TEXT 13

Tekst

sarva-karmāṇi manasā
sannyasyāste sukhaṁ vaśī
nava-dvāre pure dehī
naiva kurvan na kārayan

Synonyms

sarva — alle; karmāṇi — aktiviteter; manasā — ved hjælp af sindet; sannyasya — efter at have opgivet; āste — bor; sukham — lykkeligt; vaśī — den, som behersker sig; nava-dvāre — på stedet, hvor der er ni porte; pure — i byen; dehī — den legemliggjorte sjæl; na — aldrig; eva — afgjort; kurvan — idet han gør noget; na — (heller) ikke; kārayan — idet han forårsager handling.

sarva — kõiki; karmāṇi — tegevusi; manasā — mõistusega; sannyasya — loovutades; āste — püsib; sukham — õnnes; vaśī — see, kes omab enda üle kontrolli; nava-dvāre — kohas, kus on üheksa väravat; pure — linnas; dehī — kehastunud hing; na — mitte kunagi; eva — kindlasti; kurvan — tehes midagi; na — ei; kārayan — põhjustades tegevust.

Translation

Når det legemliggjorte levende væsen behersker sin natur og mentalt forsager alle handlinger, bor han lykkeligt i byen med de ni porte [den materielle krop] og hverken handler eller forårsager handling.

Kui kehastunud elusolend omab enda üle kontrolli ning ütleb mõistusega lahti kõikidest tegevustest, elab ta õnnelikult üheksa väravaga linnas [materiaalses kehas], tegemata midagi ega olemata ka tegude põhjustajaks.

Purport

FORKLARING: Den legemliggjorte sjæl bor i byen med de ni porte. Kroppens (eller den metaforiske kropslige bys) handlinger bliver automatisk styret af dens pågældende naturkvaliteter. Selv om sjælen har underkastet sig kroppens præmisser, kan han være hævet over disse betingelser, hvis han vil. Kun fordi sjælen har glemt sin højere natur, identificerer han sig med sin materielle krop og lider som følge deraf. Gennem Kṛṣṇa-bevidsthed kan han genvinde sin virkelige position og således undslippe sin legemliggørelse. Når man engagerer sig i Kṛṣṇa- bevidsthed, bliver man derfor omgående helt hævet over kropslige aktiviteter. I et sådant reguleret liv, hvor ens måde at tænke på er en anden, bor man lykkeligt i byen med de ni porte. De ni porte omtales som følger (Śvetāśvatara Upaniṣad 3.18):

Kehastunud hing elab üheksa väravaga linnas. Keha, või piltlikult väljendudes, keha linn toimib looduse guṇade mõju all. Hing, ehkki alluv kehalistele tingimustele, võib asuda ikkagi neist kõrgemal, kui ta seda vaid soovib. Ainult seetõttu, et ta unustab oma kõrgema looduse, samastab ta end materiaalse kehaga ning kannatab. Kṛṣṇa teadvuse abil võib ta taastada oma tegeliku positsiooni ja vabaneda kehastumisest. Niipea kui inimene hakkab arendama Kṛṣṇa teadvust, tõuseb ta kohe kõrgemale kehalistest tegevustest. Elades sellist, tema enda kontrolli all olevat elu, muutuvad tema arusaamad elust, ning ta elab selles üheksa väravaga linnas õnnelikult. Nendest üheksast väravast räägitakse järgmist:

nava-dvāre pure dehī
haṁso lelāyate bahiḥ
vaśī sarvasya lokasya
sthāvarasya carasya ca

“Alle universets levende væsener bliver styret af Guddommens Højeste Personlighed, der bor inde i det levende væsens krop. Kroppen består af ni porte [to øjne, to næsebor, to ører, en mund, anus og kønsorganerne]. I sin betingede tilstand identificerer det levende væsen sig med kroppen, men når han identificerer sig med Herren inde i kroppen, bliver han lige så fri som Herren, selv mens han er i sin krop.”

„Jumala Kõrgeim Isiksus, kes elab elusolendi kehas, on kõikide universumi elusolendite valitseja. Keha koosneb üheksast väravast [kaks silma, kaks ninasõõret, kaks kõrva, suu, pärak ja genitaalid]. Olles sõltuv tingimustest, samastab elusolend end kehaga, kuid samastades end Jumalaga eneses, muutub ta sama vabaks kui Jumal, ja seda juba oma praeguses kehas viibides." („Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.18)

En Kṛṣṇa-bevidst person er således frigjort fra den materielle krops ydre såvel som indre aktiviteter.

Seega on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene nii oma materiaalse keha välistest kui ka sisemistest tegevustest sõltumatu.