Skip to main content

TEXT 43

TEXT 43

Verš

Tekst

evaṁ buddheḥ paraṁ buddhvā
saṁstabhyātmānam ātmanā
jahi śatruṁ mahā-bāho
kāma-rūpaṁ durāsadam
evaṁ buddheḥ paraṁ buddhvā
saṁstabhyātmānam ātmanā
jahi śatruṁ mahā-bāho
kāma-rūpaṁ durāsadam

Synonyma

Synonyms

evam — takto; buddheḥ — inteligenci; param — v nadřazeném postavení; buddhvā — znající; saṁstabhya — ustálením; ātmānam — mysli; ātmanā — pomocí uvážené inteligence; jahi — přemož; śatrum — nepřítele; mahā-bāho — ó muži mocných paží; kāma-rūpam — v podobě chtíče; durāsadam — hrozivého.

evam — niiviisi; buddheḥ — arukusest; param — kõrgemalseisev; buddhvā — teades; saṁstabhya — tasakaalustades; ātmānam — mõistust; ātmanā — kaalutleva arukusega; jahi — alista; śatrum — vaenlane; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; kāma-rūpam — iha kujul; durāsadam — kohutav.

Překlad

Translation

Ó Arjuno, bojovníku mocných paží! Ten, kdo takto ví, že je v nadřazeném postavení vůči hmotným smyslům, mysli a inteligenci, by měl uklidnit mysl uváženou duchovní inteligencí (rozvinout vědomí Kṛṣṇy), a tak — duchovní silou — přemoci tohoto neukojitelného nepřítele, který se nazývá chtíč.

Oo, kindlakäeline Arjuna, teades end olevat transtsendentaalne materiaalsete meelte, mõistuse ja arukuse suhtes, tuleb inimesel tugevdada oma mõistust kaalutleva vaimse arukuse [Kṛṣṇa teadvuse] abil ja niiviisi alistada vaimse jõuga see ihana tuntud rahuldamatu vaenlane.

Význam

Purport

Třetí kapitola Bhagavad-gīty nás dovádí k vědomí Kṛṣṇy poznáním, že jsme věčnými služebníky Nejvyšší Osobnosti Božství, kteří za konečný cíl nepovažují neosobní prázdnotu. V hmotném životě je každý ovlivněn tíhnutím k chtíči a touze ovládat zdroje hmotné přírody. Touha panovat a uspokojovat smysly je největším nepřítelem podmíněné duše. Silou vědomí Kṛṣṇy je však možné ovládnout hmotné smysly, mysl a inteligenci. Člověk se nemusí náhle zříci práce a předepsaných povinností; postupným rozvíjením vědomí Kṛṣṇy — pomocí ustálené inteligence, zaměřené na vlastní čistou totožnost — může setrvat v transcendentálním postavení, kdy ho hmotné smysly a mysl neovlivní. To je souhrn této kapitoly. Filozofické spekulování a nepřirozené pokusy ovládnout smysly takzvaným cvičením jógových pozic nemohou v nezralém stavu hmotného žití nikdy pomoci přiblížit se k duchovnímu životu. Je nutné se pod správným vedením učit rozvíjet vědomí Kṛṣṇy pomocí vyšší inteligence.

„Bhagavad-gītā" käesolevas, kolmandas peatükis jõutakse järeldusele, et inimene peaks pöörduma Kṛṣṇa teadvuse poole, mõistes, et oma algolemuslikult positsioonilt on iga inimene Jumala Kõrgeima Isiksuse igavene teener ning et lõplik eesmärk ei saa olla impersonaalne tühjus. Materiaalsetes tingimustes elades mõjutavad inimest kindlasti iha ning soov valitseda materiaalse looduse varade üle. Soov olla valitseja ja nautida materiaalseid meeli on tingimustest sõltuva hinge suurim vaenlane, kuid Kṛṣṇa teadvuse jõul on inimene suuteline kontrollima nii materiaalseid meeli, mõistust kui ka arukust. Inimene ei pea kohe loobuma oma tööst ja ettekirjutatud kohustuste täitmisest, kuid järk-järgult Kṛṣṇa teadvust arendades tõuseb inimene transtsendentaalsele tasandile, kus ta ei lase end enam mõjutada materiaalsetest meeltest ja mõistusest, sest siis on arukus juba kõrvalekaldumatult suunatud elusolendi puhta olemuse mõistmisele. See on käesoleva peatüki peamine mõte. Materiaalse eksistentsi ebaküpsel tasandil ei suuda filosoofilised spekulatsioonid ega kunstlikud katsed niinimetatud joogaasendite harjutamise läbi meelte üle kontrolli saavutada, aidata inimesel jõuda vaimse eluni. Ta peab saama väljaõppe, kuidas viljeleda Kṛṣṇa teadvust kõrgema arukuse abil.

Takto končí Bhaktivedantovy výklady ke třetí kapitole Śrīmad Bhagavad-gīty, pojednávající o karma-yoze neboli konání vlastních předepsaných povinností s vědomím Kṛṣṇy.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused „Śrīmad Bhagavad-gītā" kolmandale peatükile, mis käsitlesid karma-joogat ehk ettekirjutatud kohustuste täitmist Kṛṣṇa teadvuses.