TEXT 21

Text

Tekst

ādityānām ahaṁ viṣṇur
jyotiṣāṁ ravir aṁśumān
marīcir marutām asmi
nakṣatrāṇām ahaṁ śaśī

Synonyms

ādityānām — von den Ādityas; aham — Ich bin; viṣṇuḥ — der Höchste Herr; jyotiṣām — von den Leuchtkörpern; raviḥ — die Sonne; aṁśumān — strahlend; marīciḥ — Marīci; marutām — von den Maruts; asmi — Ich bin; nakṣatrāṇām — von den Sternen; aham — Ich bin; śaśī — der Mond.

ādityānām — Ādityatest; aham — Ma olen; viṣṇuḥ — Kõigekõrgem Jumal; jyotiṣām — kõikidest taevakehadest; raviḥ — Päike; aṁśu-mān — kiirgav; marīciḥ — Marīci; marutām — Marutidest; asmi — Ma olen; nakṣatrāṇām — tähtedest; aham — Ma olen; śaśī — Kuu.

Translation

Von den Ādityas bin Ich Viṣṇu, von den Lichtquellen bin Ich die strahlende Sonne, von den Maruts bin Ich Marīci, und unter den Sternen bin Ich der Mond.

Ādityatest olen Ma Viṣṇu, valgustajatest olen Ma kiirgav Päike, Marutidest olen Ma Marīci ning tähtede keskel olen Ma Kuu.

Purport

ERLÄUTERUNG: Es gibt zwölf Ādityas, von denen Kṛṣṇa das Oberhaupt ist. Von all den Leuchtkörpern, die am Himmel strahlen, steht die Sonne an erster Stelle, und in der Brahma-saṁhitā wird die Sonne als das leuchtende Auge des Höchsten Herrn bezeichnet. Es gibt fünfzig Arten von Winden, die im Raum wehen, und von diesen Winden ist Marīci die herrschende Gottheit und repräsentiert daher Kṛṣṇa.

Eksisteerib kaksteist Ādityat, kellest keskne on Kṛṣṇa. Kõikidest taevas siravatest taevakehadest on keskne Päike. „Brahma-saṁhitās" öeldakse, et Päike on Kõigekõrgema Jumala hõõguv silm. Taevas puhub viiskümmend erinevat liiki tuult ning neid tuuli kontrolliv jumalus Marīci esindab Kṛṣṇat.

Unter den Sternen am Nachthimmel ist der Mond der hellste, und daher repräsentiert er Kṛṣṇa. Aus diesem Vers geht hervor, daß der Mond zu den Sternen gehört; folglich reflektieren die Sterne, die am Himmel funkeln, ebenfalls das Licht der Sonne. Die Theorie, daß es viele Sonnen im Universum gibt, wird von der vedischen Literatur nicht bestätigt. Es gibt nur eine Sonne, und genauso wie der Mond das Licht der Sonne reflektiert, tun dies auch die Sterne. Da die Bhagavad-gītā hier erklärt, daß der Mond zu den Sternen gehört, sind die funkelnden Sterne keine Sonnen, sondern lassen sich mit dem Mond vergleichen.

Tähtede keskel on öösiti kõige väljapaistvam Kuu ning niiviisi esindab ka Kuu Kṛṣṇat. Sellest värsist selgub, et Kuu on üks tähtedest ning et tähed taevas peegeldavad Päikeselt tulevat valgust. Teooria, et universumis eksisteerib palju Päikesi, tunnistatakse vedakirjanduse poolt ekslikuks. On vaid üks Päike ning samamoodi nagu Kuu, peegeldavad Päikeselt tulevat valgust ka teised tähed. Kuna „Bhagavad-gītā" kinnitab siinkohal, et Kuu on üks tähtedest, ei ole siravad tähed taevalaotusel mitte Päikesed, vaid Kuuga sarnased tähed.