TEXT 8

Tekst

na tu māṁ śakyase draṣṭum
anenaiva sva-cakṣuṣā
divyaṁ dadāmi te cakṣuḥ
paśya me yogam aiśvaram

Synonyms

na — aldrig; tu — men; mām — Mig; śakyase — du er i stand til; draṣṭum — at se; anena — med disse; eva — afgjort; sva-cakṣuṣā — med dine egne øjne; divyam — guddommelige; dadāmi — Jeg giver; te — til dig; cakṣuḥ — øjne; paśya — se blot; me — Min; yogam aiśvaram — ufattelige mystiske kraft.

na — mitte kunagi; tu — aga; mām — Mind; śakyase — on võimelised; draṣṭum — nägema; anena — sellistega; eva — kindlasti; sva-cakṣuṣā — sinu enda silmadega; divyam — jumalikud; dadāmi — Ma annan; te — sulle; cakṣuḥ — silmad; paśya — näe; me — Minu; yogam aiśvaram — käsitlematut müstilist jõudu.

Translation

Men Du kan ikke se Mig med dine nuværende øjne. Derfor giver Jeg dig guddommelige øjne. Se blot Min mystiske overdådighed!

Kuid sa ei saa Mind näha oma praeguste silmadega. Seepärast annan Ma sulle jumalikud silmad. Vaata nüüd Minu müstilist külluslikkust!

Purport

FORKLARING: En ren hengiven bryder sig ikke om at se Kṛṣṇa i nogen anden form end Hans toarmede form. En hengiven er nødt til at se Hans universelle form gennem Hans nåde, ikke med sindet, men med åndelige øjne. For at kunne se Kṛṣṇas universelle form bliver Arjuna ikke bedt om at ændre sit sind, men sit syn. Kṛṣṇas universelle form er ikke særlig vigtig, hvilket klart vil fremgå af senere vers. Men da Arjuna gerne vil se den, giver Herren ham det særlige syn, der kræves for at kunne se denne universelle form.

Puhas pühendunu ei ihalda näha Kṛṣṇat ühelgi teisel kujul peale Tema kahekäelise kuju. Ta näeb Kṛṣṇa kõiksuse kuju üksnes Kṛṣṇa armust, oma vaimsete silmadega, mitte mõistusega. Kṛṣṇa kinnitab siinkohal Arjunale, et kõiksuse kuju nägemiseks ei pea Arjuna omandama mitte uut mõistust, vaid teistsuguse nägemisvõime. Nagu selgub järgnevatest värssidest, ei oma Kṛṣṇa kõiksuse kuju suurt tähtsust, ent kuna Arjuna soovis seda näha, siis annab Jumal talle selleks vajaliku nägemise.

Hengivne, der er rigtigt situeret i et transcendentalt forhold til Kṛṣṇa, føler sig tiltrukkede af Hans kærlige sider, ikke af en gudløs opvisning af overdådigheder. Kṛṣṇas legekammerater, Kṛṣṇas venner og Kṛṣṇas forældre er aldrig interesserede i, at Kṛṣṇa skal vise Sine overdådigheder. De er så overvældet af ren kærlighed, at de ikke engang ved, at Kṛṣṇa er Guddommens Højeste Personlighed. I deres kærlighedsudvekslinger glemmer de, at Kṛṣṇa er den Højeste Herre. I Śrīmad-Bhāgavatam står der, at de drenge, der leger med Kṛṣṇa, alle er yderst fromme sjæle, der efter mange, mange liv er blevet i stand til at lege med Kṛṣṇa. Sådanne drenge ved ikke, at Kṛṣṇa er Guddommens Højeste Personlighed. De ser Ham som deres personlige ven. Śukadeva Gosvāmī reciterer derfor følgende vers (ŚB. 10.12.11):

Pühendunuid, kes on tõesti Kṛṣṇaga transtsendentaalsetes suhetes, kütkestab Kṛṣṇa armastusväärsus, mitte aga materiaalse külluslikkuse avaldumine. Kṛṣṇa mängukaaslased, sõbrad ja vanemad ei ihalda kunagi, et Kṛṣṇa demonstreeriks Oma võimsust. Nad on sedavõrd haaratud puhtast armastusest Kṛṣṇa vastu, et nad ei tea isegi seda, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus. Olles vastastikustes armastussuhetes, unustavad nad, et Kṛṣṇa on Kõigekõrgem Jumal. „Śrīmad-Bhāgavatamis" öeldakse, et poisid, kes Kṛṣṇaga koos mängivad, on kõik sügavalt jumalakartlikud hinged, kes on saanud võimaluse mängida koos Kṛṣṇaga pärast mitmeid jumalakartlikke elusid. Sellised poisid aga ei tea, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus. Nad suhtuvad Kṛṣṇasse kui oma lähedasse sõpra. Seepärast deklameeris Śukadeva Gosvāmī ka järgmise värsi:

itthaṁ satāṁ brahma-sukhānubhūtyā
dāsyaṁ gatānāṁ para-daivatena
māyāśritānāṁ nara-dārakeṇa
sākaṁ vijahruḥ kṛta-puṇya-puñjāḥ

“Her er den Højeste Person, der af store vismænd bliver betragtet som den upersonlige Brahman, af hengivne som Guddommens Højeste Personlighed og af folk i almindelighed som et produkt af den materielle natur. Disse drenge, der har gjort mange, mange fromme handlinger i deres tidligere liv, leger nu med denne Guddommens Højeste Personlighed.”

„Siin on Kõrgeim Isiksus, keda suured targad peavad impersonaalseks Brahmaniks, pühendunud Jumala Kõrgeimaks Isiksuseks ning tavalised inimesed materiaalse looduse poolt loodud elusolendiks. Ja poisid, kes oma eelmistes eludes on sooritanud palju jumalakartlikke tegusid, mängivad nüüd selle Jumala Kõrgeima Isiksusega." („Śrīmad-Bhāgavatam" 10.12.11)

Faktum er, at en hengiven ikke er interesseret i at se viśva-rūpa, den universelle form, men Arjuna vil gerne se den for at underbygge Kṛṣṇas udtalelser, så folk i fremtiden kan forstå, at Kṛṣṇa ikke kun teoretisk eller filosofisk fremstillede Sig Selv som den Højeste, men at Han virkelig viste Sig som sådan for Arjuna. Arjuna skal bekræfte dette, for han er begyndelsen til paramparā-systemet. De, der for alvor er interesserede i at forstå Guddommens Højeste Personlighed, Kṛṣṇa, og som følger i Arjunas fodspor, må forstå, at Kṛṣṇa ikke kun rent teoretisk udgav Sig for at være den Højeste, men faktisk åbenbarede Sig som den Højeste.

On fakt, et pühendunu ei ihalda näha Jumala kõiksuse kuju ehk viśva- rūpat. Arjuna soovis seda näha vaid selleks, et tulevased põlvkonnad ei kahtleks Kṛṣṇa väidetes ning teaksid, et Ta ei tõestanud Oma kõrgeimat olemust mitte ainult teoreetiliselt või filosoofiliselt, vaid et Ta ka tegelikult End sellisena Arjunale näitas. Arjuna peab tooma sellise kinnituse, sest tema on paramparā ahela esimene lüli. Need, kes tõepoolest tahavad mõista Jumala Kõrgeimat Isiksust Kṛṣṇat ning kes järgivad Arjuna eeskuju, peavad mõistma, et Kṛṣṇa ei esitanud End Kõigekõrgemana mitte ainult teoreetiliselt, vaid et Ta ka tegelikult ilmutas End Arjunale just sellisena.

Herren gav derfor Arjuna de nødvendige evner til at se Sin universelle form, for Han vidste godt, at Arjuna intet særligt ønske nærede om at se den, som vi allerede har forklaret det.

Jumal andis Arjunale Oma kõiksuse kuju nägemiseks vajaliku võime, sest Ta teadis, et Arjuna ei omanud isiklikku soovi seda näha, nagu juba eespool selgitati.