TEXT 2

Text

Tekst

sañjaya uvāca
dṛṣṭvā tu pāṇḍavānīkaṁ
vyūḍhaṁ duryodhanas tadā
ācāryam upasaṅgamya
rājā vacanam abravīt

Synonyms

sañjayaḥ uvāca — Sañjaya sagte; dṛṣṭvā — nachdem er gesehen hatte; tu — jedoch; pāṇḍava-anīkam — die Soldaten der Pāṇḍavas; vyūḍham — in militärischer Ordnung aufgestellt; duryodhanaḥ — König Duryodhana; tadā — zu dieser Zeit; ācāryam — dem Lehrer; upasaṅgamya — sich nähernd; rājā — der König; vacanam — Worte; abravīt — sprach.

sañjayaḥ uvāca — Sañjaya ütles; dṛṣṭvā — olles näinud; tu — aga; pāṇḍava- anīkam — Pāṇḍavate sõdureid; vyūḍham — ühtselt üles rivistatud; duryodhanaḥ — kuningas Duryodhana; tadā — sel ajal; ācāryam — õpetaja; upasaṅgamya — lähenedes; rājā — kuningas; vacanam — sõnad; abravīt — lausus.

Translation

Sañjaya sagte: O König, nachdem König Duryodhana über die Armee geblickt hatte, die von den Söhnen Pāṇḍus in Schlachtordnung aufgestellt worden war, ging er zu seinem Lehrer und sprach die folgenden Worte.

Sañjaya vastas: Oo, kuningas, näinud Pāṇḍu poegade armeed ühtselt üles rivistatuna, läks kuningas Duryodhana oma õpetaja juurde ja lausus järgmised sõnad.

Purport

ERLÄUTERUNG: Dhṛtarāṣṭra war von Geburt an blind, und unglücklicherweise mangelte es ihm auch an spiritueller Sicht. Er wußte sehr wohl, daß seine Söhne in bezug auf Religion gleichermaßen blind waren, und er war sicher, daß sie sich niemals mit den Pāṇḍavas einigen konnten, die alle von Geburt an fromm waren. Dennoch hegte er Zweifel, als er an den Einfluß der Pilgerstätte dachte, und Sañjaya verstand, aus welchem Grund er nach der Lage auf dem Schlachtfeld fragte. Sañjaya wollte daher den verzagten König ermutigen und versicherte ihm, daß seine Söhne nicht daran dachten, unter dem Einfluß der heiligen Stätte irgendeinen Kompromiß einzugehen. Sañjaya teilte dem König weiter mit, daß sein Sohn Duryodhana, gleich nachdem er die Streitkräfte der Pāṇḍavas betrachtet hatte, zu seinem Oberbefehlshaber Droṇācārya ging, um ihn über die Lage auf dem Schlachtfeld zu unterrichten. Obwohl Duryodhana hier als König bezeichnet wird, mußte er dennoch, aufgrund des Ernstes der Lage, zu seinem Befehlshaber gehen. Er war daher durchaus geeignet, Politiker zu sein. Aber Duryodhanas äußerliches diplomatisches Verhalten konnte nicht die Furcht verbergen, die er verspürte, als er die militärische Aufstellung der Pāṇḍavas sah.

Dhṛtarāṣṭra oli sünnist saadik pime. Kahjuks oli ta jäetud ilma ka vaimsest nägemisest. Ta teadis väga hästi, et ka tema pojad olid religiooni suhtes samavõrd pimedad, ning oli kindel, et nad ei jõuaks iial ühiste arusaamadeni Pāṇḍavatega, kes olid sünnist saadik elanud jumalakartlikku elu. Sellegipoolest kahtles ta ikka veel püha palverännakute paiga mõjus ning Sañjaya mõistis põhjuseid, miks Dhṛtarāṣṭra esitas sellise küsimuse olukorra kohta lahinguväljal. Sañjaya tahtis seetõttu meeleheites kuningat innustada ja kinnitas, et tema pojad ei lähe püha paiga mõjust hoolimata välja mingisugusele kompromissile. Ta teatas kuningale, et nähes Pāṇḍavate sõjalist jõudu, läks tema poeg Duryodhana koheselt oma ülemjuhataja Droṇācārya juurde, et teatada asjade seisust. Ehkki Duryodhana oli kuningas, pidi ta olukorra tõsiduse tõttu siiski ülemjuhataja juurde minema. Seepärast sobis ta suurepäraselt poliitikuks. Kuid Duryodhana diplomaatlik teesklus ei suutnud varjata tema tegelikku hirmu, mis oli teda vallanud, nähes Pāṇḍavate sõjalist jõudu.