TEXT 40

Tekst

śrī-bhagavān uvāca
pārtha naiveha nāmutra
vināśas tasya vidyate
na hi kalyāṇa-kṛt kaścid
durgatiṁ tāta gacchati

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca — Guddommens Højeste Personlighed sagde; pārtha — O Pṛthās søn; na eva — aldrig er det således; iha — i denne materielle verden; na — aldrig; amutra — i det næste liv; vināśaḥ — ødelæggelse; tasya — hans; vidyate — eksisterer; na — aldrig; hi — afgjort; kalyāṇa- kṛt — den, der er engageret i lykkebringende aktiviteter; kaścit — nogen; durgatim — til degradering; tāta — Min ven; gacchati — går.

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; pārtha — oo, Pṛthā poeg; na eva — see pole kunagi nii; iha — selles materiaalses maailmas; na — mitte kunagi; amutra — järgmises elus; vināśaḥ — häving; tasya — tema; vidyate — eksisteerib; na — mitte kunagi; hi — kindlasti; kalyāṇa- kṛt — see, kes on hõivanud end headtoova tegevusega; kaścit — igaüks; durgatim — mandumisse; tāta — Minu sõber; gacchati — läheb.

Translation

Guddommens Højeste Personlighed sagde: O Pṛthās søn, en transcendentalist, der er engageret i lykkebringende aktiviteter, møder ikke undergang i hverken denne verden eller den åndelige verden. Den, der gør godt, bliver aldrig overvundet af det onde, Min ven.

Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Oo, Pṛthā poeg, transtsendentalist, kes on hõivatud headtoova tegevusega, ei kohta hävingut ei selles ega järgmises elus, sest seda, Mu sõber, kes teeb head, ei alista kunagi kurjus.

Purport

FORKLARING: I Śrīmad-Bhāgavatam (1.5.17) instruerer Nārada Muni Vyāsadeva som følger:

„Śrīmad-Bhāgavatamis" (1.5.17) annab Śrī Nārada Muni Vyāsadevale järgneva juhenduse:

tyaktvā sva-dharmaṁ caraṇāmbujaṁ harer
bhajann apakvo ’tha patet tato yadi
yatra kva vābhadram abhūd amuṣya kiṁ
ko vārtha āpto ’bhajatāṁ sva-dharmataḥ

“Hvis man opgiver alle materielle bestræbelser og søger fuldstændigt ly hos Guddommens Højeste Personlighed, behøver man på ingen måde frygte hverken tab eller degradering. På den anden side kan en ikke- hengiven til fulde engagere sig i sine foreskrevne pligter og alligevel intet opnå.” Af materielle aktiviteter er der mange, både dem, der følger skrifterne, og de rent traditionelle. En transcendentalist forventes at opgive alle materielle handlinger for at hellige sit liv til åndeligt fremskridt (eller mere præcist til Kṛṣṇa-bevidsthed). Man kan indvende, at igennem Kṛṣṇa-bevidsthed kan man opnå den højeste fuldkommenhed, hvis man fuldfører processen, men hvis man ikke opnår et sådant fuldendt stadie, taber man både materielt og åndeligt. Skrifterne indskærper, at man vil lide reaktioner på det, hvis man ikke gør sine foreskrevne pligter ordentligt. Hvis man derfor ikke kan udføre sine transcendentale aktiviteter ordentligt, skulle man tro, at man vil blive underkastet disse reaktioner. Śrīmad-Bhāgavatam forsikrer den fejlslagne transcendentalist for, at der ingen grund er til en sådan bekymring. Selv om man måske bliver underkastet reaktionen for ikke at have udført sine foreskrevne pligter til fulde, mister man alligevel intet, for lykkebringende Kṛṣṇa-bevidsthed vil aldrig blive glemt, og hvis man er således beskæftiget, vil man fortsætte med at være det, også selv om man skulle få en lav fødsel i sit næste liv. På den anden side vil den, der blot strengt følger de foreskrevne pligter, ikke nødvendigvis opnå gode resultater, hvis han ikke er Kṛṣṇa-bevidst.

„Kui keegi loobub kõikidest materiaalsetest tulevikuplaanidest ning annab end täielikult Jumala Kõrgeima Isiksuse kaitse alla, ei kohta ta iial kaotust ega degradeeru ühelgi moel. Samas ei pruugi aga mittepühendunu, kes täidab kõik oma ühiskondlikud kohustused, ometigi midagi saavutada."

Materiaalsete eesmärkide saavutamiseks on palju erinevaid, nii pühakirjades ettekirjutatud kui ka üldlevinud meetodeid. Transtsendentalist peaks loobuma kõikidest materiaalsetest tegevustest elus vaimse arengu saavutamise ehk Kṛṣṇa teadvuse nimel. Siinkohal võib vaielda, et Kṛṣṇa teadvuse arendamise läbi võib inimene saavutada kõrgeima täiuslikkuse, kui ta käib valitud tee lõpuni; kui ta aga ei jõua sellisele täiuslikkuse tasandile, saab ta kaotuse osaliseks nii materiaalselt kui ka vaimselt. Pühakirjades rõhutatakse, et ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmise puhul peab inimene oma sellise teguviisi tagajärgede tõttu kannatama, sest see, kes oma transtsendentaalseid kohustusi õigel moel ei täida, satub sõltuvusse oma tegude järelmõjudest. „Bhāgavatam" kinnitab, et ebaedukas transtsendentalist ei pea muretsema. Ehkki täitmata täiuslikult ettekirjutatud kohustusi võib ta sattuda sõltuvusse oma teguviisi järelmõjudest, pole ta ikkagi kaotaja, sest Kṛṣṇa teadvuse arendamisele suunatud heategusid ei unustata kunagi ning seetõttu saab selline inimene oma järgmises elus võimaluse jätkata Kṛṣṇa teadvuse arendamist, isegi kui ta sünnib madalamatesse klassidesse kuuluvasse perekonda. Samas aga ei pruugi see, kes täidab lihtsalt ettekirjutatud kohustusi, saavutada häid tulemusi, kui tal puudub Kṛṣṇa teadvus.

Hvorfor dette er tilfældet, kan forstås på følgende måde. Menneskeheden kan inddeles i to kategorier, nemlig de regulerede og de uregulerede. De, der udelukkende beskæftiger sig med dyrisk sansetilfredsstillelse uden viden om deres næste liv eller åndelig frelse, hører til den uregulerede kategori. Og de, der følger skrifternes principper for foreskrevne pligter, tilhører den regulerede kategori. Uanset om de er civiliserede eller uciviliserede, uddannede eller uuddannede, stærke eller svage, er mennesker i den uregulerede kategori fulde af dyriske tilbøjeligheder. Deres handlinger er aldrig lykkebringende, for mens de nyder de animalistiske tilbøjeligheder i form af at spise, sove, forsvare sig og parre sig, forbliver de bestandigt i materiel eksistens, der altid er lidelsesfyldt. De, der på den anden side reguleres af de skriftlige anvisninger, og som på den måde gradvist stiger op til Kṛṣṇa-bevidsthed, gør afgjort fremskridt i livet.

Ülaltoodud värsi tähendus on järgmine: inimkonna võib jagada kaheks, nimelt reguleerimata ja reguleeritud elu elavateks gruppideks. Need, kes tegelevad vaid loomaliku meelte rahuldamisega ning kes ei oma teadmisi vaimsest lunastusest ega oma järgmisest elust, kuuluvad reguleerimata elu elavasse gruppi. Ning need, kes järgivad pühakirjades ette kirjutatud kohustuste täitmise põhimõtteid, kuuluvad reguleeritud elu elavasse gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad inimesed – tsiviliseeritud ja mittetsiviliseeritud, haritud ja hariduseta, tugevad ja nõrgad – omavad tugevaid loomalikke kalduvusi. Nende tegevus ei too kunagi midagi head, sest nautides loomalikke kalduvusi nagu söömine, magamine, kaitsmine ja paaritumine, jätkavad nad endiselt materiaalset eksistentsi, mis on alati täis kannatusi. Samas aga need, kes on reguleerinud oma elu vastavalt pühakirjade korraldustele ning kes seeläbi jõuavad järk-järgult Kṛṣṇa teadvusesse, teevad kindlasti oma elus läbi arengu.

De, der følger den lykkevarslende vej, kan inddeles i tre kategorier, nemlig (1) de, der følger skrifternes regler og forordninger og nyder materiel velstand, (2) de, der søger endelig frigørelse fra materiel eksistens, og (3) de, der er hengivne i Kṛṣṇa-bevidsthed. De, der følger skrifternes regler og reguleringer for at få materiel lykke, kan inddeles i yderligere to grupper: de, der er frugtstræbende arbejdere, og de, der ikke ønsker nogen form for sansetilfredsstillelse. De, der stræber efter de frugtbærende resultater for at få sansetilfredsstillelse, kan blive hævet til en højere levestandard og tilmed til de højere planeter, men fordi de ikke er fri for materiel eksistens, følger de stadigvæk ikke den virkeligt lykkevarslende vej. De eneste lykkebringende aktiviteter er dem, der fører én til frigørelse. Alle handlinger, hvis mål ikke er den højeste grad af selverkendelse eller befrielse fra den kropslige livsopfattelse, kan slet ikke siges at være lykkevarslende. Handling i Kṛṣṇa-bevidsthed er den eneste lykkebringende aktivitet, og alle, der frivilligt tolererer enhver form for kropsligt ubehag for at gøre fremskridt på den Kṛṣṇa-bevidste vej, kan kaldes fuldkomne transcendentalister under streng askese. Da det ottefoldige yoga-system er rettet mod den endelige erkendelse af Kṛṣṇa-bevidsthed, er en sådan praksis også lykkevarslende, og ingen, der gør sit bedste i den henseende, behøver være bange for at falde ned.

Inimesed, kes järgivad headtoovat teed, võib jagada kolme gruppi: esiteks need, kes järgivad pühakirjade reegleid ja naudivad materiaalset õitsengut; teiseks need, kes saavutavad lõpliku vabanemise materiaalsest eksistentsist ning kolmandaks Kṛṣṇa teadvuses viibivad Jumala pühendunud. Inimesed, kes järgivad pühakirjade reegleid materiaalse õnne saavutamiseks, võib omakorda kahte gruppi jagada: ühed neist töötavad oma töö viljade nimel, teised ei ihalda oma tegevuse vilju meelte rahuldamiseks. Need, kes ihaldavad oma töö vilju meeleliste naudingute saamiseks, võivad jõuda parema eluni või isegi kõrgematele planeetidele, kuid siiski ei vabane nad materiaalsest eksistentsist, kuna nad ei järgi läbinisti headtoovat teed. Ainult headtoovad tegevused võivad viia inimese vabanemiseni. Ükski tegevus, mis pole suunatud lõplikule eneseteadvustamisele või materialistlikust elukäsitlusest vabanemisele, ei saa olla vähimalgi määral headtoov. Ainus headtoov tegevus on Kṛṣṇa teadvuses sooritatud tegevus ning igaühte, kes võtab vabatahtlikult vastu kõik kehalised ebamugavused Kṛṣṇa teadvuse teel arenemise nimel, tuleb pidada rangeid askeese järgivaks täiuslikuks transtsendentalistiks. Ning kuna kaheksaastmeline joogasüsteem on samuti suunatud Kṛṣṇa teadvuses saavutatavale lõplikule eneseteadvustamisele, on ka selline tegevus headtoov ning igaüks, kes püüab anda sellel teel oma parima, ei pea kartma langemist.