TEXT 13

Tekst

yajña-śiṣṭāśinaḥ santo
mucyante sarva-kilbiṣaiḥ
bhuñjate te tv aghaṁ pāpā
ye pacanty ātma-kāraṇāt

Synonyms

yajña-śiṣṭa — føde, der indtages efter udførelsen af yajña; aśinaḥ — de, der spiser; santaḥ — de hengivne; mucyante — bliver befriet fra; sarva — alle slags; kilbiṣaiḥ — fra synder; bhuñjate — nyder; te — de; tu — men; agham — alvorlige synder; pāpāḥ — syndere; ye — de, som; pacanti — tilbereder mad; ātma-kāraṇāt — for sansenydelse.

yajña-śiṣṭa — pärast yajña sooritamist söödava toidu; aśinaḥ — sööjad; santaḥ — pühendunud; mucyante — vabanevad; sarva — kõikvõimalikest; kilbiṣaiḥ — pattudest; bhuñjate — naudivad; te — nemad; tu — aga; agham — rängad patud; pāpāḥ — patustajad; ye — kes; pacanti — valmistavad toitu; ātma-kāraṇāt — meeleliseks naudinguks.

Translation

Herrens hengivne bliver frigjort for enhver form for synd, fordi de spiser mad, der først er blevet givet som offer. Andre, der blot tilbereder mad for deres egen sansenydelses skyld, spiser med sikkerhed kun synd.

„Jumala pühendunud vabanevad kõikvõimalikest pattudest, kuna nad söövad toitu, mida on esmalt pakutud Jumalale. Need aga, kes valmistavad toitu isiklikuks meeleliseks naudinguks, söövad tegelikult ainult pattu."

Purport

FORKLARING: Den Højeste Herres hengivne eller personer, der er Kṛṣṇa-bevidste, kaldes santaer. Som der står i Brahma-saṁhitā (5.38), er de altid forelskede i Herren (premāñjana-cchurita-bhakti-vilocanena, santaḥ sadaiva hṛdayeṣu vilokayanti). Santaerne, der lever i en konstant kærlighedspagt med Guddommens Højeste Personlighed, Govinda (den, der er skænkeren af al nydelse), Mukunda (den, der giver befrielse) eller Kṛṣṇa (den alttiltrækkende person), kan ikke tage imod noget uden først at have tilbudt det til den Højeste Person. Sådanne hengivne udfører derfor yajñaer i form af forskellige slags hengiven tjeneste som śravaṇam, kīrtanam, smaraṇam, arcanam osv., og igennem disse yajñaer undgår de altid alle former for urene påvirkninger fra syndige forbindelser med den materielle verden. Andre, der tilbereder mad til sig selv eller til deres egen sansetilfredsstillelse, er ikke blot tyve, men spiser også alle former for synd. Hvordan kan et menneske være lykkeligt, hvis det både er en tyv og syndigt? Det kan det umuligt være. Hvis folk vil være lykkelige i alle henseender, må de derfor lære at følge den nemme saṅkīrtana- yajña-metode i fuld Kṛṣṇa-bevidsthed. Ellers kan der hverken være fred eller lykke i verden.

Kõigekõrgema Jumala pühendunuid ehk Kṛṣṇa teadvuses viibivaid inimesi nimetatakse santadeks. Nad kogevad Jumala suhtes alati armastust, nii nagu seda kirjeldatakse „Brahma-saṁhitās" (5.38): premāñjana-cchurita-bhakti- vilocanena santaḥ sadaiva hṛdayeṣu vilokayanti. Santad, olles Jumala Kõrgeima Isiksusega, ehk Govindaga (kõikide naudingute andja), ehk Mukundaga (vabanemise andja), ehk Kṛṣṇaga (kõikiköitev isiksus) alati armastussuhetes, ei saa võtta vastu mitte midagi, pakkumata seda esmalt Kõigekõrgemale Isiksusele. Seepärast sooritavad pühendunud pidevalt yajñasid. Nendeks on pühendunud teenimise erinevad protsessid nagu śravaṇam, kīrtanam, smaraṇam, arcanam jne. Selliste yajñade sooritamine hoiab pühendunu alati lahus materiaalse maailma kõikvõimalikest patustest ja saastavatest suhetest. Need aga, kes valmistavad toitu enese jaoks, enese meeleliseks rahuldamiseks, pole mitte üksnes vargad, vaid kõikvõimalike pattude sööjad. Ja kuidas saab inimene olla õnnelik, kui ta on nii varas kui ka patustaja? See pole võimalik. Seepärast tuleb inimestele õpetada, kuidas praktiseerida lihtsat saṅkīrtana-yajñat täies Kṛṣṇa teadvuses, et nad võiksid saada igas suhtes õnnelikuks. Vastasel juhul ei saabu maailmas kunagi rahu ega õnne.