TEXT 14

Tekst

ananya-cetāḥ satataṁ
yo māṁ smarati nityaśaḥ
tasyāhaṁ su-labhaḥ pārtha
nitya-yuktasya yoginaḥ

Synonyms

ananya-cetāḥ — uden at sindet afledes; satatam — altid; yaḥ — enhver, som; mām — Mig (Kṛṣṇa); smarati — husker; nityaśaḥ — regelmæssigt; tasya — for ham; aham — Jeg er; su-labhaḥ — meget let at opnå; pārtha — O Pṛthās søn; nitya — regelmæssigt; yuktasya — beskæftiget; yoginaḥ — for den hengivne.

ananya-cetāḥ — kõigutamatu mõistusega; satatam — alati; yaḥ — igaüks, kes; mām — Mind (Kṛṣṇat); smarati — mäletab; nityaśaḥ — regulaarselt; tasya — temale; aham — Mina olen; su-labhaḥ — väga lihtne saavutada; pārtha — oo, Pṛthā poeg; nitya — regulaarselt; yuktasya — hõivatud; yoginaḥ — pühendunu jaoks.

Translation

For den, der altid husker på Mig uden afvigelse, er Jeg nem at nå på grund af hans konstante engagement i hengiven tjeneste, O Pṛthās søn.

Oo, Pṛthā poeg, selle jaoks, kes Mind alati kõrvalekaldumatult mäletab, on Minuni jõudmine lihtne, sest selline inimene on pidevalt hõivatud Minu pühendunud teenimisega.

Purport

FORKLARING: Dette vers beskriver i særdeleshed det endelige mål, som de rene hengivne, der tjener Guddommens Højeste Personlighed i bhakti-yoga, opnår. Tidligere vers har omtalt fire slags hengivne, nemlig de lidende, de nysgerrige, de, der søger materiel vinding, og de spekulative filosoffer. Forskellige befrielsesprocesser er også blevet beskrevet: karma-yoga og jñāna-yoga såvel som haṭha-yoga. Principperne i disse yoga-systemer indeholder et vist element af bhakti, men dette vers taler især om ren bhakti-yoga uden iblanding af jnāna, karma eller haṭha. Som angivet med ordet ananya-cetāḥ ønsker den hengivne i ren bhakti-yoga intet andet end Kṛṣṇa. En ren hengiven ønsker hverken forfremmelse til de himmelske planeter, enhed med brahmajyoti eller befrielse fra materiel indvikling. En ren hengiven ønsker ingenting. I Caitanya-caritāmṛta bliver en ren hengiven beskrevet som niṣkāma, der betyder, at han intet ønsker til sig selv. Fuldkommen fred er hans alene, en fred, som de, der stræber efter personlig vinding, ikke kan have. Imens jñāna-yogīen, karma-yogīen og haṭha-yogīen har deres egne selviske interesser, ønsker en fuldkommen hengiven intet andet end at glæde Guddommens Højeste Personlighed. Herren siger derfor, at Han let kan opnås af alle, der uforfærdet har hengivet sig til Ham.

Antud värss kirjeldab eriti selgelt, milline lõppeesmärk on kõrvalekaldumatutel pühendunutel, kes teenivad bhakti-joogat praktiseerides Jumala Kõrgeimat Isiksust. Eespool mainiti nelja liiki pühendunuid: ahastuses olijaid, uudishimulikke inimesi, materiaalse kasu ihaldajaid ja spekuleerivaid filosoofe, ning kirjeldati ka erinevaid vabanemiseni viivaid protsesse: karma-joogat, jñāna-joogat ja haṭha-joogat. Ka nende joogasüsteemide põhimõtted sisaldavad mõningal määral bhaktit, kuid käesolev värss rõhutab puhta bhakti-jooga süsteemi, kuhu ei ole segatud jñānat, karmat ega haṭhat. Sõna ananya-cetāḥ viitab sellele, et puhast bhakti-joogat praktiseeriv pühendunu ei soovi midagi muud peale Kṛṣṇa. Puhas pühendunu ei ihalda tõusmist taevalikele planeetidele, brahmajyotiga ühte sulamist, lunastust ega materiaalse maailma köidikutest vabanemist. Puhas pühendunu ei ihalda midagi. „Caitanya-caritāmṛtas" nimetatakse puhast pühendunut niṣkāmaks, mis tähendab, et ta ei ihalda mitte mingisugust isiklikku kasu. Täielik rahu kuulub ainult sellisele puhtale pühendunule, mitte aga neile, kes pürgivad isikliku kasu poole. Samas kui jñāna-joogi, karma-joogi või haṭha-joogi omavad isiklikke huve, pole puhtal pühendunul ühtegi teist soovi peale Jumala Kõrgeima Isiksuse rahuldamise. Seepärast ütlebki Jumal, et nende jaoks, kes on kõigutamatult Temale pühendunud, on Temani jõudmine lihtne.

En ren hengiven engagerer sig altid i hengiven tjeneste til Kṛṣṇa i en af Hans forskellige personlige former. Kṛṣṇa har mange forskellige fuldstændige ekspansioner og inkarnationer såsom Rāma og Nṛsiṁha, og en hengiven kan vælge at fæstne sit sind i kærlighedstjeneste til en hvilken som helst af disse transcendentale former af den Højeste Herre. Sådan en hengiven møder ingen af de problemer, der plager udøvere af andre former for yoga. Bhakti-yoga er meget enkel og ren og let at udføre. Man kan begynde med blot at recitere Hare Kṛṣṇa. Herren er barmhjertig mod alle, men som vi allerede har forklaret, er Han især velvilligt indstillet over for dem, der altid tjener Ham uden afvigelse. Herren hjælper sådanne hengivne på mange forskellige måder. Som der står i Vedaerne (Kaṭha Upaniṣad 1.2.23), yam evaiṣa vṛnute tena labhyas, tasyaiṣa ātmā vivṛnute tanuṁ svām: Den, der er helt overgivet og engageret i den Højeste Herres hengivne tjeneste, kan forstå den Højeste Herre, som Han er. Og som nævnt i Bhagavad-gītā (10.10), dadāmi buddhi-yogaṁ tam: Herren giver en sådan hengiven den fornødne intelligens, så han i sidste ende kan komme til Ham i Hans åndelige rige.

Puhas pühendunu on alati hõivatud Kṛṣṇa või mõne Tema isiksusliku kehastuse pühendunud teenimisega. Kṛṣṇal on palju erinevaid täielikke ekspansioone ja inkarnatsioone nagu Rāma ja Nṛsiṁha, ning pühendunu võib Jumalat armastusega teenides fikseerida oma mõistuse ükskõik millisele nendest Kõigekõrgema Jumala transtsendentaalsetest kehastustest. Sellisel pühendunul ei esine probleeme, mis kerkivad esile teiste joogade praktiseerijate ees. Bhakti-jooga on väga lihtne ja puhas ning seda on kerge praktiseerida. Alustada võib lihtsalt Hare Kṛṣṇa mantra kordamisega. Jumal on armulik kõigi vastu, kuid nagu eespool juba selgitatud, on Ta eriliselt armulik nende vastu, kes Teda alati kõrvalekaldumatult teenivad. Jumal aitab selliseid pühendunuid erinevatel viisidel. „Vedades" öeldakse („Kaṭha Upaniṣad" 1.2.23): yam evaiṣa vṛṇute tena labhyas/ tasyaiṣa ātmā vivṛṇute tanuṁ svām. „See, kes on täielikult alistunud Kõigekõrgemale Jumalale ning teenib Teda pühendunult, suudab mõista Teda sellisena nagu Ta on." Ning „Bhagavad-gītās" (10.10) öeldakse: dadāmi buddhi-yogaṁ tam. „Jumal annab sellisele pühendunule piisavalt arukust, et ta lõppkokkuvõttes võiks jõuda Temani Tema vaimses kuningriigis."

Den rene hengivnes særlige kvalifikation er, at han hele tiden tænker på Kṛṣṇa uden afvigelse uden at tage tid eller sted i betragtning. Intet bør kunne holde ham tilbage. Han skal være i stand til at kunne gøre sin tjeneste hvor som helst og når som helst. Nogle hævder, at den hengivne bør opholde sig på hellige steder som Vṛndāvana eller en anden hellig by, hvor Herren boede, men en ren hengiven kan bo hvor som helst og gennem sin hengivne tjeneste skabe Vṛndāvanas stemning. Det var Śrī Advaita, der fortalte Herren Caitanya: “Hvor Du end er, O Herre – der er Vṛndāvana.”

Puhta pühendunu eriline omadus on see, et ta mõtleb alati, kõrvalekaldumatult ja ajast või paigast olenemata, Kṛṣṇast. Selleks ei saa olla mingeid takistusi. Ta peab olema võimeline teenima Jumalat alati ja kõikjal. Mõnede õpetajate arvates peaks pühendunu jääma elama pühadesse paikadesse nagu Vṛndāvana või mõnesse pühasse linna, kus Jumal elas, kuid puhas pühendunu võib elada kõikjal, luues oma pühendunud teenimisega Vṛndāvana atmosfääri. Śrī Advaita lausus Jumal Caitanyale: „Kus iganes Sa viibid, oo, Jumal, seal on Vṛndāvana."

Som påpeget med ordene satatam og nityaśaḥ, der betyder “altid”, “regelmæssigt” eller “hver dag”, husker en ren hengiven konstant på Kṛṣṇa og mediterer på Ham. Disse er kvalifikationerne hos en ren hengiven, for hvem Herren er meget let opnåelig. Bhakti-yoga er det system, som Bhagavad-gītā anbefaler frem for noget andet. Bhakti-yogīer er normalt engageret på fem forskellige måder: (1) śānta-bhakta, engageret i hengiven tjeneste i neutralitet, (2) dāśya-bhakta, engageret i hengiven tjeneste som tjener, (3) sakhya-bhakta, engageret som ven, (4) vātsalya-bhakta, engageret som forælder og (5) mādhurya-bhakta, som den Højeste Herres elsker. Den rene hengivne er hele tiden engageret i den Højeste Herres transcendentale kærlighedstjeneste på en af disse måder og kan ikke glemme Herren, og således er den Højeste Herre let opnåelig for ham. En ren hengiven kan ikke glemme den Højeste Herre så meget som et øjeblik, og på samme måde kan den Højeste Herre heller ikke glemme Sin rene hengivne et eneste øjeblik. Dette er den store velsignelse, man får som resultat af at recitere mahā-mantraet – Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare.

Nagu viidatud sõnadega satatam ja nityaśaḥ, mis tähendavad „alati", „regulaarselt", „iga päev", mäletab puhas pühendunu alati Kṛṣṇat ning mediteerib Temale. Sellised on puhta pühendunu omadused, kelle jaoks on Jumalani jõudmine väga lihtne. „Gītās" soovitatakse kõikide teiste joogasüsteemide seas eriti bhakti-jooga praktiseerimist. Üldiselt võib eristada viit liiki bhakti-joogisid: (1) śānta-bhakta, kes tegeleb pühendunud teenimisega neutraalselt; (2) dāsya-bhakta, kes teenib Jumalat pühendunult kui Tema teener; (3) sākhya-bhakta, kes teenib Jumalat pühendunult kui Tema sõber; (4) vātsalya-bhakta, kes teenib Jumalat pühendunult Tema vanemana; ning (5) mādhurya-bhakta, kes teenib Kõigekõrgemat Jumalat pühendunult Teda armastava kaasana. Kõigil neil juhtudel teenib puhas pühendunu pidevalt, armastusega transtsendentaalselt Kõigekõrgemat Jumalat ega unusta Teda kunagi ning seetõttu pole sellise pühendunu jaoks Jumalani jõudmine raske. Puhas pühendunu ei suuda Kõigekõrgemat Jumalat hetkekski unustada ning samamoodi ei suuda Kõigekõrgem Jumal hetkekski Oma puhast pühendunut unustada. Selline on suur õnnistus, mille toob kaasa Kṛṣṇa teadvuse arendamine mahā-mantra kordamise abil: Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare.