TEXT 3

Tekst

śrī-bhagavān uvāca
loke ’smin dvi-vidhā niṣṭhā
purā proktā mayānagha
jñāna-yogena sāṅkhyānāṁ
karma-yogena yoginām

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca — Guddommens Højeste Personlighed sagde; loke — i verden; asmin — i denne; dvi-vidhā — to slags; niṣṭhā — tro; purā — tidligere; proktā — blev beskrevet; mayā — af Mig; anagha — O du syndfrie; jñāna-yogena — gennem kundskabens sammenlænkende proces; sāṅkhyānām — for de empiriske filosoffer; karma-yogena — gennem hengivenhedens sammenlænkende metode; yoginām — for de hengivne.

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; loke — maailmas; asmin — selles; dvi-vidhā — kahte tüüpi; niṣṭhā — usk; purā — varemalt; proktā — oli öeldud; mayā — Minu poolt; anagha — oo, pattudest vaba; jñāna-yogena — teadmiste ühendusprotsessi läbi; sāṅkhyānām — empiiriliste filosoofide; karma-yogena — pühendumuse ühendusprotsessi läbi; yoginām — pühendunute.

Translation

Guddommens Højeste Personlighed sagde: O du syndfrie Arjuna, Jeg har allerede forklaret, at to slags mennesker forsøger at erkende selvet. Nogle er tilbøjelige til at forstå selvet gennem empirisk filosofisk spekulation og andre gennem hengiven tjeneste.

Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Oo, pattudest vaba Arjuna, Ma olen juba selgitanud, et eksisteerib kahte liiki inimesi, kes püüavad teadvustada oma vaimset „mina". Ühed püüavad seda mõista empiirilistele filosoofilistele spekulatsioonidele toetudes, teised aga pühendunud teenimise läbi.

Purport

FORKLARING: I kapitel 2, vers 39, forklarede Herren to fremgangsmåder, nemlig sāṅkhya-yoga på den ene side og karma-yoga eller buddhi-yoga på den anden. I dette vers forklarer Herren det samme mere tydeligt. Sāṅkhya-yoga eller det analytiske studium af naturen af ånd og materie er emnet for personer, der er glade for at spekulere og forstå ting gennem eksperimentel viden og filosofi. Den anden gruppe af mennesker arbejder i Kṛṣṇa-bevidsthed, som det blev forklaret i vers 61 i kapitel 2. I vers 39 forklarede Herren også, at man ved at arbejde efter principperne i buddhi-yoga eller i Kṛṣṇa-bevidsthed kan blive udfriet fra bindingen til sine handlinger, og at dette er en fejlfri og risikofri metode. Det samme princip blev forklaret yderligere i vers 61: Buddhi-yoga betyder at være helt afhængig af den Højeste (eller mere konkret af Kṛṣṇa), og på den måde kan alle sanserne let blive bragt under kontrol. Begge yoga-former er derfor gensidigt afhængige af hinanden ligesom religion og filosofi. Religion uden filosofi er sentimentalisme og sommetider fanatisme, mens filosofi uden religion blot er intellektuel spekulation. Det endelige mål er Kṛṣṇa, for de filosoffer, der oprigtigt søger efter den Absolutte Sandhed, kommer også til sidst til Kṛṣṇa-bevidsthed. Dette bliver ligeledes fastslået i Bhagavad-gītā. Hele processen handler om at forstå selvets virkelige position i forhold til Oversjælen. Filosofisk spekulation er den indirekte metode, der gradvist kan lede én til Kṛṣṇa-bevidsthed, mens den anden metode går ud på at forbinde alt direkte med Kṛṣṇa i Kṛṣṇa-bevidsthed. Af disse to er den Kṛṣṇa-bevidste vej bedre, for den er ikke afhængig af, at sanserne først er blevet renset gennem en filosofisk proces. Kṛṣṇa-bevidsthed er i sig selv den rensende proces, der med den hengivne tjenestes direkte metode på samme tid er både nem og ophøjet.

Teise peatüki kolmekümne üheksandas värsis selgitas Jumal kahte liiki protsesse – sāṅkhya-joogat ja karma-joogat ehk buddhi-joogat. Antud värsis selgitab Jumal sedasama täpsemalt. Sāṅkhya-jooga ehk vaimu ja mateeria olemuse analüütiline uurimine pakub huvi inimestele, kes on altid spekulatsioonidele ning kes püüavad mõista maailma empiiriliste teadmiste ja filosoofia abil. Teine kategooria inimesi töötab aga Kṛṣṇa teadvuses, nagu seda selgitati teise peatüki kuuekümne esimeses värsis. Kolmekümne üheksandas värsis selgitas Jumal ka seda, et buddhi-jooga ehk Kṛṣṇa teadvuse põhimõtete kohaselt töötades vabastab elusolend end oma tegevuste järelmõjude köidikuist ning et see protsess on täiuslik. Sama printsiipi selgitatakse üksikasjalikumalt kuuekümne esimeses värsis, kus öeldakse, et buddhi-jooga tähendab sõltumist ainult Kõigekõrgemast (või täpsemalt väljendudes Kṛṣṇast), ning et sel viisil toimides on võimalik kergesti kõikide oma meelte üle kontroll saavutada. Seega on mõlemad joogad teineteisest vastastikuses sõltuvuses nagu religioon ja filosoofia. Religioon ilma filosoofiata on vaid sentimentalism, või ka fanatism, ning filosoofia ilma religioonita on omakorda vaid mõistuse spekulatsioon. Lõplik eesmärk on Kṛṣṇa, sest filosoofid, kes püüavad siiralt leida Absoluutset Tõde, jõuavad lõpuks Kṛṣṇa teadvuse juurde. Ka seda kinnitatakse „Bhagavad-gītās". Kogu protsess seisneb oma tõelise positsiooni mõistmises Ülihinge suhtes. Kaudne tee selle saavutamiseks on filosoofilised spekulatsioonid, mis võivad lõpuks tuua inimese Kṛṣṇa teadvuse juurde, kuid teine meetod on ühendada kõik oma elus otseselt Kṛṣṇa teadvusega. Nimetatud kahe meetodi hulgast on parem Kṛṣṇa teadvuse tee, sest see ei sõltu meelte puhastamisest filosoofia abil. Kṛṣṇa teadvuse praktiseerija puhastub automaatselt ning seetõttu on vahetu pühendunud teenimine üheaegselt nii lihtne kui ka ülendav.