o Kṛṣṇa; tat — deshalb; kim — warum; karmaṇi — in Handlung; ghore — schrecklich; mām — mich; niyojayasi — Du beschäftigst; keśava — o Kṛṣṇa.

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; jyāyasī — paremaks; cet — kui; karmaṇaḥ — kui karmalised tegevused; te — Sinu poolt; matā — peetakse; buddhiḥ — arukus; janārdana — oo, Kṛṣṇa; tat — seepärast; kim — miks; karmaṇi — tegevuses; ghore — koletus; mām — mind; niyojayasi — Sa rakendad; keśava — oo, Kṛṣṇa.

Translation

Translation

Arjuna sprach: O Janārdana, o Keśava, warum willst Du, daß ich an diesem schrecklichen Kampf teilnehme, wenn Du glaubst, daß Intelligenz besser sei als fruchtbringende Tätigkeit?

Arjuna küsis: Oo, Janārdana, oo, Keśava, kui Sa väidad, et arukuse arendamine on parem karmalistest tegevustest, miks tahad Sa siis, et ma astuksin sellesse koletusse sõtta?

Purport

Purport

ERLÄUTERUNG: Die Höchste Persönlichkeit Gottes, Śrī Kṛṣṇa, hat im vorangegangenen Kapitel die Beschaffenheit der Seele sehr ausführlich beschrieben, um Seinen vertrauten Freund Arjuna aus dem Ozean materieller Klagen zu erretten. Als Pfad der Erkenntnis wurde buddhi-yoga, Kṛṣṇa-Bewußtsein, empfohlen. Manchmal herrscht die falsche Vorstellung, Kṛṣṇa-Bewußtsein bedeute Untätigkeit, und oft zieht sich jemand, der einem solchen Irrtum unterliegt, an einen einsamen Ort zurück, um dort durch das Chanten von Śrī Kṛṣṇas Heiligem Namen völlig Kṛṣṇa- bewußt zu werden. Doch ohne in der Philosophie des Kṛṣṇa-Bewußtseins geschult zu sein, ist es nicht ratsam, den Heiligen Namen Kṛṣṇas an einem abgelegenen Ort zu chanten, wo man nichts weiter als die billige Bewunderung der unschuldigen Öffentlichkeit gewinnt. Auch Arjuna glaubte, Kṛṣṇa-Bewußtsein, buddhi-yoga, das heißt Intelligenz, um im spirituellen Wissen fortzuschreiten, bedeute, sich vom aktiven Leben zurückzuziehen, um sich an einem einsamen Ort Bußen und Entsagungen aufzuerlegen. Mit anderen Worten, er wollte geschickt den Kampf vermeiden, indem er Kṛṣṇa-Bewußtsein als Vorwand benutzte. Doch als ernsthafter Schüler brachte er die Angelegenheit vor seinen Meister, Kṛṣṇa, und fragte Ihn, wie er am besten handeln solle. Als Antwort erklärt Śrī Kṛṣṇa nun im Dritten Kapitel ausführlich, was karma-yoga, Arbeit im Kṛṣṇa-Bewußtsein, bedeutet.

Eelmises peatükis kirjeldas Jumala Kõrgeim Isiksus Śrī Kṛṣṇa väga üksikasjalikult hinge algset olemust, püüdes seeläbi päästa Oma lähedast sõpra Arjunat materiaalse kurbuse ookeanist. Ning meetod, mida Ta selleks soovitas, oli buddhi-jooga ehk Kṛṣṇa teadvus. Mõnikord peetakse Kṛṣṇa teadvust ekslikult tegevusetuseks ning Kṛṣṇa teadvust sedasi mõistvad inimesed eralduvad tihtipeale mõnda üksikusse paika, et seal Jumal Kṛṣṇa püha nime korrates saavutada täielik Kṛṣṇa teadvus. Kuid enne, kui inimene ei tunne põhjalikult Kṛṣṇa teadvuse filosoofiat, ei soovitata tal Kṛṣṇa püha nime kordamiseks üksikusse paika eralduda. Sel moel võidakse saavutada üksnes odavat, teadmatute pealtnägijate imetlust. Ka Arjuna pidas Kṛṣṇa teadvust ehk buddhi-joogat või arukuse abil vaimses teadmises arenemist millekski aktiivsest elust eemaldumise laadseks, mis seisneks pattude kahetsemises ning askeetlikus elus üksildases paigas. Teisisõnu tahtis ta lahingusse astumisest osavalt kõrvale põigelda, kasutades Kṛṣṇa teadvust kui ettekäänet. Kuid siira õpilasena asetas ta selle probleemi oma õpetaja ette, küsides Kṛṣṇalt, milline oleks õigeim toimimisviis. Vastusena selgitas Jumal Kṛṣṇa Arjunale üksikasjalikult karma-jooga ehk Kṛṣṇa teadvuses töötamise olemust käesolevas, kolmandas peatükis.