TEXT 18

Tekst

jñānaṁ jñeyaṁ parijñātā
tri-vidhā karma-codanā
karaṇaṁ karma karteti
tri-vidhaḥ karma-saṅgrahaḥ

Synonyms

jñānam — kundskab; jñeyam — kundskabens objekt; parijñātā — kenderen; tri-vidhā — den trefoldige; karma — til handling; codanā — tilskyndelsen; karaṇam — sanserne; karma — handlingen; kartā — aktøren; iti — således; tri-vidhaḥ — det trefoldige; karma — af arbejde; saṅgrahaḥ — det samlede.

jñānam — teadmised; jñeyam — teadmiste objekt; parijñātā — teadja; tri- vidhā — kolme liiki; karma — töö; codanā — ajend; karaṇam — meeled; karma — töö; kartā — tegija; iti — sel moel; tri-vidhaḥ — kolme liiki; karma — töö; saṅgrahaḥ — kogumine.

Translation

Kundskab, kundskabsobjektet og kenderen er de tre faktorer, som motiverer handling. Sanserne, handlingen og aktøren er de tre bestanddele, der udgør en handling.

Teadmised, teadmiste objekt ja teadja on kolm tegevuse ajendeiks olevat tegurit; meeled, töö ja tegija on kolm tegevuse koostisosa.

Purport

FORKLARING: Der er tre former for tilskyndelse til alle vore daglige handlinger: kundskab, kundskabsobjektet og kenderen. Handlingsinstrumenterne, selve handlingen og arbejderen, der handler, kaldes for en handlings bestanddele. Enhver menneskelig handling indeholder disse elementer. Før man handler, er der en form for tilskyndelse, der kaldes inspiration. Enhver løsning, man kommer frem til, før selve handlingen finder sted, er en form for subtilt arbejde. Derefter tager arbejdet form som handling. Først skal man gennemgå de psykologiske processer i form af at tænke, føle og ville, og det kaldes tilskyndelse. Inspirationen til at gøre noget er den samme, hvad enten den kommer fra skrifterne eller fra den åndelige mesters instruktioner. Når inspirationen er der, og arbejderen er der, finder den egentlige handling sted ved hjælp af sanserne, der inkluderer sindet, der er midtpunkt for alle sanserne. Totalsummen af en handlings bestanddele kaldes det samlede arbejde.

Igapäevaseks tööks on kolm ajendit: teadmised, teadmiste objekt ja teadja. Töövahendeid, tööd ennast ja töötajat nimetatakse töö koostisosadeks. Iga inimese poolt tehtud töö sisaldab neid elemente. Enne tööle hakkamist peab olema mingi ajend, mida nimetatakse inspiratsiooniks. Enne töö tegemist inimene mõtleb, kuidas seda tööd teha, ning seda nimetatakse peenekoeliseks töötamiseks, mis viib seejärel füüsilise tegevuseni. Tegutsemisele eelnevad mõtlemise, tundmise ja tahtmise psühholoogilised protsessid ning neid nimetatakse ajendeiks. Inspiratsioon töö tegemiseks on sama nii siis, kui see on saadud pühakirjadest, kui ka siis, kui selle on andnud vaimse õpetaja juhendused. Sel moel inspiratsiooni saanud töötegija faktiline tegevus toimub meeltega, sealhulgas mõistusega, mis on kõikide meelte keskuseks. Kõikide tegevuse koostisosade kogusummat nimetatakse terviklikuks tööks.