Skip to main content

TEXT 6

TEXT 6

Tekst

Tekst

yaṁ yaṁ vāpi smaran bhāvaṁ
tyajaty ante kalevaram
taṁ tam evaiti kaunteya
sadā tad-bhāva-bhāvitaḥ
yaṁ yaṁ vāpi smaran bhāvaṁ
tyajaty ante kalevaram
taṁ tam evaiti kaunteya
sadā tad-bhāva-bhāvitaḥ

Synonyms

Synonyms

yam yam — hvad end; api — overhovedet; smaran — idet man husker; bhāvam — natur; tyajati — opgiver; ante — ved slutningen; kalevaram — denne krop; tam tam — (den) samme; eva — med sikkerhed; eti — får; kaunteya — O Kuntīs søn; sadā — altid; tat — den; bhāva — tilstand; bhāvitaḥ — optaget af.

yam yam — ükskõik, mida; vā api — üldse; smaran — mäletades; bhāvam — loodust; tyajati — loobub; ante — lõpus; kalevaram — seda keha; tam tam — samasuguse; eva — kindlasti; eti — saab; kaunteya — oo, Kuntī poeg; sadā — alati; tat — see; bhāva — olemise seisund; bhāvitaḥ — mäletades.

Translation

Translation

Ligegyldigt hvilken tilstand, man husker, når man forlader sin krop, opnår man med sikkerhed den tilstand, O Kuntīs søn.

Ükskõik, millist eksistentsi seisundit inimene kehast lahkudes mäletab, oo, Kuntī poeg, selle seisundini ta kahtlemata ka jõuab.

Purport

Purport

FORKLARING: Her bliver det forklaret, hvordan det foregår, når man forandrer sin natur på det kritiske dødstidspunkt. Den, der ved afslutningen på sit liv forlader sin krop, mens han tænker på Kṛṣṇa, opnår den Højeste Herres transcendentale natur, men det er ikke rigtigt, at den, der tænker på noget andet end Kṛṣṇa, opnår den samme transcendentale tilstand. Vi bør lægge os dette meget nøje på sinde. Hvordan kan man dø i den rette sindstilstand? Selv om Mahārāja Bharata var en ophøjet person, tænkte han alligevel på en hjort, da han døde, og blev derfor overført til en hjortekrop i sit næste liv. Selv om han som hjort kunne huske sine tidligere handlinger, blev han tvunget til at acceptere denne dyrekrop. Ens tanker op igennem ens liv akkumuleres selvfølgelig og påvirker ens tanker i dødsøjeblikket, så dette liv skaber ens næste liv. Hvis man i sit nuværende liv lever i godhedens kvalitet og altid tænker på Kṛṣṇa, er det muligt for én at huske på Kṛṣṇa ved livets afslutning. Det vil hjælpe én til at blive overført til Kṛṣṇas transcendentale natur. Hvis man er transcendentalt absorberet i Kṛṣṇas tjeneste, vil ens næste krop blive transcendental (åndelig), ikke materiel. Derfor er fremsigelsen af Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare den bedste måde, hvis man skal have held med at forandre sin eksistenstilstand ved livets afslutning.

Selles värsis selgitatakse, kuidas muutub kriitilisel surmahetkel elusolendi loodus. Inimene, kes mõtleb elu lõpul kehast lahkudes Kṛṣṇast, saavutab Kõigekõrgema Jumala transtsendentaalse looduse, kuid pole tõsi, et ka millestki muust mõtlev inimene saavutab samasuguse transtsendentaalse seisundi. Seda tõsiasja ei tohi jätta tähelepanuta. Kuidas on inimesel võimalik surra õiges mõistuse seisundis? Ehkki Mahārāja Bharata oli väljapaistev isiksus, mõtles ta elu lõpul hirvest, ning siirduski järgmiseks eluks hirve kehasse. Ehkki ta mäletas hirvena oma varasemaid tegusid, tuli tal leppida looma kehaga. Loomulikult mõjutavad elu jooksul mõeldud mõtted inimese mõistuse seisundit surmahetkel ning sedasi loome me käesoleva eluga oma järgmise elu. Kui inimene elab oma praegust elu vooruse guṇa mõju all, mõteldes alati Kṛṣṇast, siis suudab ta mäletada Kṛṣṇat ka oma elu lõpus. See aitab inimesel siirduda Kṛṣṇa transtsendentaalsesse loodusesse. Kui inimene on transtsendentaalselt süvenenud Kṛṣṇa teenimisse, siis saab ta järgmisena mitte materiaalse, vaid transtsendentaalse (vaimse) keha. Seepärast on Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare kordamise protsess parim oma eksistentsi seisundi edukaks muutmiseks elu lõpul.