Skip to main content

TEXT 12

TEXT 12

Tekst

Tekst

na tv evāhaṁ jātu nāsaṁ
na tvaṁ neme janādhipāḥ
na caiva na bhaviṣyāmaḥ
sarve vayam ataḥ param
na tv evāhaṁ jātu nāsaṁ
na tvaṁ neme janādhipāḥ
na caiva na bhaviṣyāmaḥ
sarve vayam ataḥ param

Synonyms

Synonyms

na — aldrig; tu — men; eva — sandelig; aham — Jeg; jātu — på noget tidspunkt; na — ikke; āsam — eksisterede; na — ikke; tvam — du; na — ikke; ime — alle disse; jana-adhipāḥ — konger; na — aldrig; ca — også; eva — sandelig; na — ikke; bhaviṣyāmaḥ — vi vil eksistere; sarve vayam — os alle; ataḥ param — herefter.

na — mitte kunagi; tu — aga; eva — kindlasti; aham — mina; jātu — kunagi; na — ei; āsam — eksisteerinud; na — ei; tvam — sina; na — ei; ime — kõik need; jana-adhipāḥ — kuningad; na — mitte kunagi; ca — samuti; eva — kindlasti; na — mitte; bhaviṣyāmaḥ — tulevikus eksisteerime; sarve vayam — kõik me; ataḥ param — tulevikus.

Translation

Translation

Aldrig var der en tid, hvor Jeg ikke eksisterede og heller ikke du eller alle disse konger. Lige så lidt vil nogen af os ophøre med at være til i fremtiden.

Pole kunagi olnud aega, mil poleks eksisteerinud Mind, sind või kõiki neid kuningaid, ning ka tulevikus ei saabu kunagi aega, mil keegi meist lakkaks olemast.

Purport

Purport

FORKLARING: I Vedaerne står der i Kaṭha Upaniṣad såvel som i N Śvetāśvatara Upaniṣad, at Guddommens Højeste Personlighed opretholder utallige levende væsener i deres forskellige situationer i forhold til deres individuelle handlinger og reaktioner på disse handlinger. Denne Guddommens Højeste Personlighed befinder Sig også igennem Sine fuldstændige dele i hvert eneste levende væsens hjerte. Kun helgenagtige personer, der kan se den samme Højeste Herre inden i og uden for alting, kan virkelig opnå fuldkommen og evig fred.

„Vedades" – „Katḥa Upaniṣadis" ja ka „Śvetāśvatara Upaniṣadis" kinnitatakse, et Jumala Kõrgeim Isiksus on lugematute elusolendite alalhoidja vastavalt igaühe erinevale seisundile, mis tuleneb tema tegevustest ja viimaste järelmõjudest. Jumala Kõrgeim Isiksus asub Oma täieliku ekspansioonina ka iga elusolendi südames. Ainult pühaku omadustega inimesed, kes näevad Kõigekõrgemat Jumalat nii enda sees kui ka väljaspool, suudavad tegelikult jõuda täiusliku ja igavese rahuni.

nityo nityānāṁ cetanaś cetanānām
eko bahūnāṁ yo vidadhāti kāmān
tam ātma-sthaṁ ye ’nupaśyanti dhīrās
teṣāṁ śāntiḥ śāśvatī netareṣām
nityo nityānāṁ cetanaś cetanānām
eko bahūnāṁ yo vidadhāti kāmān
tam ātma-sthaṁ ye ’nupaśyanti dhīrās
teṣāṁ śāntiḥ śāśvatī netareṣām

(Kaṭha Upaniṣad 2.2.13)

(Kaṭha Upaniṣad 2.2.13)

Den samme vediske sandhed, der her gives til Arjuna, bliver givet til alle, der fører sig frem som meget lærde, men i virkeligheden kun har ringe viden. Herren siger klart og tydeligt, at Han selv, Arjuna og alle de konger, der er forsamlede på slagmarken, for evigt er individuelle levende væsener, og at Herren for evigt opretholder de individuelle levende væsener i både deres betingede og befriede tilstande. Guddommens Højeste Personlighed er den højeste individuelle person, og Arjuna, Herrens evige omgangsfælle, og alle de forsamlede konger er alle evige individuelle personer. Det er ikke sådan, at de ikke eksisterede som individuelle personer i fortiden, eller at de ikke vil forblive evige personer. Deres individualitet var en kendsgerning i fortiden, og deres individualitet vil fortsætte i fremtiden uden afbrydelse. Ingen har således grund til at sørge over nogen som helst.

Sedasama vedalikku tõde, mida õpetati Arjunale, kuulutatakse kõikidele maailma inimestele, kes esitavad end kõrgelt haritud inimestena, omades ometigi väga väikest teadmistepagasit. Jumal lausub selgelt, et nii Tema Ise, Arjuna kui ka kõik lahinguväljale kogunenud kuningad on igavesed individuaalsed elusolendid; ning et Tema on igavesti kõikide elusolendite alalhoidjaks nii nende vabastatud kui ka tingimustest sõltuvas seisundis. Jumala Kõrgeim Isiksus on kõrgeim igavene individuaalne isiksus ning Arjuna, Jumala igavene kaaslane, ning kõik lahinguväljale kogunenud kuningad on Temale alluvad igavesed individuaalsed isiksused. Nad eksisteerisid individuaalselt minevikus ning jäävad samamoodi eksisteerima ka tulevikus. Seepärast pole kellelgi põhjust kurvastada.

Māyāvādī-teorien om, at den individuelle sjæl, der nu er adskilt af māyās tilsløring, efter befrielsen vil blive ét med den upersonlige Brahman og miste sin individuelle eksistens, bekræftes ikke af Herren Kṛṣṇa, den højeste autoritet. Lige så lidt bekræftes teorien om, at det er kun i den betingede tilstand, at vi opfatter os selv som individuelle personer. Kṛṣṇa siger udtrykkeligt her, at både Herrens og alle andres individualitet vil fortsætte for evigt i fremtiden, som det også bliver bekræftet i Upaniṣaderne. Denne udtalelse fra Kṛṣṇa er autoritativ, for Kṛṣṇa kan ikke være underlagt illusion. Hvis individualitet ikke var et faktum, ville Kṛṣṇa ikke have fremhævet det så meget, selv for fremtiden. Māyāvādīerne kan hævde, at den individualitet, Kṛṣṇa taler om, ikke er åndelig, men materiel. Men selv hvis vi accepterer, at den individualitet, der er tale om, er materiel, hvordan kan vi da forstå Kṛṣṇas individualitet? Kṛṣṇa fastslår Sin individualitet i fortiden og bekræfter tillige Sin individualitet i fremtiden. Han har hævdet Sin individualitet på mange måder, og det er blevet fastslået, at den upersonlige Brahman står under Ham. Kṛṣṇa har hele tiden holdt på, at individualitet er åndelig. Hvis Han anses for at være en almindelig betinget sjæl med individuel bevidsthed, har Hans Bhagavad-gītā ingen værdi som autoritativt skrift. Et almindeligt menneske, der er underlagt den menneskelige naturs fire fejl og mangler, kan ikke undervise i noget, der er værd at lytte til. Bhagavad- gītā er hævet over den slags litteratur. Ingen verdslig bog kan måle sig med Bhagavad-gītā. Hvis man accepterer Kṛṣṇa som et almindeligt menneske, mister Bhagavad-gītā enhver betydning. Māyāvādīerne hævder, at den flertalsform, der bruges i dette vers, er materiel og refererer til kroppen. Men lige før dette vers er en sådan kropslig opfattelse blevet forkastet. Hvorfor ville Kṛṣṇa efter at have forkastet den kropslige opfattelse af de levende væsener igen tillægge en kropslig materiel forståelse nogen betydning? Individualitet fastholdes derfor som en åndelig kvalitet, hvilket også bekræftes af store ācāryaer som Śrī Rāmānuja og andre. Det bliver tydeligt omtalt mange steder i Bhagavad-gītā, at denne åndelige individualitet kan forstås af dem, der er Herrens hengivne. De, der er misundelige på Kṛṣṇa som Guddommens Højeste Personlighed, har ingen autoritativ adgang til dette store skrift. Den ikke-hengivnes studie af Bhagavad-gītā er som en bi, der slikker på et honningglas udenpå uden at smage på honningen inde i glasset. Man kan ikke smage honningen, medmindre man åbner glasset. På samme måde kan Bhagavad-gītās mystik kun forstås af hengivne, og andre kan ikke smage den, som det vil fremgå af kapitel 4 i denne bog. De, der er misundelige på selve Herrens eksistens, kan heller ikke forstå Bhagavad-gītā. Māyāvādī-fortolkningen af Bhagavad-gītā er derfor en særdeles vildledende fremstilling af hele sandheden. Herren Caitanya har forbudt os at læse kommentarer fra māyāvādīer og advarer os om, at den, der følger en sådan māyāvādī- filosofisk forståelse, mister helt enhver evne til at forstå Bhagavad-gītās virkelige mysterium. Hvis individualitet refererer til det empiriske univers, er der ingen brug for Herrens lære. Pluraliteten af den individuelle sjæl og Herren er en evig kendsgerning, som det bekræftes af Vedaerne som nævnt ovenfor.

Jumal Kṛṣṇa, kõrgeim autoriteet, ei toeta siin māyāvādīde teooriat, mille kohaselt individuaalne hing pärast vabanemist māyā ehk illusiooni kattest ühineb impersonaalse Brahmaniga ning kaotab seeläbi oma individuaalse eksistentsi. Samuti ei toeta Kṛṣṇa teooriat, mille kohaselt individuaalsus on vaid meie mõtete vili tingimustest sõltuvas seisundis. Nagu ütleb siin Kṛṣṇa ning nagu kinnitatakse ka „Upaniṣadides", ei hävine ei Jumala Enda ega elusolendite individuaalsus kunagi. See Kṛṣṇa väide on autoriteetne, sest Kṛṣṇa ei allu illusioonile. Kui elusolendi igavene individuaalsus poleks fakt, ei rõhutaks Kṛṣṇa seda ega lausuks, et see jääb püsima ka tulevikus. Māyāvādīd võivad väita, et individuaalsus, millest Kṛṣṇa siin kõneleb, on materiaalne, mitte vaimne. Kuid isegi juhul, kui me tunnistaksime väidet, et individuaalsus on materiaalne, ei kao Kṛṣṇa individuaalsus kuhugi. Kṛṣṇa kinnitab, et Ta eksisteeris individuaalselt minevikus ning et nii saab see olema ka tulevikus. Ta on kinnitanud Oma individuaalsust mitmel viisil, ning sedagi, et impersonaalne Brahman allub Talle. Kṛṣṇa on alati säilitanud Oma vaimse individuaalsuse. Kui pidada Teda tavaliseks, individuaalset teadvust omavaks, tingimustest sõltuvaks hingeks, ei omaks Tema jutustatud „Bhagavad-gītā" mitte mingit pühakirjalist autoriteetsust. Tavaline inimene oma nelja puudusega pole võimeline õpetama seda, mis oleks tegelikult teadmist väärt. „Gītā" on kõrgemal tavaliste inimeste loodud kirjandusest. Ühtegi ilmalikku raamatut ei saa võrrelda „Bhagavad-gītāga". Kui suhtuda Kṛṣṇasse kui tavalisse inimesse, kaotab „Gītā" kogu oma tähenduse. Māyāvādīd väidavad, et selles värsis käsitletav mitmekesisus on suhteline ning seotud vaid materiaalse kehaga. Kui aga eelnenud värsis mõistis Kṛṣṇa hukka elusolendite kehalise elukäsitluse, kuidas on siis võimalik, et pärast seda esitab Ta väiteid, mis lähtuvad sellisest kontseptsioonist? Individuaalsus põhineb vaimsel eksistentsil, nagu kinnitavad sellised suured ācāryad nagu Śrī Rāmānuja ja teised. „Gītās" rõhutatakse korduvalt, et oma vaimset individuaalsust suudavad mõista vaid Jumala pühendunud. Need, kes on Kṛṣṇa kui Jumala Kõrgeima Isiksuse peale kadedad, ei omanda autoriteetset juurdepääsu sellele väärtuslikule kirjandusele. Mittepühendunu lähenemine „Gītā" õpetustele on võrreldav mesilasega, kes lakub meepurki väljastpoolt. Kuid mee maitset pole võimalik tunda enne purgi avamist. Samamoodi saavad „Bhagavad-gītā" müstitsismi mõista vaid pühendunud, teised ei saa selle saladust maitsta, nagu kinnitatakse selle raamatu neljandas peatükis. „Gītā" olemust ei suuda tabada ka inimesed, kes kadestavad Jumalat juba üksnes Tema olemasolu pärast. Seepärast on māyāvādīde selgitused „Gītāle" vaid eksiteele viivad tõlgitsused tegelikust tõest. Jumal Caitanya on keelanud meil lugeda māyāvādīde kommentaare ning hoiatanud kõiki, kes võtavad omaks sellised māyāvādīde filosoofiast lähtuvad arusaamad, et nad kaotavad võime mõista vähimalgi määral „Gītā" tegelikku saladust. Kui individuaalsus piirduks vaid selle empiirilise universumiga, poleks Jumala õpetust üldse vaja. Individuaalne hing ja Jumal on erinevad olendid. See on igavene fakt, mida kinnitatakse kõikjal „Vedades", nagu eespool öeldud.