TEXT 18

Tekst

yadā viniyataṁ cittam
ātmany evāvatiṣṭhate
nispṛhaḥ sarva-kāmebhyo
yukta ity ucyate tadā

Synonyms

yadā — når; viniyatam — særlig disciplineret; cittam — sindet og dets aktiviteter; ātmani — i transcendensen; eva — afgjort; avatiṣṭhate — han bliver forankret; nispṛhaḥ — fri for ønsker; sarva — om alle slags; kāmebhyaḥ — materiel sansenydelse; yuktaḥ — veletableret i yoga; iti — således; ucyate — siges at være; tadā — på det tidspunkt.

yadā — kui; viniyatam — eriliselt distsiplineeritud; cittam — mõistus ja selle tegevused; ātmani — transtsendentaalsele tasandile; eva — kindlasti; avatiṣṭhate — tõuseb; nispṛhaḥ — vaba soovidest; sarva — kõikvõimalikeks; kāmebhyaḥ — materiaalsete meelte naudinguteks; yuktaḥ — kindlalt joogas asetsev; iti — sel viisil; ucyate — öeldakse olevat; tadā — sel ajal.

Translation

Når yogīen disciplinerer sine mentale aktiviteter ved at udøve yoga, og når han bliver hensat i transcendensen – fri for alle materielle ønsker – siges han at være veletableret i yoga.

Kui joogi saavutab jooga praktiseerimise läbi kontrolli oma mõistuse üle ning jõuab transtsendentaalsele tasandile, vabana kõikidest materiaalsetest soovidest, siis peetakse teda kõigutamatult joogasse süvenenuks.

Purport

FORKLARING: En yogīs handlinger adskiller sig fra almindelige menneskers ved hans karakteristiske ophør med alle slags materielle ønsker, af hvilke sex er nummer et. En perfekt yogī er så veldisciplineret i sit sinds aktiviteter, at han ikke længere kan forstyrres af nogen form for materielt ønske. Dette fuldendte niveau kan automatisk opnås af personer i Kṛṣṇa-bevidsthed, som der står i Śrīmad-Bhāgavatam (9.4.18–20):

Joogi tegevused erinevad tavalise inimese tegevustest kõikide materiaalsete soovide, millest keskne on seksuaaliha, lakkamise poolest. Täiuslik joogi on oma mõistuse tegevused allutanud enda kontrollile nii, et ükski materiaalne iha ei saaks enam tema tasakaalu häirida. Kṛṣṇa teadvuses viibivad inimesed jõuavad sellise täiuslikkuse tasandini aga automaatselt, nagu seda kinnitatakse „Śrīmad-Bhāgavatamis" (9.4.18 – 20):

sa vai manaḥ kṛṣṇa-padāravindayor
vacāṁsi vaikuṇṭha-guṇānuvarṇane
karau harer mandira-mārjanādiṣu
śrutiṁ cakārācyuta-sat-kathodaye

mukunda-liṅgālaya-darśane dṛśau
tad-bhṛtya-gātra-sparśe ’ṅga-saṅgamam
ghrāṇaṁ ca tat-pāda-saroja-saurabhe
śrīmat-tulasyā rasanāṁ tad-arpite

pādau hareḥ kṣetra-padānusarpaṇe
śiro hṛṣīkeśa-padābhivandane
kāmaṁ ca dāsye na tu kāma-kāmyayā
yathottama-śloka-janāśrayā ratiḥ

“Kong Ambarīṣa fokuserede først og fremmest sit sind på Herren Kṛṣṇas lotusfødder. Derpå brugte han sine ord til at beskrive Herrens transcendentale egenskaber, sine hænder til at gøre Herrens tempel rent, sine ører til at høre om Herrens aktiviteter, sine øjne til at se Herrens transcendentale former, sin krop på at røre ved de hengivnes kroppe, sin lugtesans til at dufte til lotusblomsterne, der var ofret til Herren, sin tunge til at smage tulasī-bladet, der var ofret til Herrens lotusfødder, sine ben til at valfarte til pilgrimssteder og til Herrens tempel, sit hoved til at bøje sig ned for Herren og sine ønsker på at udføre Herrens mission. Alle sådanne transcendentale aktiviteter er ganske passende for en ren hengiven.”

„Kuningas Ambarīṣa kinnitas esmalt oma mõistuse Jumal Kṛṣṇa lootosjalgadele, seejärel kirjeldas ta üksteise järel Jumala transtsendentaalseid omadusi, tema käed puhastasid Jumala templit, tema kõrvad kuulasid lugusid Jumala tegudest, tema silmad vaatasid Jumala transtsendentaalseid kujusid, tema keha puutus kokku teiste pühendunute kehadega, tema nina tundis Jumalale pakutud lootoseõite lõhna, tema keel maitses Jumala lootosjalgadele pakutud tulasī lehte, tema jalad viisid teda pühapaikadesse ja Jumala templisse, tema pea kummardas Jumala ees ning tema sooviks oli täita Jumala missiooni. Kõik need transtsendentaalsed tegevused on kohased puhtale pühendunule."

Dette transcendentale niveau kan vanskeligt udtrykkes eller opleves af dem, der følger den upersonlige vej, men det er meget let og praktisk for en person i Kṛṣṇa-bevidsthed, som det fremgår af beskrivelsen ovenover af Mahārāja Ambarīṣas aktiviteter. Hvis sindet ikke er konstant fokuseret i at huske på Herrens lotusfødder, er et sådant transcendentalt engagement ikke praktisk muligt. I Herrens hengivne tjeneste kaldes den slags foreskrevne handlinger for arcana eller beskæftigelse af alle sanserne i Herrens tjeneste. Sanserne og sindet har brug for at være beskæftiget. Blot og bar fornægtelse er ikke praktisk mulig. For mennesker i almindelighed, især dem, der ikke er i forsagelsens orden, er den transcendentale beskæftigelse af sanserne og sindet, en metode, der som ovenfor beskrevet kaldes yukta i Bhagavad-gītā, derfor den ideelle måde at opnå transcendensen på.

Impersonalistliku filosoofia järgijate arvates võib see transtsendentaalne tasand olla sõnades kirjeldamatu, kuid Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese jaoks on selle kirjeldamine väga lihtne ja praktiline, nagu see on ilmne eespool antud Mahārāja Ambarīṣa tegevuste kirjeldusest. Seni, kuni mõistust pole hõivatud Jumala lootosjalgade pideva meenutamisega, pole selliste transtsendentaalsete tegevuste sooritamine võimalik. Jumala pühendunud teenimises nimetatakse neid ettekirjutatud kohustusi seepärast arcanaks ehk kõikide meelte rakendamiseks Jumala teenimisse. Meeled ja mõistus vajavad tegevust. Lihtsalt kõikidest tegevustest loobumine pole praktiline teguviis. Seepärast soovitatakse tavalistele inimestele, eriti neile, kes pole vastu võtnud loobumuslikku elukorraldust, hõivata oma mõistus ja meeled eespool kirjeldatud viisil transtsendentaalsete tegevustega. See on täiuslik protsess transtsendentaalse eesmärgi saavutamiseks, mida „Bhagavad- gītās" nimetatakse yuktaks.