TEXT 9

Tekst

yajñārthāt karmaṇo ’nyatra
loko ’yaṁ karma-bandhanaḥ
tad-arthaṁ karma kaunteya
mukta-saṅgaḥ samācara

Synonyms

yajña-arthāt — kun gjort for Yajñas, Viṣṇus, skyld; karmaṇaḥ — end arbejde; anyatra — ellers; lokaḥ — verden; ayam — denne; karma- bandhanaḥ — trældom gennem arbejde; tat-artham — for Hans skyld; karma — arbejde; kaunteya — O Kuntīs søn; mukta-saṅgaḥ — befriet fra omgang; samācara — udfør perfekt.

yajña-arthāt — üksnes Yajña, ehk Viṣṇu, heaks sooritatu; karmaṇaḥ — kui töö; anyatra — vastasel juhul; lokaḥ — maailm; ayam — see; karma- bandhanaḥ — töö köidikud; tat — Tema; artham — heaks; karma — töö; kaunteya — oo, Kuntī poeg; mukta-saṅgaḥ — suhetest vabanenud; samācara — täida parimal moel.

Translation

Arbejde skal gøres som et offer til Viṣṇu, ellers vil arbejde binde én til denne materielle verden. Gør derfor dine foreskrevne pligter for at tilfredsstille Ham, for på den måde vil du altid forblive fri for trældom, O Kuntīs søn.

Igat tööd tuleb sooritada ohverdusena Viṣṇule, sest vastasel juhul seob töö elusolendit materiaalse maailmaga. Seepärast, oo, Kuntī poeg, täida oma ettekirjutatud kohustusi Viṣṇu rahuldamiseks, sest sel viisil jääd sa alati vabaks materiaalse maailma köidikuist.

Purport

FORKLARING: Eftersom man er nødt til at arbejde selv blot for at opretholde kroppen, er det foreskrevne arbejde, der gælder for en bestemt social position og natur, skabt, så det formål kan opfyldes. Yajña betyder Herren Viṣṇu eller offerhandlinger. Alle offerhandlinger har også til hensigt at tilfredsstille Herren Viṣṇu. Vedaerne påbyder, yajño vai viṣṇuḥ. Det samme formål tjenes med andre ord, uanset om man udfører foreskrevne yajñaer eller tjener Herren Viṣṇu direkte. At handle i Kṛṣṇa-bevidsthed er derfor det samme som at udføre yajña, som det foreskrives i dette vers. Varṇāśrama-institutionen sigter også mod at tilfredsstille Herren Viṣṇu. Varṇāśramācāravatā, puruṣeṇa paraḥ pumān/ viṣṇur ārādhyate (Viṣṇu Purāṇa 3.8.8).

Kuna oma keha alalhoiuks tuleb paratamatult mingit tööd teha, on ühiskonna erinevatesse sotsiaalsetesse jaotustesse kuuluvate ja erinevate omadustega inimeste jaoks kõik ettekirjutatud kohustused antud vastavuses selle eesmärgi täitmisega. Sõna yajña tähendab „Jumal Viṣṇu" või „ohverduste sooritamine". Kõik ohverdused on mõeldud Jumal Viṣṇu rahuldamiseks. „Vedades" antakse korraldus: yajño vai viṣṇuḥ. Teisisõnu öeldes teenib nii ettekirjutatud yajñade sooritamine kui ka otsene Jumal Viṣṇu teenimine sama eesmärki. Vastavalt selle värsi ettekirjutustele tähendab Kṛṣṇa teadvus seega yajña sooritamist. Varṇāśrama ühiskonnakorraldus on samuti suunatud Jumal Viṣṇu rahuldamisele. Varṇāśramācāravatā puruṣeṇa paraḥ pumān/ viṣṇur ārādhyate. („Viṣṇu Purāṇa" 3.8.8)

Man må derfor arbejde for at tilfredsstille Viṣṇu. Alt andet arbejde, der gøres i den materielle verden, vil binde én, for både godt og dårligt arbejde har deres reaktioner, og enhver reaktion binder den, der handler. Følgelig må man arbejde i Kṛṣṇa-bevidsthed for at tilfredsstille Kṛṣṇa eller Viṣṇu, og når man handler således, befinder man sig i en befriet tilstand. Det er den store kunst ved alt arbejde, og i begyndelsen kræver denne proces meget dygtig vejledning. Man skal således handle meget nøje under kyndig vejledning af en af Herren Kṛṣṇas hengivne eller under direkte vejledning af Herren Kṛṣṇa Selv (sådan som Arjuna havde lejlighed til at gøre det). Man bør intet gøre for sansetilfredsstillelse, men alt bør gøres for at tilfredsstille Kṛṣṇa. Denne praksis vil ikke bare redde én fra reaktionerne på ens handlinger, men også gradvist ophøje én til Herrens transcendentale kærlighedstjeneste, der er det eneste, der kan hæve én til Guds rige.

Seega peab inimene tegema tööd Viṣṇu rahuldamiseks. Ükskõik, millise teise eesmärgiga töö põhjustab materiaalse maailma köidikuisse sattumist, sest kõik sellised tegevused, nii head kui halvad, omavad järelmõjusid, mis seovad tegevuse sooritajat materiaalse maailmaga. Seepärast peaks inimene töötama Kṛṣṇa teadvuses rahuldamaks Kṛṣṇat (ehk Viṣṇut) ning sellist tööd sooritades viibib ta vabanemise tasandil. Sel viisil töötamine on suur kunst, mille praktiseerimise alguses on vajalik väga täpne juhendamine. Seega tuleb töötada väga hoolikalt Jumal Kṛṣṇa asjatundliku pühendunu juhendamise all või otseselt Jumal Kṛṣṇa Enda juhendusel (nagu see oli võimalik Arjuna jaoks). Mitte midagi ei tohiks sooritada isikliku meelelise naudingu nimel – kõike tuleb teha Kṛṣṇa rahuldamiseks. Selliselt toimides ei pääse inimene mitte üksnes oma töö järelmõjudest, vaid tõuseb järk- järgult Jumala teenimiseni transtsendentaalses armastuses, mis on ainus viis Jumala kuningriiki pääsemiseks.