Skip to main content

Text 4

Neljas värss

Verš

Tekst

dadāti pratigṛhṇāti
guhyam ākhyāti pṛcchati
bhuṅkte bhojayate caiva
ṣaḍ-vidhaṁ prīti-lakṣaṇam
dadāti pratigṛhṇāti
guhyam ākhyāti pṛcchati
bhuṅkte bhojayate caiva
ṣaḍ-vidhaṁ prīti-lakṣaṇam

Synonyma

Synonyms

dadāti — dává milodary; pratigṛhṇāti — přijímá na oplátku; guhyam — důvěrné náměty; ākhyāti — vysvětluje; pṛcchati — dotazuje se; bhuṅkte — jí; bhojayate — podává jídlo; ca — také; eva — zajisté; ṣaṭ-vidham — šest druhů; prīti — lásky; lakṣaṇam — znaků.

dadāti — teeb annetusi; pratigṛhṇāti — võtab vastu annetusi; guhyam — salajasi teemasid; ākhyāti — selgitab; pṛcchati — küsib; bhuṅkte — sööb; bhojayate — toidab; ca — samuti; eva — kindlasti; ṣaṭ-vidham — kuute liiki; prīti — armastuse; lakṣaṇam — tundemärgid.

Překlad

Translation

Dávat a přijímat milodary, důvěrně vyjevovat svou mysl a důvěrně se dotazovat, přijímat prasādam a nabízet prasādam – to je šest znaků lásky, kterou si oddaní navzájem projevují.

Kingituste andmine, kingituste vastuvõtmine, oma mõistuse saladuste avamine, usalduslike küsimuste esitamine, prasādami vastuvõtmine ja prasādami pakkumine on kahe pühendunu vahelise armastuse kuus tundemärki.

Význam

Purport

Śrīla Rūpa Gosvāmī v tomto verši vysvětluje, jak konat oddané činnosti ve společnosti ostatních oddaných. Jedná se o šest druhů činností: (1) dávat milodary oddaným, (2) přijímat od nich cokoliv nabídnou na oplátku, (3) vyjevovat svou mysl oddaným, (4) dotazovat se jich na důvěrnou službu Pánu, (5) přijímat od oddaných prasādam neboli duchovní jídlo a (6) rozdávat oddaným prasādam. Zkušení oddaní vysvětlují a nezkušení oddaní se od nich učí. To je guhyam ākhyāti pṛcchati. Když oddaný rozdává prasādam, zbytky jídla obětovaného Nejvyšší Osobnosti Božství, musíme prasādam přijmout jako Pánovu milost získanou skrze čisté oddané, abychom udrželi náš duch oddané služby. Měli bychom také pozvat čisté oddané domů, nabídnout jim prasādam a být připraveni je potěšit ve všech ohledech. To se nazývá bhuṅkte bhojayate caiva.

Selles värsis selgitab Śrīla Rūpa Gosvāmī, kuidas sooritada pühendunud teenimist teiste pühendunute suhtes. Selline pühendunud teenimine hõlmab kuute laadi tegevusi: (1) pühendunutele kingituste tegemine, (2) pühendunutelt kingituste vastuvõtmine, (3) oma mõistuse avamine teistele pühendunutele, (4) nende poole pöördumine palvega avada meile oma mõistust Jumala teenimise teemadel, (5) pühendunute pakutud prasādami ehk vaimse toidu austamine ning (6) pühendunute toitmine prasādamiga. Kogenud pühendunu selgitab ja kogenematu pühendunu kuulab tema õpetusi. See on sõnade guhyam ākhyāti pṛcchati tähendus. Kui pühendunu jagab prasādamit, Jumala Kõrgeimale Isiksusele pakutud toidu jäänuseid, peame me pühendunud teenimise vaimu säilitamiseks selle prasādami vastu võtma kui Jumala armulikkuse, mida Ta läbi puhaste pühendunute meile annab. Me peaksime kutsuma puhtaid pühendunuid oma koju, pakkuma neile prasādamit ja olema valmis rahuldama neid igas mõttes. Selline on sõnade bhuṅkte bhojayate caiva tähendus.

Dokonce i v běžném společenském styku je těchto šest způsobů jednání mezi dvěma milými přáteli naprostou nezbytností. Když si obchodník například přeje spojit se s jiným obchodníkem, zařídí hostinu v hotelu a při hostině otevřeně řekne, co chce podniknout. Pak se zeptá svého přítele obchodníka, jak by měl jednat, a někdy si vymění dárky. Kdykoliv tedy dochází k jednání v duchu prīti, láskyplné důvěrnosti, provádí se těchto šest činností. Śrīla Rūpa Gosvāmī nám v předchozím verši poradil, že bychom se měli zříci světské společnosti a držet se ve společnosti oddaných (saṅga-tyāgāt sato vṛtteḥ). Mezinárodní společnost pro vědomí Kṛṣṇy byla založena, aby umožnila těchto šest láskyplných výměn mezi oddanými. Založili jsme ji sami, ale jelikož lidé nabízejí pomoc a jednají podle zásady „dej a přijmi“, rozrůstá se nyní po celém světě. Jsme rádi, že lidé velmi štědře přispívají na její rozvoj a také nadšeně přijímají jakýkoliv skromný příspěvek, který jim dáme v podobě knih a časopisů, jež pojednávají pouze o vědomí Kṛṣṇy. Někdy pořádáme Hare Kṛṣṇa festivaly a zveme životní členy a přátele, aby se zúčastnili hostiny a přijali prasādam. Většina členů pochází z vyšších společenských kruhů, ale přesto přicházejí a přijímají jakoukoliv trochu prasādam, kterou jsme schopni jim nabídnout. Někdy se členové i podporovatelé velmi důvěrně dotazují na způsoby provádění oddané služby a my se jim to snažíme vysvětlit. Tímto způsobem se naše společnost úspěšně rozrůstá po celém světě a inteligentní lidé ze všech zemí postupně oceňují naše činnosti určené k potěšení Śrī Kṛṣṇy. Těchto šest láskyplných vztahů mezi členy hnutí pro vědomí Kṛṣṇy udržuje jeho život. Lidé proto musí dostat příležitost stýkat se s oddanými v ISKCONu, neboť těmito šesti zmíněnými výměnami může obyčejný člověk zcela obnovit své neprojevené vědomí Kṛṣṇy. V Bhagavad-gītě (2.62) je uvedeno: saṅgāt sañjāyate kāmaḥ: naše touhy a přání se vyvinou podle společnosti, se kterou se stýkáme. Často se říká, že člověka poznáme podle jeho společnosti, a když se obyčejný člověk stýká s oddanými, jistě rozvine své neprojevené vědomí Kṛṣṇy. Porozumění vědomí Kṛṣṇy je vrozené každé živé bytosti a do určité míry je již vyvinuto, když živá bytost dostane lidské tělo. V Caitanya-caritāmṛtě (Madhya 22.107) je řečeno:

Isegi tavalises ühiskonnas on kahe armastava sõbra vahelistes suhetes nende kuue tegevuse sooritamine möödapääsmatu. Näiteks kui üks ärimees soovib luua sidemed teise ärimehega, korraldab ta hotellis pidusöögi, mille käigus ta kõneleb avameelselt oma plaanidest. Seejärel küsib ta oma ärisõbralt, kuidas ta peaks toimima ning mõnikord vahetavad nad vastastikku kingitusi. Seega sooritatakse nimetatud kuut tegevust alati, kui on tegu prīti ehk armastusega lähedastes suhetes. Eelmises värsis andis Śrīla Rūpa Gosvāmī nõuande loobuda suhtlemisest ilmalike inimestega ja suhelda vaid pühendunutega (saṅga-tyāgāt sato vṛtteḥ). Rahvusvaheline Kṛṣṇa Teadvuse Ühing on rajatud selleks, et võimaldada pühendunutel luua ülalnimetatud kuuele armastusavaldusele tuginevaid suhteid. Selle ühingu algatajaks oli üksainus inimene, ent kuna inimesed pakuvad meile oma abi ja tunnustavad vastastikuste teenete poliitikat, on meie ühing nüüd laienemas üle kogu maailma. Me tunneme rõõmu, et inimesed annetavad väga heldekäeliselt meie ühingu tegevuse laiendamise heaks ning võtavad vaimustusega vastu kõik tagasihoidlikud kingitused, mida me neile tänutäheks teeme – raamatud ja ajakirjad, mis kõnelevad üksnes Kṛṣṇa teadvusest. Vahel korraldame me Hare Kṛṣṇa festivale ja kutsume ühingu eluaegseid toetajaid ja sõpru osa saama pidustustest, kostitades neid prasādamiga. Ehkki enamik meie ühingu toetajatest on pärit ühiskonna kõrgklassist, tulevad nad sellegipoolest meie üritustele ja võtavad vastu selle vähese prasādami, mida meil on võimalik neile pakkuda. Vahel esitavad meie ühingu toetajad ja pooldajad väga usalduslikke küsimusi pühendunud teenimise meetodite kohta ning me püüame neile neid meetodeid selgitada. Sel moel levib meie ühing edukalt üle kogu maailma ja kõikide maade haritlaskond hakkab järk-järgult hindama Kṛṣṇa teadvuse ühingu tegevust. Kṛṣṇa teadvuse ühingu elu toitub nimetatud kuut laadi vastastikustest armastusavaldustest ühingu liikmete vahel ning seetõttu tuleb kõikidele inimestele anda võimalus suhelda ISKCONi pühendunutega, sest nimetatud kuuele printsiibile rajanevate vastastikuste suhete läbi võib tavaline inimene endas äratada uinunud Kṛṣṇa teadvuse. „Bhagavad-gītās" (2.62) kinnitatakse, et inimese soovid ja taotlused kujunevad vastavalt tema suhtluskonnale – saṅgāt sañjāyate kāmaḥ. Sageli öeldakse, et seda, milline on inimene, võib kindlaks teha tema sõprade järgi, ning kui tavaline inimene suhtleb pühendunutega, arendab ta endas kahtlematult temas uinunud Kṛṣṇa teadvust. Igal elusolendil on loomupärane võime mõista Kṛṣṇa teadvust ja kui ta sünnib inimkehas, on Kṛṣṇa teadvus temas juba teatud määral välja arenenud. „Śrī Caitanya-caritāmṛtas" (Madhya 22.107) öeldakse:

nitya-siddha kṛṣṇa-prema ‘sādhya’ kabhu naya
śravaṇādi-śuddha-citte karaye udaya
nitya-siddha kṛṣṇa-prema ‘sādhya’ kabhu naya
śravaṇādi-śuddha-citte karaye udaya

„Čistá láska ke Kṛṣṇovi je věčně ustanovena v srdcích živých bytostí. Není to něco, co by se dalo získat odjinud. Tato láska se přirozeně probouzí, když je srdce očištěno nasloucháním a zpíváním.“ Každý by měl dostat příležitost naslouchat o Kṛṣṇovi, protože vědomí Kṛṣṇy je vrozeno každé živé bytosti. Pouhým nasloucháním a opěvováním – śravaṇaṁ kīrtanam – se naše srdce přímo očišťuje a naše původní vědomí Kṛṣṇy se okamžitě probouzí. Vědomí Kṛṣṇy není srdci uměle vnucováno, již tam existuje. Zpíváme-li svaté jméno Nejvyšší Osobnosti Božství, srdce se očišťuje ode všeho světského znečištění. V první sloce Śrī Śikṣāṣṭaky Pán Śrī Caitanya Mahāprabhu říká:

„Puhas armastus Kṛṣṇa vastu asub igavesti elusolendite südametes. Seda pole võimalik omandada välisest allikast. Kui süda kuulamise ja kordamise käigus puhastub, ärkab elusolend loomulikul moel unest." Kuna kõik elusolendid omavad loomupäraselt Kṛṣṇa teadvust, tuleb kõigile anda võimalus kuulda Kṛṣṇast. Piisab kuulamisest ja kordamisest – śravaṇaṁ kīrtanam – , et elusolendi süda vahetult puhastuks ja et selles ärkaks otsekohe algne Kṛṣṇa teadvus. Kṛṣṇa teadvus ei ole südame jaoks midagi sunniviisilist – see juba eksisteerib seal. Kui inimene kordab Jumala Kõrgeima Isiksuse püha nime, puhastub süda kogu materiaalsest saastast. Jumal Śrī Caitanya Mahāprabhu lausub Oma „Śrī Śikṣāṣṭaka" esimeses salmis:

ceto-darpaṇa-mārjanam bhava-mahā-dāvāgni-nirvāpaṇaṁ
śreyaḥ-kairava-candrikā-vitaraṇaṁ vidyā-vadhū-jīvanam
ānandāmbudhi-vardhanaṁ prati-padaṁ pūrṇāmṛtāsvādanaṁ
sarvātma-snapanaṁ paraṁ vijayate śrī-kṛṣṇa-saṅkīrtanam
ceto-darpaṇa-mārjanam bhava-mahā-dāvāgni-nirvāpaṇaṁ
śreyaḥ-kairava-candrikā-vitaraṇaṁ vidyā-vadhū-jīvanam
ānandāmbudhi-vardhanaṁ prati-padaṁ pūrṇāmṛtāsvādanaṁ
sarvātma-snapanaṁ paraṁ vijayate śrī-kṛṣṇa-saṅkīrtanam

„Sláva saṅkīrtanu Śrī Kṛṣṇy, který očišťuje srdce ode všeho prachu nashromážděného po mnoho let a hasí žár podmíněného života, opakovaného rození a umírání. Toto saṅkīrtanové hnutí je největší požehnání celému lidstvu, protože šíří paprsky žehnajícího měsíce. Je to život veškerého transcendentálního poznání. Zvětšuje oceán transcendentální blaženosti a umožňuje nám plně si vychutnat nektar, po kterém vždy toužíme.“

„Kogu au Śrī Kṛṣṇa saṅkīrtanale, mis puhastab südame täielikult tolmust, mis sinna pikkade aastate jooksul on kogunenud ja kustutab tingimustest sõltuva eksistentsi ning korduvate sündide ja surmade kahjutule. Saṅkīrtana liikumine on suurim õnnistus kogu inimkonnale, sest see levitab õnnistava kuu kiiri. Selles lasub kõikide transtsendentaalsete teadmiste hing. See suurendab transtsendentaalse õndsuse ookeani ja võimaldab meil täiel määral maitsta nektarit, mida me alati ihaldame."

Očistí se nejen ten, kdo zpívá mahā-mantru, ale srdce kohokoliv, kdo zaslechne její transcendentální vibraci Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare / Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare, se také očistí. Duše v tělech nižších zvířat, hmyzu, stromů a ostatních druhů života se také očišťují a připravují se stát se plně vědomými si Kṛṣṇy pouhým posloucháním transcendentální vibrace. To vysvětlil Ṭhākura Haridāsa, když se ho Caitanya Mahāprabhu zeptal, jak mohou být živé bytosti nižší než lidské bytosti osvobozeny z pout hmoty. Haridāsa Ṭhākura řekl, že zpívání svatých jmen je tak mocné, že dokonce i když člověk zpívá v nejodlehlejších částech džungle, stromy a zvířata udělají pokrok v rozvoji vědomí Kṛṣṇy pouhým nasloucháním této vibraci. Sám Śrī Caitanya Mahāprabhu to ve skutečnosti dokázal, když procházel lesem Jhārikhaṇḍa. Tygři, hadi, jeleni a všechna ostatní zvířata zanechala svého přirozeného nepřátelství a začala zpívat a tančit v saṅkīrtanu. Ovšemže nemůžeme napodobovat činnosti Śrī Caitanyi Mahāprabhua, ale měli bychom následovat v Jeho stopách. Nejsme natolik mocní, abychom mohli nadchnout nižší zvířata jako tygry, hady, kočky a psy nebo je přimět k tanci, ale zpíváním svatých jmen Pána můžeme opravdu přivést mnoho lidí na světě k vědomí Kṛṣṇy. Přispívání nebo rozdávání svatého jména Pána je vznešený příklad dobročinnosti (zásada dadāti). Stejným způsobem musíme také následovat princip pratigṛhṇāti a být připraveni přijímat transcendentální dary. Měli bychom se dotazovat na hnutí pro vědomí Kṛṣṇy a otevřít svou mysl, abychom porozuměli situaci v hmotném světě. Tak mohou být splněny principy guhyam ākhyāti pṛcchati.

Korrates mahā-mantrat, puhastab inimene südant mitte üksnes iseendal, vaid ka igaühel, kes juhtub kuulma transtsendentaalset helivibratsiooni Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Kuuldes lihtsalt seda transtsendentaalset helivibratsiooni, puhastuvad isegi need hinged, kes on kehastunud loomade, putukate, puude ning teiste madalamate eluvormidena. Sedasi valmistavad nad end ette täielikuks Kṛṣṇa teadvuseks. Sellest rääkis Ṭhākura Haridāsa, kui Caitanya Mahāprabhu küsis temalt, kuidas on võimalik materiaalsest vangistusest vabastada neid elusolendeid, kes asuvad inimkehadest madalamates kehades. Ṭhākura Haridāsa vastas, et pühade nimede kordamine on sedavõrd mõjuvõimas, et isegi juhul, kui keegi kordab neid sügaval dz̆unglis, võimaldab selle helivibratsiooni kuulmine sealsetel puudel ja loomadel arendada endas Kṛṣṇa teadvust. Śrī Caitanya Mahāprabhu kinnitas seda isiklikult. Kui Ta kõndis läbi Jhārikhaṇḍa metsa, loobusid tiigrid, maod, hirved ja kõik teised loomad oma loomupärasest vihavaenust ning ühinesid saṅkīrtanaga, hakates laulma ja tantsima. Loomulikult ei ole meil võimalik Śrī Caitanya Mahāprabhu tegevusi jäljendada, kuid me peaksime järgima Tema eeskuju. Me ei ole sedavõrd võimsad, et võiksime lummata tiigreid, madusid, kasse ja koeri ning meelitada neid tantsima, ent andes inimestele võimaluse kuulda Jumala pühasid nimesid, on meil võimalik tuua paljusid inimesi üle kogu maailma Kṛṣṇa teadvuse juurde. Jumala püha nime levitamine on suurepärane näide annetamisest või heategevusest (ehk dadāti põhimõttest). Samadele alustele tuginedes peame me järgima ka pratigṛhṇāti põhimõtet – me peame olema nõus ja valmis vastu võtma transtsendentaalset kingitust. Mõistmaks selle materiaalse maailma olemust, peame me esitama küsimusi Kṛṣṇa teadvuse liikumise kohta ja avama oma mõistuse teistele pühendunutele. Sedasi on meil võimalik praktiseerida guhyam ākhyāti pṛcchati põhimõtet.

Členové Mezinárodní společnosti pro vědomí Kṛṣṇy pořádají každou neděli ve všech svých střediscích hostiny lásky, na které zvou členy společnosti i podporovatele. Mnoho zájemců chodí uctívat prasādam a kdykoliv je to možné, zvou členy společnosti do svých domovů a předkládají jim hojné množství prasādam. Prospívá to členům společnosti i široké veřejnosti. Lidé by měli opustit společnost takzvaných yogīch, jñānīch, karmīch a filantropů, protože jejich společnost nemůže prospět nikomu. Chce-li člověk skutečně dosáhnout cíle lidského života, měl by se stýkat s oddanými z hnutí pro vědomí Kṛṣṇy, neboť je to jediné hnutí, které učí, jak rozvinout lásku k Bohu. Náboženství je zvláštní součástí lidské společnosti a odlišuje ji od společnosti zvířecí. Zvířata nemají kostel, mešitu ani náboženský systém. Ve všech částech světa, v jakkoliv pokleslé lidské společnosti, existuje nějaký náboženský systém. Dokonce i domorodé kmeny v džungli mají nějaký náboženský systém. Když se náboženství rozvine a promění se v lásku k Bohu, je úspěšné. V prvním zpěvu Śrīmad Bhāgavatamu (1.2.6) je uvedeno:

Rahvusvahelise Kṛṣṇa Teadvuse Ühingu pühendunud kutsuvad ühingu kõikides harudes selle toetajaid ning pooldajaid koos nendega einestama, korraldades pühapäeviti „armastuse pidusööke". Paljud huvi tundvad inimesed tulevad prasādamit austama ning mil iganes võimalik, kutsuvad pühendunuid oma kodudesse ja toidavad neid ohtralt prasādamiga. Sel moel saavad kasu nii ühingu liikmed kui ka tavalised inimesed. Inimesed peaksid loobuma suhtlemisest niinimetatud joogide, jñānīde, karmīde ja filantroopidega, sest selline suhtlemine ei too kellelegi kasu. Kui inimene soovib tõepoolest saavutada inimelu eesmärki, peaks ta suhtlema Kṛṣṇa teadvuse liikumise pühendunutega, sest see on ainus liikumine, kus õpetatakse, kuidas arendada endas armastust Jumala vastu. Religioonil on inimühiskonnas eriline otstarve – just religioon eristab inimühiskonda loomaühiskonnast. Loomadel pole kirikut, mos̆eed või religioosset õpetust. Ent ükskõik kui primitiivne inimühiskond maailma mõningates paikades ka poleks, kõikjal eksisteerib teatud religioosne õpetus. Seda omavad isegi hõimudena dz̆unglites elavad pärismaalased. Kui religioosse õpetuse järgimine aitab inimesel edasi arenedes jõuda Jumala armastamise tasandile, võib seda õpetust pidada efektiivseks. „Śrīmad-Bhāgavatami" esimeses laulus (1.2.6) öeldakse:

sa vai puṁsāṁ paro dharmo
yato bhaktir adhokṣaje
ahaituky apratihatā
yayātmā suprasīdati
sa vai puṁsāṁ paro dharmo
yato bhaktir adhokṣaje
ahaituky apratihatā
yayātmā suprasīdati

„Vrcholná činnost (dharma) pro celé lidstvo je ta, která vede člověka k dosažení láskyplné oddané služby transcendentálnímu Pánu. Aby úplně uspokojila vlastní já, musí být tato oddaná služba bezpodmínečná a nepřerušovaná.“

„Kogu inimkonna kõrgeim tegevus [dharma] on see, mille abil inimestel on võimalik saavutada transtsendentaalse Jumala armastuslik pühendunud teenimine. Selleks, et hing tunneks täielikku rahuldust, peab selline pühendunud teenimine olema katkematu ning vaba isiklikest tagamõtetest."

Chtějí-li příslušníci lidské společnosti skutečně klidnou mysl, vyrovnanost a přátelské vztahy mezi lidmi a národy, musí následovat náboženský systém vědomí Kṛṣṇy, pomocí kterého mohou rozvinout neprojevenou lásku ke Kṛṣṇovi, Nejvyšší Osobnosti Božství. Jakmile to lidé udělají, jejich mysl se ihned naplní klidem a vyrovnaností.

Kui inimühiskonna liikmed soovivad tõepoolest leida meelerahu, sisemist tasakaalu ja sõbralikke suhteid inimeste ja rahvaste vahel, peavad nad järgima Kṛṣṇa teadvuse religioosset õpetust, mis võimaldab neil arendada endas oma uinunud armastust Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeima Isiksuse vastu. Niipea kui inimesed pöörduvad Kṛṣṇa teadvuse juurde, täituvad nende mõistused otsekohe rahu ja sisemise tasakaaluga.

V této souvislosti Śrīla Bhaktisiddhānta Sarasvatī Ṭhākura varoval všechny oddané, kteří rozšiřují hnutí pro vědomí Kṛṣṇy, aby nemluvili s impersonalistickými māyāvādīmi, kteří jsou vždy odhodláni oponovat teistickým hnutím. Svět je plný māyāvādīch a ateistů a politické strany světa využívají māyāvādské a jiné ateistické filozofie k prosazování materialismu. Někdy dokonce podporují silnou politickou stranu, aby se postavila proti hnutí pro vědomí Kṛṣṇy. Māyāvādī a ostatní ateisté nechtějí, aby se hnutí pro vědomí Kṛṣṇy rozvinulo, protože učí lidi o vědomí Boha. To je politika ateistů. Tím, že krmíme hada mlékem a banány, nezískáme žádný užitek, protože nebude nikdy spokojen. Dostane-li had mléko a banány, stane se pouze ještě jedovatějším (kevalaṁ viṣa-vardhanam). Mlékem jeho jed zesílí. Z podobných důvodů bychom neměli vyjevovat svou mysl hadům podobným māyāvādīm a karmīm. Nepřinese to žádný užitek. Nejlepší je úplně se vyhýbat jejich společnosti a nikdy je nežádat o nic důvěrného, protože nemohou dát žádnou dobrou radu. Neměli bychom māyāvādī a ateisty zvát ani přijímat jejich pozvání, neboť tyto důvěrné styky nás mohou ovlivnit jejich ateistickou mentalitou (saṅgāt sañjāyate kāmaḥ). Tento verš nám zakazuje cokoliv dávat māyāvādīṁ a ateistům a cokoliv od nich přijímat. Śrī Caitanya Mahāprabhu také varoval viṣayīra anna khāile duṣṭa haya mana: „Sníme-li jídlo připravené světským člověkem, otráví nám to mysl.“ Dokud nejsme velmi pokročilí, nemůžeme použít příspěvky od kohokoliv pro rozvoj hnutí pro vědomí Kṛṣṇy. Je třeba se držet pravidla, že bychom neměli přijímat milodary od māyāvādīch či ateistů. Śrī Caitanya Mahāprabhu zakázal oddaným stýkat se dokonce i s obyčejnými lidmi, kteří jsou příliš navyklí hmotnému smyslového požitku.

Śrīla Bhaktisiddhanta Sarasvatī Ṭhākura annab seda värssi käsitledes hoiatuse kõikidele pühendunutele, kes on hõivatud Kṛṣṇa teadvuse liikumise laiendamisega, mitte astuda kõnelustesse māyāvādīdest impersonalistidega, kes on alati meelestatud selliste teistlike liikumiste vastu. Maailm on täis māyāvādīsid ja ateiste ning maailma poliitilised parteid kasutavad nende filosoofiaid ära materialismi propageerimiseks. Vahel asuvad māyāvādīd ja teised ateistid ise mõnd tugevat parteid toetama, et Kṛṣṇa teadvuse liikumise vastu võidelda. Nad ei taha, et Kṛṣṇa teadvuse liikumine kasvaks, sest see jagab inimestele haridust Jumala teadvusest. Selline on ateistide tegutsemisviis. Mao toitmine piima ja banaanidega ei too mitte mingit kasu, sest madu ei tunne sellest kunagi rahuldust. Vastupidi, piima juues ja banaane süües muutub madu veelgi mürgisemaks (kevalaṁ viṣa-vardhanam). Kui joota maole piima, suureneb tema mürgi hulk. Analoogselt ei tohiks me avada oma mõistust maosarnastele māyāvādīdele ja karmīdele. Sellisest avameelsusest pole kunagi mingit kasu. Kõige parem on vältida nendega suhtlemist täielikult ja mitte esitada neile usalduslikke küsimusi, sest māyāvādīd ja karmīd ei suuda meile head nõu anda. Samuti ei tohiks me māyāvādīsid ja ateiste endale külla kutsuda ega vastu võtta nendepoolseid küllakutseid, sest selliste lähedaste suhete tõttu võime me sattuda nende ateistlike vaadete mõju alla (saṅgāt sañjāyate kāmaḥ). See värss keelab meil anda midagi māyāvādīdele ja ateistidele või neilt midagi vastu võtta. Ka Śrī Caitanya Mahāprabhu hoiatas: viṣayīra anna khāile duṣṭa haya mana. „Toit, mille on valmistanud ilmalik inimene, saastab selle sööja mõistust." Asumata väga kõrgel vaimsel tasandil, ei suuda pühendunu kõikide inimeste annetusi Kṛṣṇa teadvuse liikumise edasiseks edendamiseks ära kasutada, seepärast ei tohiks ta põhimõtteliselt māyāvādīde või ateistide annetusi vastu võtta. Enamgi veel – Śrī Caitanya Mahāprabhu keelas pühendunutel suhelda isegi tavaliste inimestega, kes on liigselt kiindunud materiaalsetesse meelelistesse naudingutesse.

Závěr je, že bychom vždy měli vyhledávat společnost oddaných, dodržovat usměrňující zásady oddané služby, následovat ve stopách ācāryů a naprosto poslušně plnit pokyny duchovního učitele. Tímto způsobem budeme schopni rozvíjet svoji oddanou službu a neprojevené vědomí Kṛṣṇy. Od oddaného, který není ani začátečník ani mahābhāgavata (vysoce pokročilý oddaný), nýbrž se nachází na střední úrovni oddané služby, se očekává, že bude milovat Nejvyšší Osobnost Božství, přátelit se s oddanými, bude laskavý k nevědomým a bude se vyhýbat závistivým a démonským osobám. V tomto verši je krátká zmínka jak vytvořit láskyplné vztahy s Nejvyšší Osobnosti Božství a jak se přátelit s oddanými. Podle zásady dadāti by měl pokročilý oddaný utratit alespoň padesát procent svého příjmu pro službu Pánu a Jeho oddaným. Śrīla Rūpa Gosvāmī dal tento příklad ve svém životě. Když se rozhodl opustit své zaměstnání, věnoval padesát procent svého příjmu na službu Kṛṣṇovi, dvacet pět procent svým příbuzným a dvacet pět procent si ponechal na své osobní nutné výdaje. Tento příklad by měli následovat všichni oddaní. Ať je náš příjem jakýkoliv, padesát procent bychom měli věnovat Kṛṣṇovi a Jeho oddaným, což splní požadavky dadāti.

Järeldus on see, et me peame alati suhtlema pühendunutega, järgima pühendunud teenimise reguleerivaid printsiipe, järgima ācāryate eeskuju ning täies kuulekuses täitma vaimse õpetaja korraldusi. Sel moel suudame me pühendunud teenimises areneda ning äratada endas uinunud Kṛṣṇa teadvuse. Pühendunu, kes ei ole ei algaja ega ka mahā- bhāgavata (äärmiselt arenenud pühendunu), vaid asub pühendunud teenimise keskmisel tasandil, peab suhtuma armastusega Jumala Kõrgeimasse Isiksusse, sõbrustama pühendunutega, olema lahke teadmatuses viibivate inimeste vastu ja hoiduma suhtlemisest kadedate ja deemonlike isikutega. Käesolevas värsis mainitakse meetodit Jumala Kõrgeima Isiksusega armastuslike suhete loomiseks ja pühendunutega sõbrustamiseks. Dadāti põhimõtte kohaselt peab edasijõudnud pühendunu kulutama vähemalt viiskümmend protsenti oma sissetulekust Jumala ja Tema pühendunute teenimisele. Śrīla Rūpa Gosvāmī näitas ise oma eluga sellist eeskuju. Kui ta otsustas oma ametikohalt tagasi astuda, annetas ta viiskümmend protsenti elu jooksul teenitud rahast Kṛṣṇa teenimiseks ja kakskümmend viis protsenti oma sugulastele. Ülejäänud kakskümmend viis protsenti säilitas ta isiklikeks hädaolukordadeks. Sellist eeskuju peaksid järgima kõik pühendunud – olenemata pühendunu sissetulekust peaks ta viiskümmend protsenti sellest kulutama Kṛṣṇa ja Tema pühendunute heaks. Sel moel on tal võimalik järgida dadāti põhimõtet.

V dalším verši Śrīla Rūpa Gosvāmī učí, jakého vaiṣṇavu bychom si měli vybrat za přítele a jak vaiṣṇavům sloužit.

Järgmises värsis annab Śrīla Rūpa Gosvāmī meile teada, millise vaiṣṇavaga on sobilik sõbrustada ja kuidas vaiṣṇavaid teenida.