Skip to main content
Bibliothek » Bhagavad-gītā wie sie ist » ERSTES KAPITEL

TEXT 12

TEXT 12

Text

Tekst

tasya sañjanayan harṣaṁ
kuru-vṛddhaḥ pitāmahaḥ
siṁha-nādaṁ vinadyoccaiḥ
śaṅkhaṁ dadhmau pratāpavān
tasya sañjanayan harṣaṁ
kuru-vṛddhaḥ pitāmahaḥ
siṁha-nādaṁ vinadyoccaiḥ
śaṅkhaṁ dadhmau pratāpavān

Synonyms

Synonyms

tasya — seine; sañjanayan — vergrößernd; harṣam — Freude; kuruvṛddhaḥ — der Ahnherr der Kuru-Dynastie (Bhīṣma); pitāmahaḥ — der Großvater; siṁha-nādam — Dröhnen, wie das Brüllen eines Löwen; vinadya — ertönen lassend; uccaiḥ — sehr laut; śaṅkham — Muschelhorn; dadhmau — blies; pratāpa-vān — der heldenhafte.

tasya — tema; sañjanayan — suurenev; harṣam — rõõmsus; kuru-vṛddhaḥ — Kuru dünastia esiisa (Bhīṣma); pitāmahaḥ — vanaisa; siṁha-nādam — lõvi möirge sarnast heli; vinadya — vibreerides; uccaiḥ — väga valjult; śaṅkham — merikarpi; dadhmau — puhus; pratāpa-vān — vägilaslik.

Translation

Translation

Bhīṣma, der große, heldenhafte Ahnherr der Kuru-Dynastie, der Großvater der Kämpfer, blies darauf laut in sein Muschelhorn. Es dröhnte wie das Brüllen eines Löwen und erfüllte Duryodhana mit Freude.

Seejärel võttis Bhīṣma, Kuru dünastia vägilaslik esiisa, võitlejate vanaisa, oma merikarbi ja puhus seda väga valjult. Ta tõi kuuldavale lõvi möirge sarnase heli, mille üle Duryodhana väga rõõmustas.

Purport

Purport

ERLÄUTERUNG: Der Ahnherr der Kuru-Dynastie wußte, was im Herzen seines Enkels Duryodhana vorging, und aus natürlichem Mitgefühl versuchte er, ihn anzuspornen, indem er sehr laut in sein Muschelhorn blies, was seiner löwengleichen Stellung angemessen war. Durch die Symbolik des Muschelhorns gab er seinem niedergeschlagenen Enkel indirekt zu verstehen, daß er keine Chance habe, in der Schlacht siegreich zu sein, da der Höchste Herr, Śrī Kṛṣṇa, auf der anderen Seite stand. Nichtsdestoweniger war es seine Pflicht, den Kampf durchzuführen, und er würde dabei keine Mühen scheuen.

Kuru dünastia esiisa mõistis väga hästi oma lapselapse Duryodhana südame sisemist loomust ning loomupärasest kaastundest püüdis ta teda rõõmustada, puhudes väga valjult oma merikarpi, nagu see oli kohane lõvi võimu omavale vägilasele. Kaudselt teatas ta aga merikarbi sümboli läbi oma lapselaps Duryodhanale, et viimasel polnud selles lahingus mingit võidu lootust, sest Kõigekõrgem Jumal Kṛṣṇa asus vastaspoolel. Kuid ometigi oli tema kohuseks lahingut juhtida ning selles suhtes ei lubanud ta endale mingeid järeleandmisi.