TEXT 40

Tekst

nehābhikrama-nāśo ’sti
pratyavāyo na vidyate
sv-alpam apy asya dharmasya
trāyate mahato bhayāt

Synonyms

na — der er intet; iha — i denne yoga; abhikrama — i bestræbelsen; nāśaḥ — tab; asti — der er; pratyavāyaḥ — formindskelse; na — aldrig; vidyate — der er; su-alpam — en lille smule; api — selv; asya — af denne; dharmasya — beskæftigelse; trāyate — forløser; mahataḥ — fra meget stor; bhayāt — fare.

na — ei ole; iha — selles joogasüsteemis; abhikrama — püüdlemises; nāśaḥ — kaotus; asti — on; pratyavāyaḥ — kahanemine; na — mitte kunagi; vidyate — on; su-alpam — veidi; api — ehkki; asya — selle; dharmasya — tegevuse; trāyate — vabastab; mahataḥ — väga suurest; bhayāt — ohust.

Translation

I denne bestræbelse er der intet tab og ingen formindskelse, og selv små fremskridt på denne vej kan beskytte én imod den største fare.

Nendes püüdlustes ei kohata ei kaotust ega kahju ning väikseimgi edasiliikumine sellel teel võib kaitsta inimest hirmsaimategi ohtude eest.

Purport

FORKLARING: Handling i Kṛṣṇa-bevidsthed eller at handle til fordel for Kṛṣṇa uden at forvente sansenydelse til gengæld er transcendentalt set den højeste form for arbejde. Intet kan bremse selv den mest beskedne begyndelse på en sådan form for handling, og en sådan beskeden begyndelse kan heller aldrig på noget tidspunkt gå tabt. Ethvert påbegyndt arbejde på det materielle plan er nødt til at blive fuldført, ellers er hele bestræbelsen omsonst. Men ethvert arbejde, der er påbegyndt i Kṛṣṇa-bevidsthed, har en vedvarende effekt, også selv om det ikke bliver fuldført. Den, der udfører den slags arbejde, har således intet at miste, ikke engang selv om ens arbejde i Kṛṣṇa-bevidsthed ikke fuldbyrdes. Én procents arbejde udført i Kṛṣṇa-bevidsthed giver vedvarende resultater, så man næste gang starter ved to procent, hvorimod man ingen gavn har af materielle handlinger, medmindre de gennemføres et hundrede procent til fuldbyrdelse. Ajāmila udførte en vis procentdel af sin pligt i Kṛṣṇa-bevidsthed, men resultatet, han kunne nyde til slut, var ved Herrens nåde et hundrede procent. I den forbindelse er der et fint vers i Śrīmad-Bhāgavatam (1.5.17):

Kui me sooritame oma tegevusi Kṛṣṇa teadvuses ehk teisisõnu öeldes, kui me ei oota oma tegevusest meelelisi naudinguid, vaid tegutseme Kṛṣṇa heaks, omab meie töö kõrgeimat transtsendentaalset kvaliteeti. Mitte miski ei takista inimest andmast oma tööle sellist kvaliteeti kasvõi teatud määral ning selline samm ei kaota kunagi oma väärtust. Materiaalsel tasandil tuleb iga alustatud töö viia lõpuni – vastasel juhul muutub kogu ettevõtmine asjatuks. Kuid iga töö, mida on ette võetud Kṛṣṇa teadvuses, omab püsivat väärtust isegi siis, kui seda tegevust ei viida lõpuni. Sellise töö sooritaja ei kaota seetõttu midagi isegi juhul, kui tema töö peaks lõpetamata jääma. Kui me tegutseme Kṛṣṇa teadvuses, omab ka üheprotsendiliselt lõpetatud töö püsivat väärtust ning järgmisel korral on meil võimalik alustada teise protsendi täitmisest. Materiaalne tegevus on samas aga kasutoov vaid juhul, kui see on sajaprotsendiliselt lõpuni viidud. Ajāmila täitis oma kohustusi Kṛṣṇa teadvuses vaid mõneprotsendiliselt, kuid resultaat, mida ta lõpuks nautis, oli Jumala armu läbi sajaprotsendiline. Seda teemat selgitatakse väga hästi „Śrīmad-Bhāgavatamis" (1.5.17):

tyaktvā sva-dharmaṁ caraṇāmbujaṁ harer
bhajann apakvo ’tha patet tato yadi
yatra kva vābhadram abhūd amuṣya kiṁ
ko vārtha āpto ’bhajatāṁ sva-dharmataḥ

“Hvis man opgiver sin beskæftigelsesmæssige pligt for at arbejde i Kṛṣṇa- bevidsthed og derefter falder ned uden at have fuldført sit arbejde, hvad har man da mistet? Og hvad vinder man selv ved at gøre sine materielle handlinger perfekt?” Eller som de kristne siger det: “Thi hvad gavner det et menneske, om han opnår hele verden, men må bøde med sin evige sjæl?”

„Kui inimene loobub oma ametikohustustest ning hakkab tegutsema Kṛṣṇa teadvuses, kuid langeb ega vii oma tööd lõpuni, siis mida ta sedasi kaotab? Ning mis kasu saab inimene, kes täidab oma materiaalseid kohustusi täiuslikult?" Või nagu kristlased ütlevad: „Mis kasu on inimesel ka kogu maailma omandamisest, kui ta kaotab oma igavese hinge?"

Materielle handlinger og deres resultater ender med kroppen. Men arbejde i Kṛṣṇa-bevidsthed fører igen en person til Kṛṣṇa-bevidsthed, selv efter at han har mistet kroppen. I det mindste er man garanteret muligheden for i næste liv igen at blive født som menneske enten i en familie af højt kultiverede brāhmaṇaer eller i en rig aristokratisk familie, hvilket giver én en mulighed mere for at blive ophøjet. Det er den enestående natur af arbejde i Kṛṣṇa-bevidsthed.

Materiaalsed tegevused ja nende resultaadid hävivad koos kehaga. Kuid Kṛṣṇa teadvuses sooritatud töö viib inimese uuesti tagasi Kṛṣṇa teadvuse juurde, ka pärast praeguse keha lõppu. Vähemasti võib sel juhul kindel olla, et inimene saab ka järgmises elus taas sünni inimkehas ja seda kas suurte teadmistega brāhmaṇa või rikka aristokraadi perekonda, mis annab suured võimalused edasiseks vaimseks tõusmiseks. See on Kṛṣṇa teadvuses sooritatud tegevuse ainulaadne omadus.