TEXT 28

Text

Tekst

arjuna uvāca
dṛṣṭvemaṁ sva-janaṁ kṛṣṇa
yuyutsuṁ samupasthitam
sīdanti mama gātrāṇi
mukhaṁ ca pariśuṣyati

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna sagte; dṛṣṭvā — nachdem ich gesehen habe; imam — all diese; sva-janam — Verwandten; kṛṣṇa — o Kṛṣṇa; yuyutsum — alle voller Kampfbegierde; samupasthitam — anwesend; sīdanti — zittern; mama — meine; gātrāṇi — Glieder des Körpers; mukham — Mund; ca — auch; pariśuṣyati — trocknet aus.

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; dṛṣṭvā — olles näinud; imam — kõiki neid; sva-janam — sugulasi; kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; yuyutsum — kõiki võitlusvalmiduses; samupasthitam — kohalolevaid; sīdanti — värisevad; mama — minu; gātrāṇi — ihuliikmed; mukham — suu; ca — samuti; pariśuṣyati — kuivab.

Translation

Arjuna sagte: Mein lieber Kṛṣṇa, beim Anblick meiner Freunde und Verwandten, die mit solcher Kampfbegierde vor mir stehen, beginne ich am ganzen Körper zu zittern, und mein Mund trocknet aus.

Arjuna ütles: Mu kallis Kṛṣṇa, nähes oma sõpru ja sugulasi sellises võitlusvaimus praegu minu ees seismas, tunnen ma, kuidas mu ihuliikmed värisevad ja suu kuivab.

Purport

ERLÄUTERUNG: Jeder, der echte Hingabe zum Herrn besitzt, birgt in sich alle guten Eigenschaften, die man bei heiligen Menschen und Halbgöttern findet, wohingegen ein Nichtgottgeweihter keine göttlichen Eigenschaften aufweist, mag er durch Bildung und Kultur auch noch so viel materiellen Fortschritt gemacht haben. Als Arjuna daher seine Familienangehörigen, seine Freunde und Verwandten auf dem Schlachtfeld sah, die sich entschieden hatten, gegeneinander zu kämpfen, wurde er sogleich von Mitleid überwältigt. Schon von Anfang an hatte in ihm der Gedanke an seine eigenen Soldaten Mitgefühl erweckt, doch jetzt bemitleidete er sogar die Soldaten der gegnerischen Partei, da er ihren unausweichlichen Tod voraussah. Bei diesem Gedanken begann er am ganzen Körper zu zittern, und sein Mund wurde trocken. Es verwunderte ihn eigentlich, sie so voller Kampfbegierde zu sehen. Nahezu die gesamte Dynastie, das heißt alle Blutsverwandten Arjunas, waren gekommen, um gegen ihn zu kämpfen. Dies überwältigte einen gutherzigen Gottgeweihten wie Arjuna. Obwohl es hier nicht erwähnt wird, kann man es sich leicht vorstellen, daß Arjuna nicht nur zitterte und daß nicht nur sein Mund ausgetrocknet war, sondern daß er auch aus Mitleid weinte. Daß Arjuna so reagierte, beruhte nicht auf Schwäche, sondern auf Weichherzigkeit, einem der Merkmale eines reinen Gottgeweihten. Deshalb heißt es:

Iga inimene, kes on siiralt pühendunud Jumalale, omab kõiki häid omadusi, mida võib leida jumalikes isiksustes või pooljumalates, samas kui mittepühendunul selliseid omadusi pole, ükskõik kui kõrget haridust ja kultuursust ta materiaalsel tasandil ka omaks. Jumalakartliku inimesena valdaski Arjunat, oma sugulasi ja sõpru lahinguväljal vastastikku seismas nähes, sügav kaastunne. Mis puutub tema enda sõduritesse, siis tundis ta nende vastu kaastunnet juba enne, kuid nüüd, nähes ette vastaspoolel ülesrivistunute peatset surma, haaras teda kaastunne nendegi suhtes. Selliste mõtete ajel tundis ta, kuidas tema ihuliikmed värisema hakkasid ning kuidas ta suu kuivas. Kõigi kohalolijate lahingumeelsus hämmastas teda. Praktiliselt kogu suguvõsa, kõik tema veresugulased oli tulnud koos temaga võitlema. See rabas sellist siirast pühendunut nagu Arjuna. Ehkki seda käesolevas värsis ei nimetata, võib kujutleda, et Arjunal ei hakanud mitte ainult ihuliikmed värisema ja suu kuivama, vaid ta ka nuttis kaastundest. See kõik polnud tingitud mitte Arjuna nõrkusest, vaid tema heasüdamlikkusest, mis on omane igale puhtale Jumala pühendunule. Seepärast lausutaksegi:

yasyāsti bhaktir bhagavaty akiñcanā
sarvair guṇais tatra samāsate surāḥ
harāv abhaktasya kuto mahad-guṇā
mano-rathenāsati dhāvato bahiḥ

„Wer unerschütterliche Hingabe an die Höchste Persönlichkeit Gottes hat, besitzt alle guten Eigenschaften der Halbgötter. Wer aber kein Geweihter des Herrn ist, verfügt nur über materielle Fähigkeiten, die von geringem Wert sind. Dies ist so, weil er sich auf der Ebene des Geistes bewegt und mit Sicherheit von der flimmernden materiellen Energie betört wird.“ (Śrīmad-Bhāgavatam 5.18.12)

„See, kes on vääramatult pühendunud Jumala Isiksusele, omab kõiki pooljumalate häid omadusi. Seevastu selline inimene, kes ei ole pühendunu, omab vaid teatud materiaalseid omadusi, mille väärtus on vähene. Seda seepärast, et selline inimene viibib mõistuse tasandil ning satub kahtlemata pimestava materiaalse energia ahvatluste ohvriks." (Bhāg. 5.18.12)