TEXT 22

Tekst

yat tu kṛtsna-vad ekasmin
kārye saktam ahaitukam
atattvārtha-vad alpaṁ ca
tat tāmasam udāhṛtam

Synonyms

yat — den, som; tu — men; kṛtsna-vat — som et og alt; ekasmin — til et bestemt; kārye — arbejde; saktam — tilknyttet; ahaitukam — uden årsag; atattva-artha-vat — uden viden om virkeligheden; alpam — meget sparsom; ca — og; tat — den; tāmasam — i mørkets kvalitet; udāhṛtam — siges at være.

yat — see, mis; tu — aga; kṛtsna-vat — kui kõik kõiges; ekasmin — ühes; kārye — töös; saktam — kiindunud; ahaitukam — põhjuseta; atattva-artha- vat — teadmisteta tegelikkusest; alpam — väga vähene; ca — ja; tat — see; tāmasam — pimeduse guṇas; udāhṛtam — öeldakse olevat.

Translation

Og den meget sparsomme viden, hvor der intet kendskab er til sandheden, men man blot er knyttet til en bestemt slags arbejde, som var det et og alt, siges at være i mørkets kvalitet.

Ning need teadmised, mis ei sisalda tõde, mis annavad väga vähest informatsiooni ning mille läbi inimene on kiindunud ühesugusesse töösse, pidades seda kõigeks kõiges, kuuluvad pimeduse guṇasse.

Purport

FORKLARING: Det almindelige menneskes “viden” er altid i mørkets eller uvidenhedens kvalitet, eftersom alle betingede levende væsener bliver født i uvidenhedens kvalitet. Den, der ikke får viden fra autoriteterne eller skrifterne, har kundskab, der begrænser sig til kroppen. En sådan person bekymrer sig ikke om at handle ifølge skrifternes vejledning. For ham er Gud penge, og viden vil sige at tilfredsstille kropslige behov. Den slags viden har ingen forbindelse med den Absolutte Sandhed. Den er mere eller mindre som almindelige dyrs viden, nemlig viden om at spise, sove, forsvare sig og parre sig. Sådan en viden beskrives her som produkt af mørkets kvalitet. Viden om sjælen ud over denne krop kaldes med andre ord for viden i godhedens kvalitet, viden, der frembringer mange teorier og doktriner igennem verdslig logik og intellektuel spekulation, er produkt af lidenskabens kvalitet, og viden, der kun drejer sig om at holde kroppen komfortabel, siges at være i uvidenhedens kvalitet.

Tavalise inimese „teadmised" kuuluvad alati pimeduse ehk teadmatuse guṇasse, sest tingimustest sõltuvas elus sünnib iga elusolend teadmatuse guṇasse. See, kes ei arenda oma teadmisi autoriteetide või pühakirjade juhenduste kaudu, omab üksnes selle kehaga piirduvaid teadmisi. Teda ei huvita toimimine pühakirjade juhenduste kohaselt. Tema Jumal on raha, teadmised aga tähendavad tema jaoks kehaliste nõudmiste rahuldamist. Sellistel teadmistel pole Absoluutse Tõega midagi pistmist. Tema teadmised meenutavad rohkemal või vähemal määral loomade teadmisi: need on teadmised söömisest, magamisest, enesekaitsest ja paaritumisest. Sellised teadmised tunnistatakse siinkohal teadmatuse guṇast sündinuiks. Teisisõnu öeldes nimetatakse sellest kehast kõrgemale jäävaid, vaimset hinge puudutavaid teadmisi teadmisteks vooruse guṇas; selliseid teadmisi, mis tekitavad mitmesuguseid teooriaid ja doktriine ilmaliku loogika ja mõttespekulatsioonide varal, nimetatakse teadmisteks kire guṇas ning teadmisi, mis räägivad üksnes kehalisest heaolust, peetakse teadmisteks teadmatuse guṇas.