Skip to main content

TEXT 72

TEXT 72

Text

Tekst

eṣā brāhmī sthitiḥ pārtha
naināṁ prāpya vimuhyati
sthitvāsyām anta-kāle ’pi
brahma-nirvāṇam ṛcchati
eṣā brāhmī sthitiḥ pārtha
naināṁ prāpya vimuhyati
sthitvāsyām anta-kāle ’pi
brahma-nirvāṇam ṛcchati

Synonyms

Synonyms

eṣā — diese; brāhmī — spirituelle; sthitiḥ — Stellung; pārtha — o Sohn Pṛthās; na — nie; enām — dies; prāpya — erreichend; vimuhyati — man ist verwirrt; sthitvā — sich befindend; asyām — in diesem; anta-kāle — am Ende des Lebens; api — auch; brahma-nirvāṇam — das spirituelle Königreich Gottes; ṛcchati — man erreicht.

eṣā — see; brāhmī — vaimne; sthitiḥ — olukord; pārtha — oo, Pṛthā poeg; na — mitte kunagi; enām — seda; prāpya — saavutades; vimuhyati — on segaduses; sthitvā — asetsedes; asyām — sellises; anta-kāle — elu lõpul; api — samuti; brahma-nirvāṇam — Jumala vaimse kuningriigi; ṛcchati — saavutab.

Translation

Translation

Das ist der Weg des spirituellen und gottgefälligen Lebens. Nachdem man es erreicht hat, ist man nicht mehr verwirrt. Ist man selbst zur Stunde des Todes in diesem Bewußtsein verankert, kann man in das Königreich Gottes eintreten.

Selline on vaimse ja jumalakartliku elu tee, milleni jõudes ei satu inimene enam segadusse. Kui ta viibib ka surmahetkel sellel teel, siis võib ta siseneda Jumala kuningriiki.

Purport

Purport

ERLÄUTERUNG: Man kann die Ebene des Kṛṣṇa-Bewußtseins, des göttlichen Lebens, augenblicklich erlangen – innerhalb einer Sekunde – oder nicht einmal nach Millionen von Geburten. Es hängt nur davon ab, ob man es versteht und annimmt. Khaṭvāṅga Mahārāja erreichte diese Stufe des Lebens erst kurz vor seinem Tod, innerhalb weniger Minuten, indem er sich Kṛṣṇa ergab. Nirvāṇa bedeutet, das materielle Leben zu beenden. Der buddhistischen Philosophie gemäß gibt es nach Beendigung des materiellen Lebens nur Leere, aber die Bhagavad-gītā sagt etwas anderes. Nach Beendigung des materiellen Lebens beginnt erst das wirkliche Leben. Für den groben Materialisten genügt es zu wissen, daß man die materialistische Lebensweise beenden muß, doch diejenigen, die spirituell fortgeschritten sind, wissen, daß nach diesem materialistischen Leben ein anderes Leben beginnt. Wenn man vor Beendigung seines Lebens das Glück hat, Kṛṣṇa-bewußt zu werden, erreicht man sogleich die Stufe des brahma-nirvāṇa. Es besteht kein Unterschied zwischen dem Königreich Gottes und dem hingebungsvollen Dienst des Herrn. Da sich beide auf der absoluten Ebene befinden, hat man das spirituelle Königreich bereits erreicht, wenn man im transzendentalen liebenden Dienst des Herrn tätig ist. In der materiellen Welt führt man Tätigkeiten der Sinnenbefriedigung aus, wohingegen in der spirituellen Welt alle Tätigkeiten Kṛṣṇa-bewußt sind. Wenn man Kṛṣṇa-Bewußtsein erreicht, erreicht man sogleich das Brahman, und dies ist sogar im gegenwärtigen Leben möglich; wer im Kṛṣṇa-Bewußtsein verankert ist, ist zweifellos bereits in das Königreich Gottes eingetreten.

Kṛṣṇa teadvuseni ehk jumalakartliku eluni võib jõuda ühe hetkega, kuid samas võib see jääda saavutamata ka miljonite elude järel. Küsimus seisneb ainult mõistmises ja faktide tunnistamises. Khaṭvāṅga Mahārāja jõudis Kṛṣṇa teadvuseni vaid mõned hetked enne oma surma, alistudes lihtsalt Kṛṣṇale. Sõna nirvāṇa tähendab selles värsis materialistliku elu lõpetamist. Budistliku filosoofia kohaselt järgneb materiaalse elu lõpule vaid tühjus, kuid „Bhagavad-gītā" õpetab meile midagi muud. Tegelik elu selle materiaalse elu lõppedes alles algab. Jämedakoelise tasandiga tegelevale materialistile piisab teadmisest, et kord saabub sellele materiaalsele elule lõpp, kuid inimeste jaoks, kes on vaimselt kõrgemalt arenenud, järgneb sellele materiaalsele elule hoopis teine elu. See, kes jõuab elu jooksul õnnekombel Kṛṣṇa teadvuseni, saavutab koheselt brahma-nirvāṇa tasandi. Pole mingit erinevust Jumala kuningriigi ja Jumala pühendunud teenimise vahel. Kuna need mõlemad asuvad absoluutsel tasandil, tähendabki Jumala transtsendentaalne armastuslik pühendunud teenimine tegelikult Jumala kuningriigini jõudmist. Materiaalses maailmas tegutsetakse omaenese meelelise rahuldamise nimel, vaimses maailmas aga sooritatakse kõik tegevused Kṛṣṇa teadvuses. Juba selles elus Kṛṣṇa teadvuseni jõudmine tähendab koheselt Brahmanini jõudmist ning see, kes viibib Kṛṣṇa teadvuses, on juba jõudnud Jumala kuningriiki.

Brahman ist genau das Gegenteil von Materie. Daher bedeutet brāhmī sthiti „nicht auf der Ebene materieller Tätigkeiten“. Die Bhagavad-gītā bestätigt, daß der hingebungsvolle Dienst des Herrn die Stufe der Befreiung darstellt (sa guṇān samatītyaitān brahma-bhūyāya kalpate). Folglich bedeutet brāhmī sthiti Befreiung aus der materiellen Knechtschaft.

Brahman on mateeria vastand. Brāhmī sthiti tähendab seega „väljaspool materiaalsete tegevuste tasandit". „Bhagavad-gītā" aktsepteerib vabanemise tasandina Jumala pühendunud teenimist (sa guṇān samatītyaitān brahma-bhūyāya kalpate). Seega tähendab brāhmī sthiti materiaalsetest köidikutest vabanemist.

Śrīla Bhaktivinoda Ṭhākura hat erklärt, daß das Zweite Kapitel der Bhagavad-gītā die Zusammenfassung des gesamten Textes ist. In der Bhagavad-gītā werden karma-yoga, jñāna-yoga und bhakti-yoga behandelt. Im Zweiten Kapitel sind karma-yoga und jñāna-yoga ausführlich besprochen worden, und als Zusammenfassung des gesamten Textes wurde auch bhakti-yoga kurz erwähnt.

Śrīla Bhaktivinoda Ṭhākura on iseloomustanud „Bhagavad-gītā" käesolevat, teist peatükki kui kogu teose sisu kokkuvõtet. „Bhagavad-gītās" käsitletavad teemad on karma-jooga, jñāna-jooga ja bhakti-jooga. Teises peatükis on neist põhjalikult käsitletud karma- ja jñāna-joogat ning põgus ülevaade on antud ka bhakti-joogast, seega on siin vaatluse all tõepoolest kõik „Bhagavad-gītās" käsitletavad teemad.

Hiermit enden die Bhaktivedanta-Erläuterungen zum Zweiten Kapitel der Śrīmad Bhagavad-gītā mit dem Titel: „Zusammenfassung des Inhalts der Gītā“.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused „Śrīmad Bhagavad-gītā" teisele peatükile, mis käsitlesid selle sisu.