Skip to main content

TEXT 55

TEXT 55

Text

Tekst

śrī-bhagavān uvāca
prajahāti yadā kāmān
sarvān pārtha mano-gatān
ātmany evātmanā tuṣṭaḥ
sthita-prajñas tadocyate
śrī-bhagavān uvāca
prajahāti yadā kāmān
sarvān pārtha mano-gatān
ātmany evātmanā tuṣṭaḥ
sthita-prajñas tadocyate

Synonyms

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca — die Höchste Persönlichkeit Gottes sprach; prajahāti — gibt auf; yadā — wenn; kāmān — Wünsche nach Sinnenbefriedigung; sarvān — alle Arten von; pārtha — o Sohn Pṛthās; manaḥ-gatān — von mentalen Wunschvorstellungen; ātmani — im reinen Zustand der Seele; eva — gewiß; ātmanā — durch den geläuterten Geist; tuṣṭaḥ — zufrieden; sthita-prajñaḥ — in der Transzendenz verankert; tadā — zu dieser Zeit; ucyate — wird genannt.

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; prajahāti — loobub; yadā — kui; kāmān — meeleliste naudingute soovidest; sarvān — kõikvõimalikest; pārtha — oo, Pṛthā poeg; manaḥ-gatān — mõttespekulatsioonide; ātmani — hinge puhtas seisundis; eva — kindlasti; ātmanā — puhastunud mõistuse abil; tuṣṭaḥ — rahuldatud; sthita-prajñaḥ — transtsendentaalsel tasandil asetsev; tadā — sel ajal; ucyate — öeldakse.

Translation

Translation

Die Höchste Persönlichkeit Gottes sprach: O Pārtha, wenn ein Mensch alle Arten von Sinnesbegierden aufgibt, die den Wunschvorstellungen des Geistes entspringen, und wenn sein geläuterter Geist im Selbst allein Befriedigung findet, dann sagt man von ihm, er sei im reinen transzendentalen Bewußtsein verankert.

Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Oo, Pārtha, kui inimene loobub kõikidest meeleliste naudingute soovidest, mida tekitavad mõttespekulatsioonid, ning kui tema mõistus on puhastunud ning leiab rahuldust üksnes oma vaimse „mina" läbi, siis võib öelda, et ta viibib puhta transtsendentaalse teadvuse tasandil.

Purport

Purport

ERLÄUTERUNG: Das Bhāgavatam bestätigt, daß jeder, der völlig im Kṛṣṇa-Bewußtsein, dem hingebungsvollen Dienst des Herrn, verankert ist, alle guten Eigenschaften der großen Weisen besitzt, wohingegen jemand, der nicht auf solch transzendentale Weise verankert ist, keine guten Eigenschaften hat, weil er mit Sicherheit bei seinen mentalen Vorstellungen Zuflucht nimmt. Deshalb wird hier ganz richtig gesagt, daß man alle Arten von Sinnesbegierden, die den Wunschvorstellungen des Geistes entspringen, aufgeben muß. Künstlich kann man solche Verlangen nach Sinnenbefriedigung nicht einstellen. Wenn man aber im Kṛṣṇa-Bewußtsein beschäftigt ist, dann lassen diese Verlangen ohne zusätzliche Bemühungen von selbst nach. Deshalb muß man sich ohne Zögern im Kṛṣṇa-Bewußtsein betätigen, denn dieser hingebungsvolle Dienst wird einem augenblicklich helfen, auf die Ebene transzendentalen Bewußtseins zu gelangen. Die weit fortgeschrittene Seele ist immer in sich selbst zufrieden, da sie sich als der ewige Diener des Höchsten Herrn erkannt hat. Auf dieser transzendentalen Ebene hat man keinerlei Verlangen nach Sinnenbefriedigung, die dem faden Materialismus entspringen; vielmehr bleibt man immer glücklich in seiner natürlichen Stellung, ewig dem Höchsten Herrn zu dienen.

„Bhāgavatam" kinnitab, et iga inimene, kes viibib täielikult Kṛṣṇa teadvuses, olles pidevalt hõivatud Jumala pühendunud teenimisega, omab kõikide suurte tarkade kõige paremaid omadusi, samas kui inimene, kes ei asetse nii kõrgel transtsendentaalsel tasandil ei oma neid häid omadusi, sest ta püüab leida vastuseid omaenese mõttespekulatsioonide läbi. Seepärast öeldakse siin täpselt, et tuleb loobuda kõikidest meelelistest ihadest, mida on tekitanud mõttespekulatsioonid. Kunstlikult pole võimalik sellistest ihadest lahti öelda, ent kui inimene tegutseb Kṛṣṇa teadvuses, siis vaibuvad kõik sellised meelelised soovid iseenesest, ilma et selleks oleks vaja teha eraldi jõupingutusi. Seepärast tuleb hetkegi kahtlemata rakendada end Kṛṣṇa teadvuse arendamisse, sest pühendunud teenimine aitab inimesel jõuda kohe transtsendentaalse teadvuse tasandile. Kõrgelt arenenud hing, kes on teadvustanud end Kõigekõrgema Jumala igavese teenrina, ei vaja enese rahuldamiseks midagi välist. Selline transtsendentaalsel tasandil viibiv inimene ei oma meelelisi soove, mis on omased kitsarinnalistele materialistidele. Selline inimene on alati õnnelik, sest ta asub oma loomulikus positsioonis Kõigekõrgema Jumala igavese teenrina.