TEXTS 21-22

Text

Tekst

arjuna uvāca
senayor ubhayor madhye
rathaṁ sthāpaya me ’cyuta
yāvad etān nirīkṣe ’haṁ
yoddhu-kāmān avasthitān

kair mayā saha yoddhavyam
asmin raṇa-samudyame

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna sagte; senayoḥ — der Heere; ubhayoḥ — beider; madhye — zwischen; ratham — den Streitwagen; sthāpaya — bitte lenke; me — meinen; acyuta — o Unfehlbarer; yāvat — solange wie; etān — all diese; nirīkṣe — kann betrachten; aham — ich; yoddhu-kāmān — kampfbegierig; avasthitān — auf dem Schlachtfeld aufgestellt; kaiḥ — mit wem; mayā — von mir; saha — mit; yoddhavyam — muß kämpfen; asmin — in diesem; raṇa — Kampf; samudyame — bei dem Versuch.

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; senayoḥ — armeede; ubhayoḥ — mõlemate; madhye — keskele; ratham — sõjavankrit; sthāpaya — palun hoia; me — minu; acyuta — oo, eksimatu; yāvat — nii kaua kui; etān — kõiki neid; nirīkṣe — võin näha; aham — mina; yoddhu-kāmān — soovides võidelda; avasthitān — lahinguväljale üles rivistatud; kaiḥ — kellega; mayā — minu poolt; saha — koos; yoddhavyam — pean võitlema; asmin — selles; raṇa — heitlus; samudyame — püüdluses.

Translation

Arjuna sagte: O Unfehlbarer, bitte lenke meinen Streitwagen zwischen die beiden Heere, damit ich all diejenigen sehen kann, die sich hier voller Kampfbegierde versammelt haben und gegen die ich in dieser großen Schlacht meine Waffen richten muß.

Arjuna ütles: Oo, eksimatu, palun juhi mu sõjavanker kahe armee keskele, nii et ma saaksin näha, kes on tulnud siia soovidega lahingusse astuda ning kellega tuleb mul selles suures lahingus heidelda.

Purport

ERLÄUTERUNG: Obwohl Śrī Kṛṣṇa die Höchste Persönlichkeit Gottes ist, betätigte Er Sich aus Seiner grundlosen Barmherzigkeit im Dienst Seines Freundes. Er verfehlt es nie, Seine Geweihten zuneigungsvoll zu behandeln, und deshalb wird Er hier als unfehlbar bezeichnet. Als Wagenlenker mußte Er Arjunas Befehle ausführen, und da Er nicht zögerte, dies zu tun, wird Er als unfehlbar bezeichnet. Obwohl Er die Rolle des Wagenlenkers Seines Geweihten angenommen hatte, wurde Seine Stellung als der Höchste nicht in Frage gestellt. Unabhängig von allen Umständen, ist Er die Höchste Persönlichkeit Gottes, Hṛṣīkeśa, der Herr der Gesamtheit aller Sinne. Die Beziehung zwischen dem Herrn und Seinem Diener ist sehr süß und transzendental. Der Diener ist immer bereit, dem Herrn einen Dienst zu leisten, und in ähnlicher Weise sucht auch der Herr immer nach einer Gelegenheit, Seinem Geweihten irgendeinen Dienst zu erweisen. Er findet größere Freude daran, wenn Sein reiner Geweihter die übergeordnete Stellung einnimmt, Ihm zu befehlen, als wenn Er es ist, der Befehle erteilt. Da Er der Meister ist, muß jeder Seinen Anordnungen nachkommen – niemand steht über Ihm, der Ihm Befehle geben könnte –, doch wenn Er sieht, daß ein reiner Gottgeweihter Ihm befiehlt, erfährt Er transzendentale Freude, obwohl Er unter allen Umständen der unfehlbare Herr ist.

Ehkki Śrī Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, rakendas Ta Oma põhjendamatust armulikkusest End Oma sõbra teenimisse. Ta ei murra kunagi truudust Oma pühendunutele ning seetõttu pöördutaksegi siin Tema kui eksimatu poole. Vankrijuhina tuli Tal toimida Arjuna korralduste kohaselt ning kuna Ta ei kahelnud neid korraldusi täites hetkegi, pöördutakse siin Tema kui eksimatu poole. Ehkki Ta oli võtnud vastu Oma pühendunu vankrijuhi positsiooni, ei mõjutanud see mingilgi määral Tema kui kõigekõrgema isiksuse positsiooni. Kṛṣṇa on kõikides olukordades ja alati Jumala Kõrgeim Isiksus, Hṛṣīkeśa, kõikide meelte valitseja. Suhted Jumala ja Tema teenri vahel on transtsendentaalsed ja täis armastust. Jumala teener on alati valmis Jumalat teenima ning samamoodi otsib Jumal pidevalt võimalust Oma pühendunu teenimiseks. Oma puhta pühendunu korralduste täitmine pakub Talle suuremat naudingut kui korralduste andmine. Kuna Jumal on kõige valitseja, järgivad tegelikult kõik Tema korraldusi ning keegi ei saa panna Teda oma tahte järgi toimima. Kui aga juhtub, et Tema puhas pühendunu annab Talle korraldusi, tunneb Ta sellest transtsendentaalset naudingut, ehkki kõikides olukordades on eksimatuks valitsejaks ikkagi Tema.

Als reiner Geweihter des Herrn hatte Arjuna kein Verlangen, mit Seinen Vettern und Brüdern zu kämpfen, doch aufgrund des Starrsinns von Duryodhana, der niemals irgendeinem Friedensangebot zugestimmt hatte, war er gezwungen, auf das Schlachtfeld zu kommen. Deshalb war er sehr bestrebt zu sehen, wer die auf dem Schlachtfeld versammelten führenden Persönlichkeiten waren. Obwohl eine Friedensbemühung auf dem Schlachtfeld ausgeschlossen war, wollte er sie dennoch wiedersehen, und er wollte wissen, wie sehr sie darauf drängten, diesen unerwünschten Krieg zu führen.

Jumala puhta pühendununa polnud Arjunal vähimatki soovi astuda võitlusse oma onupoegade ja vendade vastu, kuid Duryodhana kangekaelne vastuseis rahumeelseteks läbirääkimisteks sundis teda seda siiski tegema. Seepärast oligi ta murelik ning soovis näha, kes kõrgelseisvatest isiksustest olid Kurukṣetra lahinguväljale võitlema tulnud. Ehkki enam polnud mingit lootust rahu sõlmida, soovis ta siiski lahinguväljale saabunuid veel kord näha ja veenduda, kuivõrd nad soovisid seda mõttetut sõda valla päästa.