TEXT 46

Text

Tekst

yataḥ pravṛttir bhūtānāṁ
yena sarvam idaṁ tatam
sva-karmaṇā tam abhyarcya
siddhiṁ vindati mānavaḥ

Synonyms

yataḥ — von dem; pravṛttiḥ — die Emanation; bhūtānām — aller Lebewesen; yena — durch den; sarvam — alles; idam — dies; tatam — wird durchdrungen; sva-karmaṇā — von seinen eigenen Pflichten; tam — Ihn; abhyarcya — durch Verehren; siddhim — Vollkommenheit; vindati — erlangt; mānavaḥ — ein Mensch.

yataḥ — kellelt; pravṛttiḥ — vool; bhūtānām — kõikide elusolendite; yena — kelle poolt; sarvam — kõike; idam — seda; tatam — läbitakse; sva- karmaṇā — tema oma kohustustega; tam — Teda; abhyarcya — teenimisega; siddhim — täiuslikkuse; vindati — saavutab; mānavaḥ — inimene.

Translation

Wenn ein Mensch den Herrn verehrt, der die Quelle aller Wesen ist und der alles durchdringt, kann er durch die Ausführung seiner Arbeit die Vollkommenheit erlangen.

Teenides Jumalat, kes on kõikide elusolendite allikas ning kes on kõikeläbiv, võib inimene oma kohustuste täitmise läbi täiuslikkuseni jõuda.

Purport

ERLÄUTERUNG: Wie im Fünfzehnten Kapitel erklärt wurde, sind alle Lebewesen fragmentarische Teile des Höchsten Herrn. Folglich ist der Höchste Herr der Anfang aller Lebewesen. Dies wird im Vedānta-sūtra bestätigt: janmādy asya yataḥ. Der Höchste Herr ist daher der Beginn des Lebens eines jeden Lebewesens. Und wie es im Siebten Kapitel der Bhagavad-gītā heißt, ist der Höchste Herr durch Seine beiden Energien, die innere und die äußere Energie, alldurchdringend. Deshalb sollte man den Höchsten Herrn zusammen mit Seinen Energien verehren. Im allgemeinen verehren die Vaiṣṇava-Geweihten den Höchsten Herrn zusammen mit Seiner inneren Energie. Seine äußere Energie ist eine verzerrte Widerspiegelung der inneren Energie. Die äußere Energie ist wie ein Hintergrund, doch der Höchste Herr ist durch die Erweiterung Seines vollständigen Teils als Paramātmā überall gegenwärtig. Er befindet Sich als Überseele in allen Halbgöttern, in allen Menschen und allen Tieren, an allen Orten. Man sollte daher wissen, daß man als winziges Teilchen des Höchsten Herrn die Pflicht hat, Ihm zu dienen. Jeder sollte sich völlig Kṛṣṇa-bewußt im hingebungsvollen Dienst des Herrn beschäftigen. So lautet die Empfehlung dieses Verses.

Nagu öeldud viieteistkümnendas peatükis, on kõik elusolendid Kõigekõrgema Jumala väikesed lahutamatud osakesed. Seega on Kõigekõrgem Jumal kõikide elusolendite algus. Seda kinnitab ka „Vedānta-sūtra": janmādy asya yataḥ. Kõigekõrgem Jumal on seega iga elusolendi elu alguseks. Ning nagu öeldakse seitsmeteistkümnendas peatükis, on Kõigekõrgem Jumal Oma kahe energia – välise ja sisemise energia – kaudu kõikeläbiv. Seepärast peaks inimene teenima Kõigekõrgemat Jumalat ja Tema energiaid. Tavaliselt teenivad vaiṣṇavatest pühendunud Kõigekõrgemat Jumalat ning Tema sisemist energiat. Tema väline energia on sisemise energia moondunud peegeldus. Väline energia on vaid taust, samas kui Kõrgeim Jumal viibib Oma täieõigusliku ekspansioonina, Paramātmāna kõikjal. Ta on Ülihing nii kõikides pooljumalates, kõikides inimestes kui ka kõikides loomades. Ta on kõikjal. Seepärast peaks iga inimene mõistma, et tema kui Kõigekõrgema Jumala lahutamatu osake omab kohustust teenida Kõigekõrgemat. Iga inimene peaks rakendama end Jumala pühendunud teenimisse täies Kṛṣṇa teadvuses. Selline on käesoleva värsi soovitus.

Jeder sollte sich darüber bewußt sein, daß es Hṛṣīkeśa, der Herr der Sinne, ist, der einen mit einer bestimmten Art von Arbeit beschäftigt. Und mit dem Ergebnis dieser Arbeit sollte die Höchste Persönlichkeit Gottes, Śrī Kṛṣṇa, verehrt werden. Wenn man immer in diesem Bewußtsein, dem vollkommenen Kṛṣṇa-Bewußtsein, verankert ist, bekommt man durch die Gnade des Herrn die vollkommene Sicht von allem. Das ist die Vollkommenheit des Lebens. Der Herr sagt in der Bhagavad-gītā (12.7): teṣām ahaṁ samuddhartā. Der Höchste Herr kümmert Sich persönlich darum, einen solchen Gottgeweihten zu befreien. Das ist die höchste Vollkommenheit des Lebens. Welcher Tätigkeit man auch nachgeht, wenn man dadurch dem Höchsten Herrn dient, wird man die höchste Vollkommenheit erreichen.

Igaüks peaks mõtlema, et ta teeb ühte või teistsugust tööd seetõttu, et Hṛṣīkeśa, meelte valitseja, on talle selle määranud, ning kasutama kõiki oma töö vilju Jumala Kõrgeima Isiksuse, Śrī Kṛṣṇa teenimiseks. Kui inimene mõtleb täies Kṛṣṇa teadvuses viibides alati sel moel, siis võib ta Jumala armu läbi kõigest teadlikuks saada. See on elu täiuslikkus. Jumal ütleb „Bhagavad-gītās" (12.7): teṣām ahaṁ samuddhartā. Kõigekõrgem Jumal Ise hoolitseb sellise pühendunu vabanemise eest. See on elu kõrgeim täiuslikkus. Ükskõik, millist ametit inimene ka omaks, saavutab ta täiuslikkuse, kui ta teenib Kõigekõrgemat Jumalat.