Skip to main content

TEXT 16

TEXT 16

Tekst

Tekst

manaḥ-prasādaḥ saumyatvaṁ
maunam ātma-vinigrahaḥ
bhāva-saṁśuddhir ity etat
tapo mānasam ucyate
manaḥ-prasādaḥ saumyatvaṁ
maunam ātma-vinigrahaḥ
bhāva-saṁśuddhir ity etat
tapo mānasam ucyate

Synonyms

Synonyms

manaḥ-prasādaḥ — sindets tilfredshed; saumyatvam — uden dobbeltspil over for andre; maunam — alvor; ātma — af selvet; vinigrahaḥ — beherskelse; bhāva — af ens natur; saṁśuddhiḥ — renselse; iti — således; etat — dette; tapaḥ — askese; mānasam — sindets; ucyate — siges at være.

manaḥ-prasādaḥ — mõistuse rahuldatus; saumyatvam — kahemõttelisuseta teiste suhtes; maunam — tõsidus; ātma — enese; vinigrahaḥ — kontroll; bhāva — oma looduse; saṁśuddhiḥ — puhastamine; iti — sel moel; etat — seda; tapaḥ — askees; mānasam — mõistuse; ucyate — öeldakse olevat.

Translation

Translation

Og tilfredshed, ligefremhed, alvor, selvbeherskelse og renselse af ens eksistens er sindets askese.

Ning rahuldatus, lihtsus, tõsidus, enesekontroll ja eksistentsi puhastamine on mõistuse askeesid.

Purport

Purport

FORKLARING: At gøre sindet asketisk vil sige at løsrive det fra sansenydelse. Sindet bør disciplineres på en sådan måde, at det altid kan tænke på at gøre godt for andre. Den bedste træning af sindet er tankens alvor. Man må ikke afvige fra Kṛṣṇa-bevidsthed og skal altid undgå sansetilfredsstillelse. At rense sin natur vil sige at blive Kṛṣṇa-bevidst. Tilfredshed i sindet kan kun opnås ved at fjerne det fra tanker om sansenydelse. Jo mere vi tænker på sansenydelse, desto mere utilfreds bliver sindet. I den nuværende tidsalder beskæftiger vi unødigt sindet med alle mulige former for sansenydelse, og derfor er det helt umuligt for sindet at blive tilfreds. Det bedste er at rette sindet mod den vediske litteratur, der er fuld af tilfredsstillende beretninger som i Purāṇaerne og Mahābhārata. Man kan drage nytte af kundskaben deri og på den måde blive renset. Sindet skal være uden falskhed, og man bør tænke på alles velfærd. Tavshed vil sige, at man altid tænker på selverkendelse. I den forstand forholder en Kṛṣṇa-bevidst person sig altid fuldkommen tavs. At beherske sindet vil sige at trække det væk fra sansenydelse. Man skal være ligefrem i sin adfærd og således rense sin eksistens. Tilsammen udgør alle disse egenskaber askese i sindets aktiviteter.

Kui inimene tahab õppida oma mõistust kontrollima, peab ta lahutama selle meelelistest naudingutest. Mõistust tuleb treenida nii, et see mõtleks alati teistele kasu toomisest. Parim viis mõistuse treenimiseks on mõtete tõsidus. Inimene ei tohi Kṛṣṇa teadvuse teelt kõrvale kalduda ning peab alati vältima meelelisi naudinguid. Oma olemuse puhastamine tähendab Kṛṣṇa teadvuse tasandile jõudmist. Mõistuse rahulduse võib saavutada üksnes siis, kui me lahutame selle meelelistest naudingutest. Mida enam me meelte rahuldamisest mõtleme, seda rahulolematumaks meie mõistus muutub. Käesoleval ajal mõtiskleme me asjatult paljudest erinevatest meelenaudingutest ning seetõttu pole võimalik mõistuse rahulolu. Parim viis selle olukorra muutmiseks on suunata mõistus selliste vedakirjanduse teoste nagu „Purāṇad" ja „Mahābhārata" poole, mis on täis rahuldust pakkuvaid lugusid. Nendes antavaid teadmisi kasutades võib inimene puhastuda. Mõistuse peaks hoidma vabana kahemõttelisusest ning panema mõtlema kõikide heaolule. Vaikus tähendab seda, et inimene mõtleb alati eneseteadvustamisest. Kṛṣṇa teadvuses viibivad inimesed on selles mõttes tõeliselt vaiksed. Mõistuse kontrollimine tähendab selle lahutamist meelelistest naudingutest. Inimene peaks kõikides oma tegevustes olema alati otsekohene ja puhastama seeläbi oma eksistentsi. Kõik need omadused kokkuvõetult moodustavadki mõistuse askeesi.